Edastusmeediumid Andmeedastus Andmeedastuseks nimetatakse andmete teisaldamist andmesidevahenditega ühest punktist teise või teistesse punktidesse. Peamiseks andmeedastuse liigiks on andmevahetus kahe arvuti vahel. Andmeedastuseks kasutatakse tavaliselt kaablit, kuid kaablid on erinevad. Koaksiaalkaabel Koaksiaalkaabel saab olla kas jäme või peenike. Vahe on kaabli läbimõõdus ja sellega koos ka kaabli segmendi pikkuses. Koaksiaalkaabel on mõeldud kohtvõrgu loomiseks. Koaksiaalkaabel 2 Kaabli keskosa on vasest ja koosneb ainult ühest kiust. Seda kiudu kaitseb plastikust isolatsioon, mis eraldab sisemist kiudu ja metallist kaitset. Metallist kaitse (ekraan) on mõeldud
USB, VGA, ... USB: USB – Universal Serial Bus on standardiseeritud protokollide, kaablite, ühenduste kogum mis tuli kasutusse 1996-ndal aastal. Tegemist on jadaühendust kasutava siiniga, kus on 4 füüsilist rada ühendusteks. Kaks äärmist on +5V ja GND(Maa). Kaks keskmist on mõeldud andmeedastuseks ja on nimetatud Data– ja Data+. Alates USB 3.X versioonist on kasutusel 10-ne ühendusega konnektorid (C-Type). USB versioonid: USB 1.0 – 1.5Mbit/s kuni 12Mbit/s 1996. a USB 2.0 – 480Mbit/s 2000. a USB 3.0 – 5Gbit/s 2008. a USB 3.1 – 10Gbit/s 2013. a USB puhul on kasutusel erinevat tüüpi ühendused, näiteks Mikro ja mini. Nendel on veel A ja B tüüp variandid. USB 3.1 tulekuga tuli kasutusele aga uus ühendus, nimega C-type. See on
Interneti ajalugu ja teke Ave Tüür 10.klass Kärdla Ühisgümnaasium Mis on internet? Ülemaailmne väiksemate arvutivõrkude ühendus, mis andmeedastuseks kasutab ühist protokollistikku - TCP/IP protokolli Interneti ajalugu 1. september 1969 Interneti ajalugu 1. september 1969 Kandis nime ARPANET Interneti ajalugu 1. september 1969 Kandis nime ARPANET 1987. a. avati kõikidele kasutajatele ja nimetati Internetiks Interneti ajalugu 1. september 1969 Kandis nime ARPANET 1987. a. avati kõikidele kasutajatele ja nimetati Internetiks
Wi-Fi Wi-Fi Wi-Fi Wireless Fidelity on võrk mille abil jagatakse tavaliselt Interneti teenust. Kohtvõrguna on ta mõeldud ühes ruumis suure hulga arvutite teenindamiseks. Wi-Fi kasutab andmeedastuseks sagedust 2,4Ghz. Edastuskiirus on 11Mbit/s või ka 22 ja 54Mbit/s. Wi-Fi 2 Wi-Fi maksimum edastuskaugus kohtvõrgus on umbes 100 meetrit. Ühendus on sellisel juhul piiratud kiirusega ja seda saab kasutada väga lühikese maa tagant. Kiirust ja kvaliteeti segavad palju ka välised mõjutajad Wi-Fi 3 Wi-Fi ühenduse saamiseks peab olema access point, mis pakub seda ühendust ja arvutis vastav kaart, mis suudab suhelda Wi-Fi abil.
Võrgukaart ja arvutivõrk, OSI mudel Merilyn Renser 11A Arvutivõrk Arvutivõrk on vahend arvutite omavaheliseks ühendamiseks, nii et oleks võimalik andmeid vastastikku vahetada ja arvutiressursse (nt välisseadmeid) ühiselt jagada. Internet ja internet Internet - võrkude, lüüside, serverite ja arvutite ülemaailmne ühendus, mis andmeedastuseks kasutab ühist protokollistikku (TCP/IP) internet - mis tahes arvutivõrkude võrgustiku üldnimetus Millal ja milleks? 60ndatel aastatel suurarvutitel põhinevates ajajaotusega süsteemides - inimesed pidasid omavahel võrgukaudu sidet 1969. a. käivitas USA Kaitseministeerium katseliselt ARPANET-võrgu, mille ühiseks eesmärgiks oli luua andmesidevõrke, mis funktsioneeriksid edasi ka osalise kahjustuse järel ja et teadlastel oleks ühendusvõimalus
seadmetega. Liidesed on kas IrDA või Bluetooth. Nende liideste abil saavad telefon ja arvuti omavahel suhelda. Mobiilside 6 Nii saab telefon olla ka modemiks, mille abil saab minna Internetti. Maksta tuleb samadel tingimustel nagu kasutaksite GPRS teenust telefonis. Maksate iga allalaaditud "Mega" eest. Telefonile saab lasta ka saata maile, et teada saada millal teie kirjakasti tuleb kiri. 3G GSM lahendused ei ole kuigi kiired tänapäevaseks andmeedastuseks. Selle abil ei saa saata reaalajas videoid ja muusikat. Selleks, et seda teha saaks tuleb kasutusele 3G kolmas põlvkond. Selle tehnoloogia abil on andmeedastus palju kiirem. 3G2 Hetkel arendatakse kõige rohkem UMTSi. See on Universal Mobile Telecommunications System. Seda aitavad arendada kõik maailma juhtivad arvuti- ja mobiilside tootjad. See tehnoloogia suurendab andmeedastuse kiirus ja lubab ka videoid saata üle mobiilside võrgu.
