Vana-Kreeka - Kiri, haridus, teadus, kirjandus, filossoofia ja teater
Mileetose filosoof Thales arvas esimesena, et
kõige aluseks oli vesi, et maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal. Thalest peetakse auga
kreeka teadusele alusepanijaks, kuna ta oskas ennustada päikesevarjutust. Thalese õpilane
Anaximandros läks isegi kaugemale - ta leidis, et maailm ei saa koosneda ainult ühest ideest,
ning ta püstitas meeltega tajumatu piirtu alge - Apeironi idee. Apeiron on alati olnud ja jääb
igaveseks püsima, sellest on kõik tekkinud ja selleks kõik ka saab. Anaximados oli esimene
õpetlane, kes seletas maailma abstraktse mõiste abil. Filosoofias toetuti siis vaid fantaasiale ja
mõtteloogikale. Kõige paremale lahendusele jõudsid õpetlaste punt, kellest kõige kuulsam on
Demokritos. Nende arvates koosnes maailm tühjusest ja selles liikuvatest algosakestest -
aatomitest.
Elufilosoofia oli algselt ainult poeetide jagu. Esimesi filosoofe kes hakkasid arutama
elufilosoofiat, nimetati sofistideks
annaabi.ee 
