Ta põgenes Lampsakosesse(?)( ,,Lampsacus" inglise keeles ), kus ta suri. Teda olevalt, hoolimata tema insidentis, ka pärast surma austatud. Anaxagoras uskus, et kõik asjad olid alguses kohe olemas, Ta väitis, et materiaalne maailm on ühtne ja kõik sisaldub kõiges, kõiki aineoskesi, mis oilid alguses olemas, saab lõmpatult jagada, ta nimetab seda nähtus homöomeeriaks. Aga on ka olemas aine, mis ei segu teistega ja selleks on Anaxagorase järgi mõistus, mõistus on puhas aine, mis kutusub esile maailma kujundava liikumise. Archelaos Archelaos oli siis filosoof kes elas 5.- 4. sajandil e.Kr. Kreekas, ta oli Anaxagorase õpilane ja arvatavasti oli ka Sokratese õpetaja. Ei teata, kas Archelaos oli Ateena või Mileetose kodanik, igatahes ta oli esimene inimene, kes tõi natuurfilosoofia Jooniast Ateenasse, selle eest sai ta endale hüüdnime ,,Loodusfilosoof". Archelaosega lõppeb
7. . Pluralismi arenguetapid ja esindajad antiikfilosoofias A. I etapp EMPEDOKLES maailmas on 4 juurt maa, õhk, tuli ja vesi 4 alget HIPOKRATES inimese organismis on 4 juurt veri, lima, tume ja hele sapp. Evolutsiooniteooria tekkis taimestik e floora, siis loomad e fauna ja siis inimene. Inimesed tekkisid üksikute elundite kaupa ja need elundid pidid omavahel sobima. Inimese keha ja härja pea ei sobi kokku. B. II etapp ANAXAGORASE etapp tema ei räägi ainest (juurtest), vaid ta räägib aineosakestest e seemnetest. Kõik koosneb seemnetest (tule seemned jne). Maa kuju on trumm. Taevakehad on kivid. Päike on hõõguv kivi. Mis on piiriks looma ja inimese vahel erinevad KÄE tõttu. Anaxagoras oli kosmopoliit määratles end maailmakodanikuna. Ütles lause kõikjal, kus on taevas peakohal, seal on minu kodumaa. C. III etapp LEUKIPPOS ja DEMOKRITOS Esindavad aatomiõpetust
7. Pluralismi arenguetapid ja esindajad antiikfilosoofias A. I etapp EMPEDOKLES maailmas on 4 juurt maa, õhk, tuli ja vesi 4 alget HIPOKRATES inimese organismis on 4 juurt veri, lima, tume ja hele sapp. Evolutsiooniteooria tekkis taimestik e floora, siis loomad e fauna ja siis inimene. Inimesed tekkisid üksikute elundite kaupa ja need elundid pidid omavahel sobima. Inimese keha ja härja pea ei sobi kokku. B. II etapp ANAXAGORASE etapp tema ei räägi ainest (juurtest), vaid ta räägib aineosakestest e seemnetest. Kõik koosneb seemnetest (tule seemned jne). Maa kuju on trumm. Taevakehad on kivid. Päike on hõõguv kivi. Mis on piiriks looma ja inimese vahel erinevad KÄE tõttu. Anaxagoras oli kosmopoliit määratles end maailmakodanikuna. Ütles lause kõikjal, kus on taevas peakohal, seal on minu kodumaa. C. III etapp LEUKIPPOS ja DEMOKRITOS Esindavad aatomiõpetust
2. Selgita järgmised mõisted: Inimese keha ja härja pea ei sobi kokku. a. messiainism- on teadvuse( rahva, sotsiaalse rühma, poliitilise partei) B. II etapp jumalikustamise akt, mille järel jumalikustanud rahvas või mõni muu subjekt seab ANAXAGORASE etapp tema ei räägi ainest (juurtest), vaid ta räägib aineosakestest end kõrgemale sotsiaalsest olemisest ja saab ainsaks ja kõrgeimaks ajaloolise protsessi e seemnetest. Kõik koosneb seemnetest (tule seemned jne). Maa kuju on trumm. kohtunikuks.Messianistlik liikumine (16601670) leidis aset pärast juutide rüüstamist Taevakehad on kivid. Päike on hõõguv kivi. Mis on piiriks looma ja inimese vahel