jooniseid, pilte ja viiteid teistele samasugustele dokumentidele. · Loodi uus hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language), mis võimaldab ühes dokumendis kirjeldada lisaks tekstiinfole ka graafikat, heli ja videot ning kasutada viiteid teistele samataolistele dokumentidele. · Viiteid hakati nimetama hüperlinkideks (hüperviitadeks). Internet see on tuhandetest arvutivõrkudest koosnev ja ühiselt juhitav ülemaailmne ühendus, mis kasutab andmeedastuseks ühtset protokollistiku. Protokolliks ehk keeleks, mille abil arvutid suhtlevad omavahel, on TCP/IP. WWW ehk veeb · 1993. aastal formuleeriti hüpertekstikeele (HTML-i) esimene versioon ja arvutivõrkude kogum, kus seda kasutama hakati, sai WWW (veebi) nime. · Töötati välja esimesed internetilehitsejad ehk veebisirvijad (brauserid). · Tänapäeval on sõnad internet ja veeb muutunud sünonüümideks, kuigi tegelikult ei tähenda nad päris ühte ja sama.
osast teise. 4 case (3) - korpus Seadet ümbritsev kest, korpus 5 capacity - salvesti maht, mälumaht Maksimaalne andmemaht (enamasti mega-, giga- või terabaitides), mida on võimalik salvestada antud andmekandjale (kettale või lindile) 6 bandwidth - ribalaius Ribalaius iseloomustab nii analoog- kui digitaalsignaale ja sidesüsteemis edastatava signaali ribalaius näitab, kui laia sagedusala signaal katab. 7 connection interface - ühendus andmeedastuseks loodud seos 8 serial - jada-, järjestik- Järjestikku, ühekaupa toimuvaid sündmusi kutsutakse jada- ehk järjestiksündmusteks. 9 parallel - rööp-, paralleel- Tähistab samaaegselt toimuvaid sündmusi ja protsesse. 10 rotate - pööratud võrguga ülediskreetimine 11 revolutions per minute - pööret minutis 12 graphics output - graafika 13 memory capacity - mälu maht 14 sound output - heli väljundseade 15 compact disk read/write disk drive - CD-R kettaajam Kettaajam, mille abil
Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides kasutatakse teist meetodit, nn. kanalikommutatsiooni, mille puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel. Kanalikommutatsioon sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada kiiresti ja reaalajas, näiteks heli või pildi otseülekande puhul. Pakettkommutatsioon on efektiivsem näiteks e-posti ja veebilehtede edastamiseks, kus pole vaja nii suurt kiirust. On olemas ka uuem ATM meetod, mis püüab ühendada mõlema meetodi eeliseid. Sõnumikommutatsioon Sõnumikommutatsiooni korral saadetakse kõik ühe sõnumi pakettid korraga võrku.
pakettideks. Iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on kohale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegsed laivõrguprotokolle kasutab seda tehnikat. Kanalikommutatsioon: Tavaliselt kasutatakse telefonide puhul. Viimase puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel. Kanalikommutatsioon sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada reaalajas ja kiiresti (näiteks otseülekannete puhul). Pakettkommutatsioon on efektiivsem näiteks e-posti ja veebilehtede edastamiseks, kus pole vaja suurt kiirust. Sõnumikommutatsioon: Sõnumikommutatsiooni korral saadetakse kõik ühe sõnumi pakettid korraga võrku. Võrgusõlmed peavad enne sõnumi edasi saatmist kõik pakettid kätte saama. Raadioside teenistused: Raadioastronoomia Raadioside teenistus Amatöörraadioside
Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on kohale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegsed laivõrguprotokolle kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides on kasutasel teine meetod ehk niinimetatud kanalikommutatsioon. Viimase puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel. Kanalikommutatsioon sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada reaalajas ja kiiresti (näiteks otseülekannete puhul). Pakettkommutatsioon on efektiivsem näiteks e-posti ja veebilehtede edastamiseks, kus pole vaja suurt kiirust. Mõlema meetodi eeliseid püütakse ühendada, mis on uuem ATM meetod. 4. SÕNUMIKOMMUTATSIOON Sõnumikommutatsioon on kommutatsioon, mille korral saadetakse kõik ühe sõnumi pakettid korraga võrku. Võrgusõlmedel on vaja olla enne sõnumi edasi saatmist kõik pakettid kätte saadud
Transmission") ja BPL (,,Broadband Powerline"), millel on sama tähendus. Toite võrku kasutatakse Interneti spetsiifiliste andmete saatmiseks. Ühte ühendust saavad kasutada mitmed kasutajaid ja igaüks neist võib olla võimeline lugema kõigi teiste kasutajate side-andmeid. Andmed kantakse üle tavalise vooluvõrgu võrkudes. Kasutatav sagedusala on tavaliselt alla 30MHz . Seda vahemiku kutsutakse "Shortwave Radio". Tegelikult, vooluvõrgu võrgud ei sobi kõrgsageduslikeks andmeedastuseks. Kuna nendel liinidel ei ole ühtegi elektromagnetilist kilpi, nad käituvad nagu antenn ja kiirgavad häireid. Miks kasutatakse PLC? Et säästa raha PLC üritab kuritarvitada 230 voldiseid vooluvõrkude juhtmestike andmete edastamiseks. Kuna juhtmed on kasutatud varjestamata ja tasakaalustamata on parem neid kirjeldada kui antennina, kui võrguna. Peamine juhtmestik on mõeldud tõhusa ja madala kaoga toitepistikutes ja mitte madala kiirguse raadiosagedustes. Milleks on "viimane miil"?
