Tavaliselt mõõdetakse seda kiirust bitti sekundi jooksul (bit/s või bps). Modemeid saab liigitada ka sümboli määra järgi, mida mõõdetakse boodides, mitu korda modem suudab muuta oma signaali olekut sekundis. Näiteks ITU V.21 standard kasutab raadiosageduse Tallinna Polütehnikum tõstmist, et edastada 300 bit/s kasutades 300 boodi. Samas algne ITU V.22 standard lubab 1 200 bit/s edastada 600 boodiga kasutades faasi tõstmist Modemite andmeedastuskiirused Modemite andmeedastuskiirused olid veel 45 aastat tagasi 9 600 bit/s. Seejärel modemid 14 400 ja 28 800 bit/s ja tänaseks üle 30 000 bit/s. 33,6 kbit/s on lagi mida korralikud analoogliinid suudavad läbi lasta. Uus tehnoloogia 1997 aastast võimaldas andmete eelpakkimise tõttu tõsta analoog telefoniliinis edastuskiirust 56 kbit/s ni (kuni 72 kbit/s). Põhiparameetriteks on veel: ühilduvus (asünkroon, sünkroon jt); sobivus sidekeskkonnaga (analoogtelefoniliin või
MicroLan võrgus on üks juhtseade, mis juhib võrgus liiklust ja tagab, et siinil olevad seadmed ei üritaks korraga rääkida. 8. Loetlege erinevaid topoloogiaid ja selgitage nende erinevusi. Võrgutopoloogia arvutivõrgu füüsiline (reaalne) või loogiline (virtuaalne) elementide paigutus. Kahel võrgul on sama topoloogia, kui nendes on ühesugune ühenduste konfiguratsioon, kuigi neil võivad olla erinevat tüüpi ühendused, erinevad sõlmedevahelised kaugused, andmeedastuskiirused ja signaalitüübid. Levinumad võrgutopoloogia tüübid on: · siinitopoloogia - kõik sõlmed (tööjaamad) on omavahel kokku ühendatud üheainsa siini abil · lineaarne topoloogia - vt. siinitopoloogia · täisühendusega topoloogia - iga sõlm omab otseühendust kõigi teiste sõlmedega . Kui võrgus on n sõlme, siis otseühenduste ehk harude arv on n(n-1)/2 · ringtopoloogia - iga sõlm omab täpselt kaht ühendust oma naabritega
sõrmistikud,mp3 mängijad jne. Maksimaalne voolutugevus USB siini kaudu on 500 mA. Kõige uuem USB spetsifikatsioon on USB 3.0 ning ta on asendamas eelmist spetsifikatsiooni USB 2.0 . USB 3.0 pistikud ja kaablid on füüsiliselt ja funktsionaalselt ühilduvad standardiga 2.0 USB 2.0 teoreetiline maksimumkiirus on 480Mbps ja USB 3.0 teoreetiline maksimumkiirus on 4,8Gbps. USB tulevik Varsti asendab USB 3.0 siin kõik vanad USB 2.0 siiniga seadmed ning andmeedastuskiirused lähevad aina kiiremaks. Hetkel on USB-l kindel tulevik,kuna ta on väga odav ja ühildub tohutult paljude seadmetega. Kuid suurenev nõudlus ribalaiuse järele on põhjustanud mitmete väga suure jõudlusega nagu eSATA ja DisplayPort kasutuselevõtu ning need ei suuda USB ja sarnaste välissiinidega ühilduda. Seega liidesed, mis suudavad ühilduda, võivad äkki tõugata kunagi USB oma troonilt, kuid see ei saa toimuda kindlasti lähitulevikus, kuna neilgi on
tehnoloogia. Fotoonika seisneb valguse väikseimate osakeste ära kasutamises, täpselt sama moodi, nagu elektroonika seisneb elektronide ära kasutamises. Kaasaegse elektroonika üks suurimatest muredest on korraliku jahutuse vajadus arvutusvõimsuse kasvades. Kasutades footoneid infokandjatena ei tekiks nii palju soojust, sest arvutikomponendid ei kuumeneks ligilähedaseltki nii palju. Lisaks sellele kasvaksid andmeedastuskiirused ja väheneksid edastusprobleemid (andmeedastust oleks raskem segada, kui kasutataks optilisi kiude). Järgmise põlvkonna mikrokiibid kasutavad valgust üha rohkem informatsiooni edastamisel. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia 13 Kasutatud allikas: vikipeedia https://et.wikipedia.org/wiki/Infotehnoloogia https://et.wikipedia.org/wiki/Info-_ja_kommunikatsioonitehnoloogia https://et
