Vabatahtlik tegevus rikastab nii minu kui ka ühiskonna elu (1)

Sarnased õppematerjalid

17

doc

Kodanikuühiskond

õiguslikud institutsioonid. Ärisektor, mis tegeleb kasumi tootmisega ettevõtluse kaudu (kui kasutatakse sõna 'erasektor', loetakse selle alla nii äri- kui mittetulundussektor). Kolmas sektor, mis viimase aja arengute põhjal on omakorda jagunenud kaheks: professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed palgatööd tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega jne, ning puhtalt vabatahtlik tegevus, kus teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad [1]. Kolmandas sektoris tegutsevate organisatsioonide vormideks on mittetulundusühing (MTÜ), sihtasutus (SA) ja seltsing ­ ühendused: Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ja kasumit mitte taotlev ühendus, mille võib luua avalikes huvides ehk kogu ühiskonna heaks tegutsemiseks või ka väiksema seltskonna huvide eest seismiseks

Regionaalpoliitika

41

docx

ABIPOLITSEINIKU ROLL JA PÄDEVUSED SISETURVALISUSE TAGAMISEL

pädevused ning milline on tema roll siseturvalisuse tagamisel. Samuti uuritakse seonduvat seadusandlust aga samuti politseiametnike hinnangut abipolitseinike tegevuse vajalikkusele ning omavahelise suhtlemisele. Uurimistöös otsitakse vastust probleemile, kuidas tagada tänaste abipolitseinike parem kaasamine, motiveeritus ning soov panustada oma vabaaega meie kõigi turvalisuse tagamisse. Lisaks on oluline uurida, milline on ühiskonna seisukoht ja usaldus abipolitseinike vastu ning mida arvavad vabatahtlikud ja professionaalsed politseiametnikud omavahelisest koostööst ja panustamises siseturvalisuse tagamisel. Täpsema hinnangu saamiseks on uurimistöö autor koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga (edaspidi PPA) läbiviinud anonüümse kinniste küsimustega küsitluse Põhja prefektuuri politseinike ja abipolitseinikutega hulgas. Kuna eelnevalt oli PPA juba sarnased küsitlused

Õigus

14

docx

Kaitseliit - referaat

rahvaväest kui ka Kaitseliidust. Kaitseliidu senine organisatsioon kaotas vajalikkuse ning suures osas lagunes. Nii tegutses Kaitseliit Vabadussõja järgselt peamiselt mitmesuguste küti- ja spordiseltside näol, korraldades ka avalikke seltskonnaüritusi. Kaitseliit kahe sõja vahel 1924. aasta 1. detsembri bolshevike mässukatse Tallinnas näitas aga kujukalt, et riikliku julgeoleku kindlustamisel ei tohi olla ükskõiksust. Omaalgatuslikkuse pitserit kandnud kaitseliitlik tegevus sai riikliku toe, kui kaitsevägede ülemjuhataja kindralleitnant Johann Laidoner kehtestas kaks nädalat peale bolshevike mässukatset oma käskkirjaga Kaitseliidu ajutise põhikirja. 2. veebruaril 1925 kinnitas vabariigi valitsus Kaitseliidu uue põhikirja, mis mitmeti täiendas ja täpsustas seni kehtinud ajutist põhikirja. Uue põhikirjaga määrati kindlaks kogu organisatsiooni juhtimine. Peale Kaitseliidu ülema (1925-1940 kindralmajor Johannes Roska­

Riigikaitse

90

docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

(isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, inimarengu edendamiseks ning ühiskonnaliikmete heaolu tagamiseks -- Sotsiaalprobleem –eksisteerivad teaduse ja poliitika tihedad seosed: Vaesuse põhjuste seletus USA-s  Enne 1960. aastaid – “cultural deficit” “cultural deprivatisation” jm teooriad – esiplaanil olid individuaalsed vaesuse põhjused