Toslink (optical) Toslink on sandartne optilise kaabli ühendus. See on kõige rohkem kasutuses audio süsteemides, nagu näiteks : MiniDisc, CD and DVD pleierid, DAT lindistajad, arvutites ja vanades video mängudes. Toslink optiline ühendus. Coaxial audio Koaksiaalkaabel on peamiselt televisioonisignaali edastamiseks kasutatav vasest kaabel, kuid seda kasutati ka andmeedastuseks 10Base2 ja 10Base5 Etherneti arvutivõrkudes. MIDI on 1980-ndate alguses loodud ja 1982 määratletudandmevahetuse , mis võimaldab elektroonilistel instrumentidel, arvutitel ja teistel seadmetel omavahel suhelda, üksteist juhtida ja sünkroniseerida. Eelduseks on, et seadmed
erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides kasutatakse teist meetodit, nn. kanalikommutatsiooni, mille puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel. Kanalikommutatsioon sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada kiiresti ja reaalajas, näiteks heli või pildi otseülekande puhul. Pakettkommutatsioon on efektiivsem näiteks e-posti ja veebilehtede edastamiseks, kus pole vaja nii suurt kiirust. On olemas ka uuem ATM meetod, mis püüab ühendada mõlema meetodi eeliseid. Ahelkommutatsioon Ahelkommutatsioon erineb pakettkommutatsioonist sellepoolest, et seal ei liigu andmed pakkettidena iga üks sealt, kus ta parasjagu paremini läbi saab, vaid
Mis on internet Internet on ülemaailmne väiksemate arvutivõrkude ühendus, mis andmeedastuseks kasutab ühist protokollistikku. Arvutivõrk (computer network) on vahend arvutite omavaheliseks ühendamiseks, nii et oleks võimalik andmeid vastastikku vahetada ja arvutiressursse (näiteks välisseadmeid printer, välismäluseadmed jms) ühiselt jagada. Arvutivõrk jaguneb kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks: · kohtvõrk (LAN Local Area Network) on mingil piiratud alal paiknev arvutivõrk (näiteks ühes ruumis või majas);
Punkt- punkt ühenduse korral võimaldab WLAN ühendust pidada kuni 8 km kaugusele, veel võimsamate antennidega võib see kaugus ulatuda kuni 40 km-ni. Punkt- punkt ühendus on eriti tähtis kohtades, kus puuduvad kommunikatsioonivahendid ja kus juhtmete vedamine on takistatud. Kasutades WLAN-i tuleb kindlustada, et kõik võrku lülitatud seadmed töötaksid ühel sagedusel (Euroopas 2,4 GHz). Tavaliselt kantakse suhteliselt kitsaribalist signaali üle laiaribalise spektri. Andmeedastuseks kasutatakse laiaribalisi mürataolisi signaale. Keerukate kanalikoodidega moduleeritakse müra, mis võimaldab töötada üheaegselt ühes ja samas diapasoonis üksteist mõjutamata paljudel analoogilistel seadmetel. Samas on praktiliselt võimatu pealtkuulamine ja info sanktsioneerimata desifreerimine. Veelgi enam, signaali loomupärane hajutamine toob kaasa ka süsteemi turvalisuse. Juhtmeta LAN-i kasutusraadius sõltub kolmest omavahel seotud faktorist:
kuhu nad peavad minema. Switchi ei ole nii lihtne pealt kuulata kui hubi. Switch on tihti tarkvaraliselt juhitav. Switch 2 Switch võimaldab muuta võrgu koormatus väiksemaks, sest ei saada päringuid kõigile arvutitele. Switchid on kergesti paigaldatavad ja kasutajate jaoks nähtamatud. Jäävad aeglaseks võrkudes kus kasutatakse erinevaid protokolle ja erinevaid edastusmeediumeid. Router (Marsruuter) Router valib välja parima tee andmeedastuseks. Parim tee ei pruugi olla alati lühim tee, kuid kindlasti on see kiireim tee. Router suudab välja filtreerida levisignaale, need on signaalid, mida saadetakse kõigile arvutitele võrgus. Router 2 Router suudab vigase sideliini asemele leida uue ja töötava. Iga protokolli jaoks koostatakse eraldi marsruutimise tabel. Marsruutimise tabel sisaldab saabuvatele andmetele sobivaid sihtkoha aadresse. Router 3 Router suudab filtreerida ebakorrektseid
sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides kasutatakse teist meetodit, nn. kanalikommutatsiooni, mille puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel. Kanalikommutatsioon sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada kiiresti ja reaalajas, näiteks heli või pildi otseülekande puhul. Pakettkommutatsioon on efektiivsem näiteks e-posti ja veebilehtede edastamiseks, kus pole vaja nii suurt kiirust. On olemas ka uuem ATM meetod, mis püüab ühendada mõlema meetodi eeliseid. Jadaedastus Jadaedastuses antakse bitte edasi järjestikuse pideva voona üks bitt korraga, kasutades ühtainsat ühendusliini. See sarnaneb autoliiklusega üle silla, millel on
