Jadaporti kutsutakse mõnikord ka COM-pordiks (lühend kommunikatsioonipordist). Enamikul emaplaatidest on kakd jadaporti (kuid neid võib ka rohkem olla) ning igaüks neist saab ühe neljast COM-pordi nimest - mis võimaldab arvutil neid omavahel mitte segamini ajada. Andmeedastus toimub seadmete vahel 1 biti kaupa. Enamike arvutite serial pordid toetavad kas RS-232C või RS-422 standardit. RS-232 standardi puhul on tegu asünkroonse andmeedastusega. See tähendab seda, et andmeid saadetakse ainult siis, kui vastuvõttev seade selleks valmis on. Serial pordi andmeedastuskiirus on piiratud, ulatudes 115 200 bp/s (bits per second). Juhtme pikkus ei tohiks ületada 20 m, vastasel juhul hakkab andmeedastuskiirus vähenema. COM1 COM2 Seadmed ühendatakse kas DB-9 (väiksem) või DB-25 (suurem) pistikusse. DOS toetab nelja serial porti COM1, COM2, COM3 ja COM4
Ühe siiniga arvuti puhul on sildadega ühe põhisiini külge poogitud CPU, I/O & memory. Mitme siiniga arvutite korral võib eristada Local Bus'i (CPU<-->mälu, cache), mis bridge'itud System Bus'i külge (CPU<-->main mem), mis bridge'itud I/O bus e Expansion Bus'i külge (CPU<-->I/O) Siin kujutab endast mitut paralleelselt jooksvat juhti, mille kaudu vooluimpulsid liiguvad saatjast vastuvõtjasse. Sünkroonne vs asünkroonne siin, tagasisidega vs tagasisideta. Grupi andmeedastusega & konevier-andmeedastusega. 30. Erinevad siinid ning nende osa andmevahetuses: andmesiin data liigutamiseks aadress-siin määrab pöördutava mälupesa, identifitsserib I/O-seadme, selle laius määrab max adresseeritava mälu. ChipSelect.. 16 bit adresseerib 64Kb 20 bit 1Mb 32 bit 4Gb juhtsiin R/W + siiniprotokolli juhtimine, eristab pöördumise mälu või I/O seadme poole. Siinitsükli alustamisel saadab välja olekusõna, milles määrab R/W, CS jne. mem R/W I/O R/W
Ühe siiniga arvuti puhul on sildadega ühe põhisiini külge poogitud CPU, I/O & memory. Mitme siiniga arvutite korral võib eristada Local Bus'i (CPU<-->mälu, cache), mis bridge'itud System Bus'i külge (CPU<-->main mem), mis bridge'itud I/O bus e Expansion Bus'i külge (CPU<-->I/O) Siin kujutab endast mitut paralleelselt jooksvat juhti, mille kaudu vooluimpulsid liiguvad saatjast vastuvõtjasse. Sünkroonne vs asünkroonne siin, tagasisidega vs tagasisideta. Grupi andmeedastusega & konevier-andmeedastusega. 30. Erinevad siinid ning nende osa andmevahetuses: andmesiin data liigutamiseks aadress-siin määrab pöördutava mälupesa, identifitsserib I/O-seadme, selle laius määrab max adresseeritava mälu. ChipSelect.. 16 bit adresseerib 64Kb 20 bit 1Mb 32 bit 4Gb juhtsiin R/W + siiniprotokolli juhtimine, eristab pöördumise mälu või I/O seadme poole. Siinitsükli alustamisel saadab välja olekusõna, milles määrab R/W, CS jne. mem R/W I/O R/W
ja vastuvõtja poolel alt üles. Ülesanded: vigade leidmine/parandamine, segmenteerimine. Loob AAL protocol data unit'i (PDU) ja saadab alumisele kihile. 2)ATM layer on ARMi arhitektuuri südameks. Loob ATM cell'i, mis on sama tähtis ATM võrgule nagu IP datagramm IP võrgule. Ülesandeks on transportida ATM cell'id üle võrgu luues selleks virtuaalkanali. Virtuaalkanal pole midagi muud kui virtuaalahela kanal, mis on ühendusele orineteeritud andmeedastusega, kahe punkti vahel. 3)ATM physical layer tegutseb voltide ja bitide tasandil ehk siis füüsilise andmeedastusega. ATM-teenust on nelja liiki: 1) CBR (Constant Bit Rate) - konstantse bitikiirusega, sarnane rendiliinile; 2) VBR (Variable Bit Rate) - muutuva bitikiirusega, sobib heli ja video puhul; 3) UBR (Unspecified Bit Rate) - suvalise bitikiirusega, sobib e-posti ja veebilehtede edastamiseks; 4) ABR (Available Bit Rate) - garanteerib minimaalse
