laenutuste või uute raamatu korral saaks kiiresti andmeid lisada. 1.1 Andmebaasi avamine Andmebaasi loomiseks vajutasin Blank Database. Avanes File New Database aken, kus andsin loodavale andmebaasile nime ning valisin koha, kuhu andmebaasi fail salvestatakse. Andmebaasi aken: 5 2. Tabelid Tabelid on kõige esimene ja kõige olulisem grupp andmebaasiobjekte. Siin hoitakse andmeid, mida tavaliselt kasutatakse teiste andmebaasiobjektide (päringud, vormid aruanded) vahendusel. Oma andmebaasis lõin järgmised tabelid: Klientid, Raamatud, Laenutused, Linnad, Maakonnad. Klientide tabel sisaldab kõiki olulisemaid andmeid raamatukogu kasutajate kohta, samuti on raamatute tabelis olulisemad andmed raamatute kohta. Laenutuste tabel sisaldab infot laenutuste kohta (laenutuste kuupäevad, tagastuskuupäevad). Maakondade tabelisse on koondatud kõik maakonnad ja linnade tabelisse kõik lugejate seas esindatud linnad. 2
operatsiooni "vahe" realiseerimiseks. • Mitmevalentset loogikat kasutab relatsiooniline mudel? (kahevalentset TRUE või FALSE) • Mitmevalentset loogikat kasutab SQL? (kolmevalentset NULL, TRUE või FALSE) • Milline on loogikaoperaatorite rakendamise jarjekord SQLis? (NOT, AND, OR) • Millist loogikaoperaatorit voimaldab realiseerida union (OR) ja millist join (AND)? • Andmebaasiobjektide nimetamine ISO SQL standardi jargi. (nimi on maksimaalselt 128 marki pikk. Nimi ei tohi alata numbriga, sisaldada tuhikut ja olla reserveeritud sona, kui tegu pole just piiritletud identifikaatoriga.) • Mis asi on "piiritletud identifikaator"? (identifikaator on jutumarkides: “nimi”, siis eristatakse suur ja väiketähti ja võib kasutada erilisis sõnu nagu “Table”).
.................... 79 6.11.3 FUNKTSIOONIL PÕHINEVAD INDEKSID.................................................................................. 79 FUNKTSIOONIL PÕHINEVAID INDEKSEID KÄESOLEVAS PROJEKTIS EI LOODA...........................79 6.12ANDMEBAASI STATISTIKA KOGUMINE................................................................................... 80 6.13 PÄRINGU TÄITMISPLAANI NÄIDE........................................................................................... 81 6.14 ANDMEBAASIOBJEKTIDE KUSTUTAMISE SQL LAUSED........................................................ 81 6.14.1 TABELITE KUSTUTAMINE...................................................................................................... 81 6.14.2 ARVUJADA GENERAATORITE KUSTUTAMINE........................................................................ 82 6.14.3 VAADETE KUSTUTAMINE...................................................................................................... 82 6.14.4 INDEKSITE KUSTUTAMINE.......
Funktsioonil on null või rohkem sisendparameetrit ja see tagastab täpselt ühe väärtuse. Rutiinide kirjutamiseks mõeldud keelte näiteid. Oracle: PL/SQL, Java PostgreSQL: PL/pgSQL MS SQL Server: Transact-SQL MySQL (alates 5.0): keel, mis vastab SQL standardile Andmebaasiserveris talletatud rutiinide eelised Väheneb võrgu koormus. Käivitamisel jääb kompileeritud kood mällu. Muudatusi tuleb teha ühes kohas. Andmebaasisüsteem jälgib andmebaasiobjektide vahelisi sõltuvusi. Kasutajale saab anda õiguse käivitada rutiine, aga mitte pöörduda otse tabelite poole. Andmebaasiserveris talletatud rutiinide puudused Erinevates andmebaasisüsteemides on rutiinide loomiseks erinevad keeled. Uue andmebaasisüsteemi kasutuselevõtul tuleb rutiinid uuesti kodeerida. Mille alusel rutiinid koostada? Rutiin vastab ühele või mitmele andmebaasioperatsioonile. Loomise aluseks andmebaasioperatsioonide lepingud. 28
Iga kirje puhul otsustatakse, kas see rahuldab tingimust või mitte: - TRUE. Kui töötajal on palk määratud ja see on üle 5000-de, siis tuleb töötaja andmed väljastada. - FALSE. Kui töötajal on palk määratud ja see on alla 5000-de, siis töötaja andmeid ei väljastata. - UNKNOWN. Kui töötajal pole palga numbrit määratud, siis ei ole teada, milline tema palk tegelikult on. Töötaja andmeid ei väljastata. Andmebaasiobjektide nimetamine ISO SQL standardi järgi NB! See vastus on veits imelik, sest siin pole sõnagi ISO SQL standardist, aga mai leidnud selle kohta ka kusagilt materjali... Andmebaasis oleks oluline kasutada objektide nimetamisel kindlat standardit. See muudab objektide tähendusest arusaamise kiiremaks. Fikseeritud standardit ei ole välja kujunenud, kuid andmebaasi projekteerijate/programmeerijate ringkonnas on kujunenud välja kogum soovitusi
Seda saate teha sama vormi Server Roles valikust või siis hiljem kasutaja või vastava serverirolli omadustest. Ligipääs andmebaasile Selleks, et serverisse pääsenud kasutaja saaks majandada ka teie andmebaasis on vaja anda serveri kasutajatele andmebaasi ligipääs. Selleks tuleb avada oma andmebaas ning otsida sealt ülesse SecurityUsers Seal on loetletud kõik kasutajad, kes omavad ligipääsu teie andmebaasile. Lisaks sellele on vaja loomulikult anda ka ligipääs erinevate andmebaasiobjektide kasutamiseks. Sellega saate määrata ära, kes millisest tabelist tohib andmeid vaadata ning, kes kuhu tohib andmeid kirjutada. Loomulikult ka kõik eriõigused nagu andmebaasi objektide loomine. Selle viimase tegevuse lihtsustamiseks on soovitus kasutada rolle. Vajadusel saate luua oma rolli, millele määrate unikaalse õigustekomplekti. Kuid on olemas ka terve hulk süsteemseid kasutajate rolle, mille abil saate luua arvestatava turvalisusega ligipääsu. Olulisemad andmebaasirollid on:
annaabi.ee 