konkureerivad võrdsetes tingimustes edastuseesõiguse pärast. Kui seade üritab signaali võrku saata ja avastab, et võrgus liigub parajasti teise seadme signaal, siis ta loobub ülekandest ning proovib pärast lühikest pausi uuesti CSMA/CA- Carrier Sense Multiple Access With Collision Avoidance. põrkevältimisega kandjatajuriga multipöördus CSMA võrguprotokolli variant, mille puhul · kasutatakse kandevsageduse tajurit · andmeedastuseks valmistuv andmejaam saadab kõigepealt välja tõkestussignaali · ootab, kuni kõik teised jaamad on selle tõkestussignaali kätte saanud ja seejärel saadab kaadri välja · juhul, kui andmete edastamise ajal saabub tõkestussignaal mõnelt teiselt jaamalt, siis andmeedastus katkestatakse ja mingi juhusliku ajavahemiku möödudes tehakse uus katse AD-HOC- mobiilne ad hoc võrk Traadita ühenduste kaudu omavahel seotud
erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides kasutatakse teist meetodit, nn. kanalikommutatsiooni, mille puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel. Kanalikommutatsioon sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada kiiresti ja reaalajas, näiteks heli või pildi otseülekande puhul. Pakettkommutatsioon on efektiivsem näiteks e-posti ja veebilehtede edastamiseks, kus pole vaja nii suurt kiirust. On olemas ka uuem ATM meetod, mis püüab ühendada mõlema meetodi eeliseid. Jadaedastus, järjestikedastus (serial transmission) - Märki esitava rühma elementide järjestikku edastamine ühe edastuskanali kaudu
paberile prindituna. 64. Mis on andmeedastuskiiruse ühikuks? Bitt ja kb/s, Mb/s. 65. Mis on tavaline modemiühendus? Tavaline modemiühendus on internetiühendus, 56kb/s. 66. Mis on ISDN? ISDN on integreeritud teenustega digitaalvõrk Rahvusvaheline sidestandard kõne, pildi ja andmete edastamiseks mööda digitaaltelefoni või tavalise analoogtelefoni liine. 67. Mis on ADSL? ADSL on asümmeetriline digitaalne abonendiliin, ADSL-ühendus. Tehnoloogia andmeedastuseks üle tavaliste telefoniliinide. 68. Mis on DSL? DSL on meetod andmete edastamiseks tavalisi telefoniliine mööda. DSL-liinid on palju kiiremad kui tavaline telefoniühendus, kuigi ka siin kasutatakse neidsamu vasest telefonijuhtmeid. 69. Mis on e-post? Kirjalike sõnumite saatmine üle võrgu ühest arvutist või tööjaamast teise. 70. Mis on e-äri? E-äri tähendab veebitehnoloogia kasutamist äriprotsesside sujuvamaks
teiste tööstusharude ja avaliku sektori elutähtis partner. Tööstusharu hõlmab suurt hulka kõrgtehnoloogiaettevõtteid, kus töötatakse välja uusi side-, info- ja sidetehnoloogiatöötuse riist- ja tarkvara ning tööstuselektroonikatooteid ja pakuvad nõustamisteenuseid . Norra on info- ja sidetehnoloogiatööstuse kasutamiselt elaniku kohta maailma tippriikide seas. Riigi hästiarenenud infrastruktuuri kuuluvad satelliitsidejaamad ja kiudoptilised kaablivõrgud digitaalseks andmeedastuseks. Norra sidevõrk laieneb kiiresti ning sidesektoris tegutseb üha rohkem rahvusvaheliselt tunnustatud ettevõtteid ja teadlasi. Pakutavate toodete valikusse kuuluvad satelliitside-, globaalsed positsioneerimissüsteemid (GPS), mobiiltelefoni-, võrguhaldus- ja ülekandesüsteemid ning kiudoptilised tehnoloogiad. KOKKUVÕTE Norra Kuningriik hõlmab Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosa, samuti Jan Mayeni ja
andmepakettide edastamiseks üle kasutaja ja ISP vahelise kakspunktkanali . Näiteks sissehelistamisliini või püsiühenduse kaudu saate PPP abil ühenduse oma ISP'ga ja võite kasutada TCP/IP protokolle Integreeritud teenustega digitaalvõrk (ISDN) - Rahvusvaheline sidestandard kõne, pildi ja andmete edastamiseks mööda digitaaltelefoni või tavalise analoogtelefoni liine. ADSL - Asümmeetriline digitaalne abonendiliin, ADSL-ühendus Tehnoloogia andmeedastuseks üle tavaliste telefoniliinide, üks DSL'i liike. Sõna "asümmmeetriline" e. ebasümmeetriline viitab sellele, et ADSL'i andmekiirused allavoolu ja ülesvoolu on erinevad: vastavalt 1,5 kuni 9 Mbit/s ja 16 kuni 640 kbit/s. ADSL'i kasutamiseks on vaja spetsiaalset ADSL-modemit. ADSL2 - Asümmeetrilise digitaalse abonendiliini ehk lühemalt ADSL-ühenduse teise põlvkonna standard, mis pakub nii suuremat andmekiirust kui ka võimalust pakkuda andmesidet pikemate vahemaade taha