ja vastuvõtja poolel alt üles. Ülesanded: vigade leidmine/parandamine, segmenteerimine. Loob AAL protocol data unit'i (PDU) ja saadab alumisele kihile. 2)ATM layer on ARMi arhitektuuri südameks. Loob ATM cell'i, mis on sama tähtis ATM võrgule nagu IP datagramm IP võrgule. Ülesandeks on transportida ATM cell'id üle võrgu luues selleks virtuaalkanali. Virtuaalkanal pole midagi muud kui virtuaalahela kanal, mis on ühendusele orineteeritud andmeedastusega, kahe punkti vahel. 3)ATM physical layer tegutseb voltide ja bitide tasandil ehk siis füüsilise andmeedastusega. ATM-teenust on nelja liiki: 1) CBR (Constant Bit Rate) - ülekandekiirus on fikseeritud, andmed saadetakse püsiva voona. Analoogiline punkt-punkt ühenduse fikseeritud liinile 2) VBR (Variable Bit Rate) - muutuva bitikiirusega, garanteeritakse teatud kanalimaht, kuid andmeid ei saadeta võrselt. Kasutatakse üldiselt kõne ja videokonverentside tarbeks
sõltumatut kihti, mis kõik on iseseisvad, neid saab sõltumatult saatmist pannakse marsruut paika. Luuakse virtuaalne ahel, numbritest koosnevaid IP aadresse. DNS kasutab UDP. Töötab asendada. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad mille kaudu saates ei pea igale paketile eraldi marsruuti otsima. hajusandmebaasi põhimõttel. Iga nimeserver haldab Internetis teenused. Võrgukiht – kõige alumine, tegeleb andmeedastusega Paketid on sel juhul alati õiges järjekorras. Ahelate loomiseks teatud piirkonda. Lokaalne nimeserver - puhverdab nimeinfot, arvuti ja võrgu vahel. Lähtearvutile peab andma vastuvõtja kasutatakse identifikaatorit, mis ei ole unikaalsed globaalses et parandada päringute kiirust korduvate päringute puhul. arvuti aadressi, et võrk saaks toimetada andmeid
Ülesanded: vigade leidmine/parandamine, segmenteerimine. Loob AAL protocol data unit’i (PDU) ja saadab alumisele kihile. 2) ATM layer – on ATMi arhitektuuri südameks. Loob ATM cell’i, mis on sama tähtis ATM võrgule nagu IP datagramm IP võrgule. Ülesandeks on transportida ATM cell’id üle võrgu luues selleks virtuaalkanali. Virtuaalkanal pole midagi muud kui virtuaalahela kanal, mis on ühendusele orienteeritud andmeedastusega, kahe punkti vahel. 3 )ATM physical layer – tegutseb voltide ja bittide tasandil ehk siis füüsilise andmeedastusega. ATM-teenust on nelja liiki: 1) CBR (Constant Bit Rate) - konstantse bitikiirusega, sarnane rendiliinile; 2) VBR (Variable Bit Rate) - muutuva bitikiirusega, sobib heli ja video puhul; 3) UBR (Unspecified Bit Rate) - suvalise bitikiirusega, sobib e-posti ja veebilehtede edastamiseks;
andmeid saadetakse katkendlikult mitte ühe jadana. ==> Sünkroonedastuse korral edastatakse mitte üksikuid märke, vaid terveid stringe. See on kiirem, aga ka kallim tehnoloogia. Lisaks tuleb tegeleda ka signaalide sünkroniseerimisega, et edastus toimuks samal ajal, kui kasutatakse sünkroonset ühendust. St. mõlemad osapooled peavad käima samas taktis, sama kella järgi. ///// EHK Kahe sõlme vahel saadetakse andmed pideva jadana. Tegu on küll kiirema andmeedastusega (pole start ja stop bitte), aga võib esineda rohkem vigu, sest kellad võivad muutuda erinevaks. Selle probleemi lahendaks kellade uuesti sünkroniseerimine.