arvutile sobib, tuleb vaadata mitme kontaktiline on SCSI kontrolleri pistik.Kui on 68-pin pistik, siis toetab arvuti Wide kettaid. IDE- (Integrated Drive Electronics või Intelligent Drive Electronics). Personaalarvutite enimlevinud kõvakettaliides. Paralleelnimetus ATA (AT Attachment, eesti k. AT ühendus). Lubab maksimaalset andmete ülekandekiirust 8,3 MB/s. IDE puhul tekivad probleemid suuremate kui 528 MB ketastega. IDE moodid ja andmeedastuskiirused IDE Mood andmeedastuskiirus (Transfer rate) Mode 0 16,6 Mb/s Mode 1 25 Mb/s Mode 2 33,3 Mb/s Mode 3 44,4 Mb/s
suudavad läbi lasta. Arvutivõrkudes kasutatakse digitaalsignaalide ülekandmiseks analoogtelefonivõrgu (kandevsagedus sagedusribas 3003400 Hz) vahendusel, mida mõjutatakse digitaalandmetega (0 ja 1 väärtustega). 3 modulatsiooniliiki: amplituud(AM), sagedus(FM) ja faasimodulatsioon (PM). Kaasaegsetes modemites kasutatakse peamiselt faasinihkega modulatsiooni või seda kombineeritult koos amplituudmodulatsiooniga. Modemite andmeedastuskiirused olid veel 45 aastat tagasi 9 600 bit/s. Seejärel modemid 14 400 ja 28 800 bit/s ja tänaseks üle 30 000 bit/s. 33,6 kbit/s on lagi mida korralikud analoogliinid suudavad läbi lasta. Uus tehnoloogia 1997 aastast võimaldas andmete eelpakkimise tõttu tõsta analoog telefoniliinis edastuskiirust 56 kbit/s ni (kuni 72 kbit/s). Põhiparameetriteks on veel: ühilduvus (asünkroon, sünkroon jt); sobivus
rakenduskihist , esituskihist , seansikihist , transpordikihist , võrgukihist , andmelüli kihist ja füüsilisest kihist. Sissejuhatus arvutivõrkudesse Võrgutopoloogiad Võrgutopoloogia- Arvutivõrgu füüsiline (reaalne) või loogiline (virtuaalne) elementide paigutus. Kahel võrgul on sama topoloogia, kui nendes on ühesugune ühenduste konfiguratsioon, kuigi neil võivad olla erinevat tüüpi ühendused, erinevad sõlmedevahelised kaugused, andmeedastuskiirused ja signaalitüübid. Levinumad võrgutopoloogia tüübid on: 1. siinitopoloogia kõik sõlmed (tööjaamad) on omavahel kokku ühendatud üheainsa siini abil 2. lineaarne topoloogia põhimõtteliselt nagu siinitopoloogia 3. täisühendusega topoloogia - iga sõlm omab otseühendust kõigi teiste sõlmedega . Kui võrgus on n sõlme, siis otseühenduste ehk harude arv on n(n-1)/2 4. ringtopoloogia - iga sõlm omab täpselt kaht ühendust oma naabritega 5
võrkudes fiiberoptilised võrgud, mobiilsetes ja raskemini ligipääsetavates kohtades raadiointerneti võrgud. 1.4 Keerupaarvõrgud Enimlevinud keerupaarvõrgu standard on cat5. Cat5 puhul on tegemist füüsilise kaabelvõrguga, kus võrgumeediumi moodustab omavahel keeratudvaskkiududest kaabel. Tegemist on ühe odavama ja mugavaima lahendusega kohtvõrkude ehitamisel. Cat5 puhul on andmeedastuskiirused 10/100/1000 Mb/s, ainukeseks suuremaks piiravaks teguriks on maksimaalne kaabli pikkus, soovitatavalt mitte üle 150 meetri. 1.5 Koaksiaalvõrgud Koaksiaalvõrkude puhul on tegemist kunagi äärmiselt populaarse kuid praeguseks cat5e poolt väljatõrjutava füüsilise võrgumeediumiga. Koaksiaalvõrke kasutavad veel aktiivselt kaabeltelevisiooni pakkujad, kes seda meediumit kasutavad ka internetiteenuse osutamiseks.