Elektrooniliseks signaaliks võib olla näiteks heli, pilt, bioloogiline signaal või radarisignaal. Kaablite lühitutvustus Kiudoptiline kaabel Kiudoptiline kaabel on andmesideks mõeldud kaabel, milles info ülekandmine toimub valguslainete abil. Seega ei saa selle kaudu edastada elektrienergiat. Kaablisoonteks on valgusimpulsse juhtivad klaas- või plastikkiud. Koaksiaalkaabel Koaksiaalkaabel on peamiselt televisioonisignaali edastamiseks kasutatav vasest kaabel, kuid seda kasutati ka andmeedastuseks 10Base2 ja 10Base5 Etherneti arvutivõrkudes. Cat 5 kaabel Cat 5 kaabel on keerdpaar kaabel, mis on maailmas laialt levinud ning mida kasutatakse arvutivõrkudes, telefonisides ning videosignaali edastamisel. Kaabel on tavaliselt varjestamata, mis on ka põhjuseks, miks paarid keerdus on. Keerdudel on omadus vähendada müra mõju kaablis levivale signaalile. Andmesidekiht Ethernet protokoll Ethernet on juhtmetega kohtvõrgu tehnoloogia, mis vastab Elektri- ja Elektroonikainseneride
Arvutivõrkude alused 1. Sissejuhatus Vello Vanem Tallinna Polütehnikum Arvutivõrkude alused Teemad: (Andmeside) arvutivõrgud ja nende liigitus Lai, koht ja pöördusvõrk KaabelTV võrk Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 2 Andmesidevõrk. Liigitus Andmeedastuseks ette nähtud võrk kannab üldisemat nimetust andmesidevõrk. Nõuded, mida kasutajad esitatavad telefoni ja andmesidevõrkudele, on erinevad. Telefonivõrkudes ei esitata väga kõrgeid nõudmisi edastuse kvaliteedile, küll aga edastuses esineda võivale ajalisele viitele. Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 3 Andmesidevõrk. Liigitus Andmesidevõrkudes on vastupidi lubatud küllalt suured ajalised viited kuid vilets edastuse
väga hästi ka koju, sest ühe-kahe baasjaamaga maja või korterit kattes pääseb siis internetti sealt kust parajasti vaja. Veebis võib surfata diivanil, köögilaua taga, vannis või õues päikesevarju all istudes. Selles referaadis püüan ma näidata, mida kujutab endast Wireless LAN ja kuidas see töötab. Wireless LAN'i tööpõhimõte WLAN'i põhimõte on see, et arvutid liidetakse võrku raadioside abil. Kasutatakse raadiosagedust 2,4 GHz, andmeedastuskiirusega 2 Mbps. Andmeedastuseks kasutatakse laiaribalisi mürataolisi signaale (Spread Spectrum). Kasutusel on samuti keerukad kanalikoodid, millega moduleeritakse müra. Selline meetod võimaldab töötada üheaegselt ühes ja samas sagedusdiapasoonis üksteist mõjutamata paljudel analoogilistel seadmetel. Arvutitesse lisatavad raadiokaardid on kas ISA, MCA või PCMCIA siinidele. Neil on paigutatud üks ja seesama firma "Motorola" saatja- vastuvõtja 2,4 GHz diapasoonis. Kasutatav modulatsioonitehnoloogia on Spread
Kanalikommunikatsioon – sidetehnoloogia füüsilise eritrakt siis nõutakse kasutajanime ja parooli. HTTP olekuta olemust (aeglane reaktsioon segmendi kadumisel). Timeout peab olema moodustamisega otspunktide vahel ühenduse ajaks, mida kasut püütakse korvata küpsiste abil, sinna salvestatakse info, mida pikem kui RTT (muutuv suurus). Kuna RTT pidevalt muutub, nt traattelefoni juures. Sobib andmeedastuseks siis, kui järgnevatel päringutel vaja võib minna. Küpsised eristatakse siis kasutatakse timeouti määramisel aluseks eeldatav RTT:=(1- andmeid on vaja edastada kiiresti ja reaalajas. IDga, mis on serveri pool genereeritud ja salvestatud. Klient X). RTT+X*eelmine RTT, X=0,1,. Igaks juhuks lisatakse Pakettkommunikatsioon – sel korral jaotatakse sõnumid peab iga päringu alguses selle ID serverile edastama
· informatsiooni vähene kadu pikematel distantsidel · suur andmeedastusmaht (kuni 3 TB/S) · immuunsus elektromagnetilistele mõjudele · suhteliselt kerge kaal · signaali edastamiseks kulub vähe energiat Fiiberoptilisi lahendusi ei kasutata väiksemate võrkude rajamisel eelkõige tema kõrge hinna pärast, eelistatakse keerupaar või koaksiaalvõrke. 1.6 Traadita võrgud Traadita kohtvõrgud ehk WLAN'id kasutavad andmeedastuseks raadiosignaale: ühenduse viimane osa mis jõuab kasutaja arvutisse on üle traadita side, ühenduse enda selgroog baseerub tavaliselt kaabelvõrgu meediumil. Traadita võrgu suurimateks miinusteks on andmeedastus kiirus ja turvalisus, suurimateks plussideks mobiilsus, mugavus ja võrgu paindlikus. Enimlevinud standard on hetkel 802.11b. 15 VÕRGUKAABLID