Sotsioloogia

32

docx

Riik, poliitika, valitsemine

Poliitika - kõige üldisemas mõttes on poliitika organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kujundada ning juhtida avalikku elu  Mitme järguline protsess  Ühiskondlik  Vajalikkus tuleneb inimkonna kollektiivsest loomusest ehk on vaja saavutada laialdaselt aktsepteeritud otsuseid, kuidas ressursse jagada, suhelda jne  Poliitika tuum on otsida tasakaal erimeelsuste ja ühisosa vahel - oskus lahendada konflikte

Poliitika

16

doc

Heaoluriigi mudelid (eksamiküsimuste vastused)

­ Riski kindlaks määramise teholoogia(d) - vähendada ebakindlust ­ Kes? · looduslikud + sotsiaalsed riskid · töötus, haigus, puue, vanadus... · toimetulek ja sissetulek (toimetulek: võime ennast elatada; sotsiaalne risk on seotud sissetulekuga: nt üksikema sõltub kellestki teisest) Sotsiaalne risk: inimene ei julge midagi teha. Riskiühiskond: tekkinud hiljuti ühiskonna pideva muutumise ja moderniseerumise tagajärjel; raske on aru saada, kes on süüdi, et meil on nii palju riske; kes on süüdi et inimesel on raske elada. 1  4. Kes (institutsioonid/organisatsioonid) tagab meile heaolu? Mida tähendab heaolu tagamise süsteem? Kes tagab heaolu?(organisatsioon ja ülesanne)- riik, valitsus (ümberjaotus), sotsiaalne keskkond:

Haldusjuhtimine

22

odt

laagrikasvataja juhataja eksami materjal

Formaalõpe on eesmärgistatud ja seda viivad läbi spetsiaalse ettevalmistuse ja kvalifikatsiooniga õpetajad. Õpieesmärgid seatakse enamasti väljastpoolt, õppeprotsessi jälgitakse ja hinnatakse. Formaalõpe on kuni teatud taseme või eani kohustuslik. Mitteformaalne õpe leiab aset väljapool kooli ning on ette võetud teadlikult selleks, et end arendada. Mitteformaalne õpe võib toimuda väga erinevates keskkondades, on eesmärgistatud nagu formaalõpegi, kuid vabatahtlik. Läbiviijad võivad olla nii professionaalsed koolitajad kui ka näiteks vabatahtlikud. Mitteformaalse õppe keskkonnad on nii noortekeskused, huviringid, huvikoolid kui muud asutused, mis viivad tegevusi läbi eesmärgistatult, kuid milles osalemine on vabatahtlik. Sealjuures viivad nimetatutest huvikoolid mitteformaalset õpet läbi koolidega kõige sarnasematel alustel – õppekava põhiselt. Mitteformaalõppe eesmärgistamine on oluline mitmel põhjusel: 1. Nii noorsootöötaja kui noor

Kategoriseerimata

25

doc

Sotsiaalpoliitika konspekt eksamiküsimustega

...........................21 1 20.Eeskujuliku tervisekäitumise põhimõtted (programm 2011-2015, RTA jm).......................21 21.Eesti hariduspoliitika eesmärgid (programm 2011-2015)....................................................23 1.Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused Sotsiaalsed probleemid on probleemid, mis puudutavad ühiskonna tervikut, näiteks vaesus, tööpuudus, inimkaubandus, madal iive, alkoholism ja narkomaania, kuritegevus, rassi- ning etnilised konfliktid, rahvastiku vananemine jpm. Selle üle, mis sotsiaalseid probleeme tekitab või kas mõned neist on fundamentaalsemad kui teised, võibki jääda vaidlema. probleeme põhjustab vaesus,abitus,hälbivus(kas majanduslik, vaimne või füüsiline) Kaks põhjuste ringi, mis tekitavad inimeste vahel ebavõrdsust: inimeste võimed ja oskused

Sotsiaalpoliitika

Kommentaarid (1)