Selliste kaugjuhitavate seadmetega suhtlemiseks oleks vaja ühtset, standardiseeritud liitmikku, mille kaudu saaks need seadmed ühendada võrku. Sellisele võrgule on leitud ka nimi HAN (home area network), mille eestikeelseks vasteks võib olla koduvõrk või olmevõrk. Üheks levinumaks protokolliks selliste võrkude jaoks on ZigBee, mis põhineb IEEE 802.15.4 standardil. Standard 802.15.4 Reglementeerib väikese läbilaskevõimega (aeglaste) personaalvõrkude toimimist. Andmeedastuskiirused 20, 40 ja 250 kb/s. Eesmärgiks saada väga väikese energiatarbe vajadusega andmeedastusviis. Seadmed töötavad ilma patareivahetuseta kuid ja isegi aastaid. 4. X-10 Mitmest varasemast katsest arendada välja olmevõrgu standard kodurakenduste juhtimiseks, on üks vanemaid X10. Selle esmatutvustus oli aastal 1978. Käskude edastamiseks kasutatakse tugevvoolu juhtmeid. X10 PRO formaat on tugevvoolu juhtmetes andmeedastuse de fakto standard. X10 edastus
Selliste kaugjuhitavate seadmetega suhtlemiseks oleks vaja ühtset, standardiseeritud liitmikku, mille kaudu saaks need seadmed ühendada võrku. Sellisele võrgule on leitud ka nimi HAN (home area network), mille eestikeelseks vasteks võib olla koduvõrk või olmevõrk. Üheks levinumaks protokolliks selliste võrkude jaoks on ZigBee, mis põhineb IEEE 802.15.4 standardil. Standard 802.15.4 Reglementeerib väikese läbilaskevõimega (aeglaste) personaalvõrkude toimimist. Andmeedastuskiirused 20, 40 ja 250 kb/s. Eesmärgiks saada väga väikese energiatarbe vajadusega andmeedastusviis. Seadmed töötavad ilma patareivahetuseta kuid ja isegi aastaid. 4. X-10 Mitmest varasemast katsest arendada välja olmevõrgu standard kodurakenduste juhtimiseks, on üks vanemaid X10. Selle esmatutvustus oli aastal 1978. Käskude edastamiseks kasutatakse tugevvoolu juhtmeid. X10 PRO formaat on tugevvoolu juhtmetes andmeedastuse de fakto standard. X10 edastus
Monomodaalne – tugineb laineoptikale. Peenemad kaablid, mistõttu on kanal väga kitsas. Seega ei teki valgusel mitut teed, mida mööda liikuda. Monomodaalne kaabel on kallim. Probleemiks on see, et saadetakse üks impolss teele, välja tuleb mitu, sest andmete tee on erinev ning võib vastuvõtja segadusse ajada. Lahenduseks saab muuta murdumisnurka sujuvalt (modaalne dispersioon – venitab signaali pikaks). Pikemad ühendused, suuremad andmeedastuskiirused. 17 Graded index – murdumisnäitaja muutub sujuvalt, mitte hüppeliselt. Tekitab vähem moonutust (modaalne dispersioon). Eelised: väga suur läbilaskevõime (kaablis palju kiude, teoreetiline läbilaskevõime ühes kius kuni 25THz, praktiliselt kasutatakse 10-40GHz) ja väike signaali sumbuvus. Puudused: valguskaabli kasutamine ja hooldamine on kallim ja tülikam kui tavalise kaabli kasutamine
Suhtlemine toimub süsteemi siinide kaudu. S/V-seadmeid ei ühendata oste siinide külge, kuna nad on aeglasemad. Tavaliselt lahendatakse küsimus liidese abil, millel on kaks poolt: protsessori pool, mis täidab protokolli ja kindlustab andmevahetuse ning S/V-seadme pool, mis tegeleb selle juhtimisega. Signaalid on väikese vooluga, mis piirab ühenduskaablite pikkust. Tavaliselt täidab liides ka võimendi rolli, mis lubab kasutada pikemaid kaableid. Kui andmeedastuskiirused erinevad, võib vahepeal vaja olla andmeid puhverdada FIFO-tüüpi mälus. Lugemisel kirjutab S/V-seade info paketi sisse ja protsessor loeb selle oma kiirusega välja. Kirjutamisel on vastupidi. Juurde võib kuuluda ka olekuregister, mis sisaldab infot S/V-seadme kohta. Juhtregister on selleks, et konfigureerida liidest mitmesse režiimi selle järgi, millised seadmed on selle külge ühendatud.
8. Liideste FDC ja IDE. Nende parameetrid. Milliseid seadmeid saab arvutiga ühendada läbi nende liideste. IDE- (Integrated Drive Electronics või Intelligent Drive Electronics). Personaalarvutite enimlevinud kõvakettaliides. Paralleelnimetus ATA (AT Attachment, eesti k. AT ühendus). Lubab maksimaalset andmete ülekandekiirust 8,3 MB/s. IDE puhul tekivad probleemid suuremate kui 528 MB ketastega. IDE moodid ja andmeedastuskiirused 7 Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur IDE Mood andmeedastuskiirus (Transfer rate) Mode 0 16,6 Mb/s Mode 1 25 Mb/s
annaabi.ee 