Networks kanalikommutatsiooniga avalikud andmesidevõrgud) abonentidega . Kuna GSM on digitaalne, siis pole vajadust modemite järele peale ühe mobiilsidevõrgus asuva modemi kõnede edastamiseks POTS-võrku. 4. ADSL abonendiliideses toimub infoülekanne alamkanalites. Millised on nõuded alamkanalile ja kuidas moodustub infoülekandel vajalik bitikiirus? asümmeetriline digitaalne abonendiliin, ADSL-ühendus Tehnoloogia andmeedastuseks üle tavaliste telefoniliinide, üks DSL'i liike. Sõna "asümmmeetriline" e. ebasümmeetriline viitab sellele, et ADSL'i andmekiirused allavoolu ja ülesvoolu on erinevad: vastavalt 1,5 kuni 9 Mbit/s ja 16 kuni 640 kbit/s. ADSL'i kasutamiseks on vaja spetsiaalset ADSL-modemit. 1996. a. tõi Westell Corp. turule esimese ADSL modemi. Telekommunikatsioonifirmad pakuvad ADSL-ühendust eelkõige suhteliselt passiivse Interneti-ühenduse tarvis, kus kasutajad peamiselt laadivad
on ka teiste tööstusharude ja avaliku sektori elutähtis partner. Tööstusharu hõlmab suurt hulka kõrgtehnoloogiaettevõtteid, kus töötatakse välja uusi side-, IST riist- ja tarkvara ning tööstuselektroonikatooteid ja pakuvad nõustamisteenuseid . Norra on IST kasutamiselt elaniku kohta maailma tippriikide seas. Riigi hästiarenenud infrastruktuuri kuuluvad satelliitsidejaamad ja kiudoptilised kaablivõrgud digitaalseks andmeedastuseks. Norra sidevõrk laieneb kiiresti ning sidesektoris tegutseb üha rohkem rahvusvaheliselt tunnustatud ettevõtteid ja teadlasi. Pakutavate toodete valikusse kuuluvad satelliitside-, globaalsed positsioneerimissüsteemid (GPS), mobiiltelefoni-, võrguhaldus- ja ülekandesüsteemid ning kiudoptilised tehnoloogiad. Norra uuendusmeelsed riistvaratootjad on loonud hulgaspetsialiseeritud tooteid nagu videokonverentsisüsteemid, multimeediatehnika, digitaalsed raadiosaatjad, lindipõhised
Määratakse andmete kodeerimisviis signaaliga, veakontroll ja kaadrite liikumine võrgu seadmete vahel määratud alal. See standardiseerib kõik võrgu aktiivseadmed (võrgukaardid, modemid). 7. Ühendusele-orienteeritud ja ühenduseta andmeedastus Ühendusele orienteeritud (TCP protokoll): ● Eesmärk on andmete transportimine lõppsüsteemide vahel ● “Handshaking” - valmistuda andmeedastuseks ette ehk saadetakse nö tervituspakette ● TCP - usaldusväärdne, andmed kantakse edasi järjekorras, kui midagi läheb kaotsi, siis seda teadvustatakse ja saadetakse uuesti ● Vookontroll - saatja ei koorma vastuvõtjat üle (Saatja ja vastuvõtja vaheline) ● Ummistuskontroll - kui on overload, siis saatja võtab tempot maha (Saatja ja võrgu vaheline) - Viimase kahega saame tegeleda, sest on loodud ühendus.
lõppsüsteemide vahel. Sama, mis eelmisel. UDP (user datagram protocol) ebausaldusväärne andmete transportimine, voo- ja ummistuskontroll puuduvad. Rakendused, mis UDP-d kasutavad: internetitelefonid (skype), telekonverentsid, (enamasti ka online'is mängitavad arvutimängud). 8. KANALIKOMMUTATSIOON JA PAKETTKOMMUTATSIOON, PAKETI PIKKUS ==> Kanalikommutatsioon - sidetehnoloogia füüsilise eritrakt moodustamisega otspunktide vahel ühenduse ajaks, mida kasut nt traattelefoni juures. Sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada kiiresti ja reaalajas. /// EHK Kanalikommutatsiooni korral reserveeritakse kogu kanali ressurss ühenduse ajaks. Vajalik on eelnev ühenduse loomine. Siin on tagatud kindel andmeedastuskiirus. Suure kanali korral saab kasutada aja või sageduse järgi tihendamist. See on ühendusele-orienteeritud andmeedastusteenus. ==> Pakettkommutatsiooni korral kasutatakse jagatud ressurssi. paketid võivad liikuda
lõppsüsteemide vahel. Sama, mis eelmisel. UDP (user datagram protocol) ebausaldusväärne andmete transportimine, voo- ja ummistuskontroll puuduvad. Rakendused, mis UDP-d kasutavad: internetitelefonid (skype), telekonverentsid, (enamasti ka online’is mängitavad arvutimängud). 8. KANALIKOMMUTATSIOON JA PAKETTKOMMUTATSIOON, PAKETI PIKKUS ==> Kanalikommutatsioon - sidetehnoloogia füüsilise eritrakt moodustamisega otspunktide vahel ühenduse ajaks, mida kasut nt traattelefoni juures. Sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada kiiresti ja reaalajas. /// EHK Kanalikommutatsiooni korral reserveeritakse kogu kanali ressurss ühenduse ajaks. Vajalik on eelnev ühenduse loomine. Siin on tagatud kindel andmeedastuskiirus. Suure kanali korral saab kasutada aja või sageduse järgi tihendamist. See on ühendusele-orienteeritud andmeedastusteenus. ==> Pakettkommutatsiooni korral kasutatakse jagatud ressurssi. paketid võivad