ühe jadana. ==> Sünkroonedastuse korral edastatakse mitte üksikuid märke, vaid terveid stringe. See on kiirem, aga ka kallim tehnoloogia. Lisaks tuleb tegeleda ka signaalide sünkroniseerimisega, et edastus toimuks samal ajal, kui kasutatakse sünkroonset ühendust. St. mõlemad osapooled peavad käima samas taktis, sama kella järgi. ///// EHK Kahe sõlme vahel saadetakse andmed pideva jadana. Tegu on küll kiirema andmeedastusega (pole start ja stop bitte), aga võib esineda rohkem vigu, sest kellad võivad muutuda erinevaks. Selle probleemi lahendaks kellade uuesti sünkroniseerimine.
liikumissuunda; • seade suudab eristada kahte inimest, kui nende vahe on vähemalt 10 cm; • andmete mahalaadimine infrapuna ühendusega pihuarvutisse, mitte kaabliga; • logger/salvestusseade on kompaktne ja veekindel, pole mõjudele eksponeeritud osasid; • raskesti ligipääsetavatesse või kaugel asuvatesse kohtadesse (näiteks saared) on võimalik muretseda ka GSM andmeedastusega EcoCounter infrapuna loendur. Joonis 9. Eco Counter pyroelectric sensor (kahesuunaline) 3.2.3 Raadiokiir-loendur RBX5 seade koosneb raadiosaatjast, vastuvõtjast ja loggerist (joonis 10). Loendur võib olla seadistatud kõndijate, ratturite ja autode loendamiseks. Seade on ilmastikukindel ning väidetavalt ei sega loendust vihma- ja lumesadu, tuul ega torm. Suurimaks lubatud vahemaaks saatja ja vastuvõtja vahel on 8 meetrit, sättides loendusintervalliks
XOR tehte. Vigu saab parandada kordusaatmisega ehk pakett saadetakse uuesti, kui see on vigane. Teine variant on koodid, mis võimaldavad vigu parandada. Vigu parandavad koodid võimaldavad parandada avastatud vigu. Sellised koodid on keerulisemad ja pikemad ning neid kasutatakse üpris harva. Pigem on eesmärk viga teada saada ja pakett ära visata ning parandamine jääb ikkagi ülemiste kihtide ülesandeks, sest igat paketti ei ole mõtet parandada. Kui on tegemist sellise andmeedastusega, kus paketid võivad kaduma minna, siis võib vigase paketi rahulikult ära visata. 38. Multipöördusprotokollid Multipöörduprotokollid ehk Multiple Access Protocols. Kanalid, mida mööda andmed transporditakse võivad olla punkt-punkt ühendusega, kus kahe võrgusõlme vahel on üks ainuke kanal ja keegi teine võrgusõlmedes seal kanali peal ees ei ole. Teine variant on ühise kasutusega ehk jagatud kanal ehk leviedastusega kanal, kus ühe kanali peal on palju võrgusõlmi (rohkem, kui
Network Access Module Võrgukiht Kommun. võrk Võrgukihi protokoll 1. Tase: Failiga seotud tasemel toimingud 2. Tase: Kommunikatsiooniga seotud tegevused - faili tükeldamine, saatmiseks ettevalmistamine. Räägime pakettidest, sisu pole oluline (ei tee vahet kas edastame pilti või videot), kommunikatsiooni korraldamine. 3. Tase: Füüsiline andmeedastus - konkreetne võrgutehnoloogia, mis tegeleb andmeedastusega. Protokoll (so scary, such koll) - süntaks, reeglistik mille järgi moodustatakse pakette, vajalik kontrolli teostamiseks, sisaldab infot kuidas veaolukordi lahendada, mida andmetega peale hakata ja mida mingid väljad üldse tähendavad, info mis taktis toimub andmeedastus. Pm kui seda järgida, siis on kaks osapool võimelised omavahel suhtlema. EHK Süntaks, semantika, ajastus. Neid soovitatakse standardiseerida, kui on eeldada, et kasutajaskond on lai, lisab paindlikkust
2. jadapordid ehk järjestikpordid (serial port), kus infot edastatakse järjestikku. Kannavad tavaliselt tähist COM (Communication). Kui räägitakse RS-232C tüüpi liidesest (interface), siis peetakse silmas jadadaporti. Tavaliselt on arvutil üks või kaks paralleel- kui ka jadaporti. Serial port Andmeedastus toimub seadmete vahel 1 biti kaupa. Enamike arvutite serial pordid toetavad kas RS-232C või RS-422 standardit. RS-232 standardi puhul on tegu asünkroonse andmeedastusega. See tähendab seda, et andmeid saadetakse ainult siis, kui vastuvõttev seade selleks valmis on. Serial pordi andmeedastuskiirus on piiratud, ulatudes 115 200 bp/s (bits per second). Juhtme pikkus ei tohiks ületada 20 m, vastasel juhul hakkab andmeedastuskiirus vähenema. Serial porti ühendatakse nt: · Hiir · Modem · ISDN adapter · Printer · Digitaalne kaamera · .... Seadmed ühendatakse kas DB-9 (väiksem) või DB-25 (suurem) pistikusse.
annaabi.ee 