standardiga uuendades taktsagedust 16 bit, kasutab IRQ aadresse ISA kasutusala: video, heli, võrgukaartide lisamiseks + ketta kontrolleritena Plussid/Miinused - +madal hind, laialt kasutatav, kompaktne, - madal kiirus, jumperid ja dip lülitid Siini taktkiirus 8Mhz, laius 16 biti, teoreetiline max edastuskiirus 8 MB/s(64 Mb/s) EISA ISA siini laiendus, töötavad ka selles ISA kaardid, kasutab kiireks andmeedastuseks sünkrootset edastusprotokolli, häälestub automaatselt, töötas 386 ja 486 koos, kadus PCI siini tekkimisega. Siini taktkiirus 8 Mhz, siini laius 32bit, teoreetiline max edastuskiirus 33MB/s (264 Mb/s) MCA micro channel architecture, loodud 1987 a IBM, kasutatakse pc PS/2, ei ühildi teiste siini arhitektuuridega, vanemaid kaarte ei saa, kiirem kui ISA siin., ei ole enam kasutusel Spek. siini taktsagedus 10 MHz, siini laius 32biti, teoreetiline max. Edastuskiirus 40MB/s(240 Mb/s)
SCCP protokoll täiendab MTP3 protokolli võimalusega luua nii ühendusega kui ka ühenduseta edastust. MTP protokollid korraldavad andmete transporti, kontrollivad ja parandavad edastusvigu 29.MTP protokollid Protokoll MTP1 täidab füüsilise kihi funktsioone. Protokolli kasutatakse nii maapealse kui ka kosmilise side korral. Signaalkanal peab vastama järgmistele nõuetele: · reserveeritud ainult SS7 andmeedastuseks · sõlmede vahel peab olema võimalik dupleksside · soovitatav edastuskiirus 64 Kb/s Vastavalt standarditele peab SS7 signaalikanalite moodustamiseks kasutama liini E1 ajapilu TS16 (Time Slot 16) edastuskiirusega 64 Kb/s. Saatja ja vastuvõtja vahelise kokkuleppe korral on lubatud kasutada ka teisi ajapilusid Protokoll MTP2 täidab SS7 teise kihi funktsioone. Protokolli ülesandeks on andmevahetuse tagamine pealmiste kihtide protokollidega. Funktsioonid:
SCCP protokoll täiendab MTP3 protokolli võimalusega luua nii ühendusega kui ka ühenduseta edastust. MTP protokollid korraldavad andmete transporti, kontrollivad ja parandavad edastusvigu 29.MTP protokollid Protokoll MTP1 täidab füüsilise kihi funktsioone. Protokolli kasutatakse nii maapealse kui ka kosmilise side korral. Signaalkanal peab vastama järgmistele nõuetele: · reserveeritud ainult SS7 andmeedastuseks · sõlmede vahel peab olema võimalik dupleksside · soovitatav edastuskiirus 64 Kb/s Vastavalt standarditele peab SS7 signaalikanalite moodustamiseks kasutama liini E1 ajapilu TS16 (Time Slot 16) edastuskiirusega 64 Kb/s. Saatja ja vastuvõtja vahelise kokkuleppe korral on lubatud kasutada ka teisi ajapilusid Protokoll MTP2 täidab SS7 teise kihi funktsioone. Protokolli ülesandeks on andmevahetuse tagamine pealmiste kihtide protokollidega. Funktsioonid:
Neumanni uniprotsessori arhitektuur. SIMD Single Instruction, Multiple-Data - üks käsuvoog ja mitu andmevoogu. MISD Multiple-Instruction, Single-Data - mitu käsuvoogu ja üks andmevoog. MIMD Multiple-Instruction, Multiple-Data - mitu käsuvoogu ja mitu andmevoogu. 41. Multiprotsessorsüsteemide ühendusvõrkude topoloogiad, näited (välja jääb oomegavõrk). Sidevõrk moodustatakse andmeedastuseks ettenähtud keskkonnas kahe sõlmede kogumi (sisendite hulga ja väljundite hulga) vahel, kasutades sideliine ja linke (kanaleid). Graafiliselt esitatakse sidevõrku kui struktuuri, mis koosneb sõlmedest, esindavad arvuteid, protsessoreid (protsessorelemente) või mälusid ja naabersõlmi ühendavatest linkidest ehk kanalitest Kui protsessorid suhtlevad sidevõrgus omavahel järjestikku, siis andmete liikumisel
Päringuintervjuu on otsingueelne intervjuu, see on täpsustavate küsimuste esitamine infovajajale, et selgitada kliendi täpset infovajadust. 8 Interneti olemus, teenused ja otsivahendid. Internet on tuhandetest arvutivõrkudest koosnev ja ühiselt juhitav ülemaailmne ühendus, mis andmeedastuseks kasutab ühtset TCP/IP protokollistikku. Mõisteid: Võrk (network) andmesidesüsteem, mis ühendab erikohtades asuvaid arvutisüsteeme Kohtvõrk (LAN) kasutaja territooriumil piiratud geograafilisel alal asuv arvutivõrk Intranet mitteavalik Interneti teenuseid pakkuv võrk 1969 ARPANET 1983 ARPANETist sai tsiviilvõrk 1994 Internet muutus kõigile avatud võrguks 1993 HTML esimene versioon, HTMLi kasutav teaberuum sai veebi nime (WWW) Interneti teenused:
rakendused kasutama mingit muud "transpordimehhanismi", näit. TCP (Transmission Control Protocol) kas NetBIOS'i asemel või sellele lisaks. NetBIOS vabastab rakendusprogrammi vajadusest mõista võrgu üksikasju, k.a. veaparandus seansireiimis. NetBIOS'i päring esitatakse võrgujuhtimisploki (NCB) kujul, mis muuhulgas määrab ära sõnumi asukoha ja sihtkoha nime. NetBIOS tagab OSI mudelis kirjeldatud seansi- ja transporditeenused, kuid ei paku andmeedastuseks standardset kaadri- või andmevormingut. Standardse kaadrivormingu annab NetBIOS'i laiendatud kasutajaliides (NetBEUI). NetBIOS':il on kaks võimalikku sidereiimi: seanss või datagramm. Seansireiimis saavad kaks arvutit omavahel tekitada ühenduse "vestluseks", mis võimaldab suuremate sõnumite käitlemist koos veatöötlusega. Datagrammireiim on nn. ühenduseta reiim, kus iga sõnum edastatakse teistest
vanaaegsed pinnaefekt. impulssvalimisega (valimiskettaga) telefonid. Koaksiaalkaabel: Peamiselt televisioonisignaali Kui vajutada toonvalimisega telefoni edastamiseks numbriklahve, genereerib kasutatav vaskkaabel, mida kasutatakse laialdaselt telefon iga numbri jaoks kaks erineva sagedusega ka tooni. Et andmeedastuseks Ethernet-vorkudes . inimhaalega ei saaks neid toone imiteerida, on uks Koaksiaalkaabel on oma nimetuse saanud sellest, toon korge et signaali sagedusega ja teine madala sagedusega. kannab uks fuusiline kanal (vasktraadist sudamik), Sidekanalite kasutus mida Analoog-digitaaliides umbritseb isolatsioonikiht ja isolatsioonikihi
publikatsioonitüübi, lehekülgede arvu, täisteksti, keele jne. Liitotsingu puhul saad kasutada mitut otsilahtrit ja kõiki eelpool toodud võimalusi otsingu laiendamiseks ja piiramiseks. Mõlemal juhul on võimalik otsisõnu ühendada loogikaoperaatoritega. 5. Interneti infootsivahendid - tüübid, otsivõimalused, eelised ja puudused. Veebiressursside hindamiskriteeriumid. Internet - ulemaailmne vorgustik, mis kasutab andmeedastuseks uhtset protokollistikku ja kasutab peamiselt HTML vormingut Otsivahendid: Teemakataloogid (nt Yahoo, Looksmart) Koostatakse hinnangute ja soovituste aluselinimeste poolt Kasutatakse otsingu alguses tutvumiseks ainevaldkonnaga Veebilehed on inimeste poolt liigitatud, indekseeritud ja paigutatud hierarhiliselt Lisandunud paringu
( kümned megabitid sekundis) jaoks. Need süsteemid kasutavad sagedusi 10 ... 42 GHz ja lubavad andmeid edastada kuni 25 km kaugusele. WLAN (wireless local area network access) kasutab raadiot asendamaks standardseid LAN kaableid. Kasutatakse enamast litsentseerimata sagedust 2,4 GHz. Seadmed on nii välis- kui ka sisetingimuste jaoks. WLAN'i põhimõte on see, et arvutid liidetakse võrku raadioside abil. Kasutatakse raadiosagedust 2,4 GHz, andmeedastuskiirusega 2 Mbps. Andmeedastuseks kasutatakse laiaribalisi mürataolisi signaale (Spread Spectrum). Kasutusel on samuti keerukad kanalikoodid, millega moduleeritakse müra. Selline meetod võimaldab töötada üheaegselt ühes ja samas sagedusdiapasoonis üksteist mõjutamata paljudel analoogilistel seadmetel. Arvutitesse lisatavad raadiokaardid on kas ISA, MCA või PCMCIA siinidele. Neil on paigutatud üks ja seesama firma "Motorola" saatja-vastuvõtja 2,4 GHz diapasoonis. Kasutatav
VGA (Video Graphic Array)- standard võeti kõigepealt (1987) kasutusele IBM arvutiseerias PS/2. See on ühilduv eelmiste süsteemidega, kuid pakub veidi suuremat lahutusvõimet ja värvivalikut. Kujutis on kas monokroomne või värviline ja lubab esitada pilti tekstireziimis resolutsioonil 720x400 ja graafikareziimis 640x480 (16 värvi) või 320x200 (256 värvi). Esitatavate värvide koguarv on 262144. VGA adapteris hakati kasutama ka uut 15- viiguga D- pistikut. Kasutab andmeedastuseks analoogsignaali (vastupidiselt MDA-, CGA-, EGA digitaalsele) Peale algse VGA väljatöötamist IBM selle edasist täiustamist ei jätkanud, vaid pakkus uue parema standardina 8514/A- adapteri ja veidi hiljem XGA. Mõlemad graafikastandarid ei ole aga leidnud massilist kasutamist. XGA (eXtended Graphics Array) - ettevaatus: kuigi suure pikselite arvuga, kasutab ta paaris- ja paaritu rea kordamööda esitust ja väsitab silmi. Tutvustati IBM-i poolt 1990- ndal aastal.
saadetakse see originaalserverist uuesti vahemälusse. 14. FTP See on failiedastus protokoll, mis on rakenduskihi protokoll. See on selleks, et saada failiserverist faili kätte. FTP serveri pordi number on 21. Kui kasutaja pöördub IP aadressiga sellesse arvutisse, siis pordi 21 taga on failiserver. Failiserver töötab selliselt, et ta kasutab kahte ühendust, millest esimene on juhtinformatsiooni edastamiseks ja teine on andmeedastuseks. Kui kasutaja küsib serverist faili, siis kasutatakse juhtühendust ja kui kui kasutaja tahab faili saada, siis luuakse uus ühendus selle faili lugemiseks või kirjutamiseks. Kui see fail on ära transporditud, siis andmeühendus pannakse kinni ja juhtinfoedastus jääb lahti. FTP erineb HTTP-st selle poolest, et luuakse kaks erinevat ühendust, mitte kogu info ei lähe läbi ühe ühenduse. Näited käskudest: kõigepealt tuleb
annaabi.ee 