See tähendaks, et meie möistus · Lause pöhjal "Ma tean, et ma midagi ei tea." vöiks sattus tühistesse mateeriaosakestesse s.t. meie kehasse - järeldada, et Sokrates ei erine millegi poolest oma ajastu "mingi önneliku juhuse töttu". 12 · Sokrates oli tuttav Anaxagorase teooriaga. Üks katkend Phaidonist: · "Kord jutustas mulle keegi, kuidas ta Anaxagorase raamatust teada sai, et maailmas on köiges korra loojaks ja köige pöhjuseks Möistus. See pöhjus meeldis mulle ja ma mötlesin, et kui köige pöhjuseks on Möistus, siis on see suurepärane väljapääs köigist raskustest. Ma leidsin, et kui see on nii, siis peab Möistus-korrastaja köik korraldama köige paremal viisil ning seadma iga asja
" Demokritos oli samat moodi traakiast, "Naerev Filosoof". Tema elust on väga vähe teada. Reisis Egiptusesse, Pärsiasse ja Indiasse päritud varandusega. Kojujõudnuna elab ta oma kodulinnas tagasihoidlikult, keskendub õpingutele ja mõtisklemisele. Kirjutab kõiges, millest õpib. "Tõeliselt on olemas ainult tühi ruum ja selles liikuvad aatomid." Kõik sünnib teatud eesmärgil. Küsimusele miks on alati kaks seletust, mehaaniline ja tehnoloogiline. On konservatiivne materialist, Anaxagorase maailmamõistus(nus) on asendunud iin paratamatusega(anake). Determinismiks nimetame sellist lähenemist. Demokritos eristab tumedat meelelist taju ja ehtsat mõistuslikku taju. Sofistid 6. - 5.saj e.Kr. Kujunenud õpetuste mitmekesidus ja vastuolulisus lõid eelduse järgnevaks arenguks. Mida enam süsteeme, seda enam võimalusi neid omavahel võrrelda. Seejuures kasvab usaldamatus inimese
ja tema lahutamatuks omaduseks ongi maailmamõistus. Hegel on oma loengutes ajaloofilosoofiast juhtinud tähelepanu ka sellele, et juba Vana- Kreeka filosoof Anaxagoras oli esimene, kes ütles, et maailma üle valitseb mõistus ja et see mõistus ei ole eneseteadvuslik ning see ei ole ka vaim. Nendel tuleb vahet teha. Tänapäeval on tavaline, et inimesed on harjunud mõttega, et looduses on mõistus ja et seal valitsevad muutumatud loodusseadused. Omal ajal oli aga Anaxagorase mõte terveks ajastuks inimvaimu ajaloos. Seega avaldub ajaloo mõistuspärasus kahel kujul: · 1) inimese tahtest sõltumatu ehk objektiivse seaduspärasusena, · 2) sihipärasusena. Hegeli arvates tähendab sihipärasus seda, et ajaloolistes protsessides on alati oma suund ja mõte. Ajalugu ei ole juhuslike sündmuste kogum, vaid seadustele allutamisele lisandub ka ettenägemine. Ajaloos teostub progress.
Kuna nad ei ole jagatavad nimetab ta neid atomiteks s.o. ''jagamatud''. Tõeline on vaid tühi ruum selles liikuvate aatomitega. Dederminism ettemääratus. Mehaanilised põhjused ja paratamatus. Küsimusele MIKS? On alati kaks seletust: Teleoloogiline mis eesmärk on ühel või teisel sündmusel. Mehaaniline mis põhjus on sellel sündmusel. Demorkritose jaoks ei oma eesmärk mingit tähendust, kõike valitsevad mehhaanilised põhjused. Ta on konsekventse materjalist. Anaxagorase maailmamõistus (nus) on asendanud siin paratamatusega (ananke). Sokratese eelne filosoofia Antiikfilosoofia tähtsamad lähtekohad: 1) Arhee küsimus ja maailmas valitsev üldise korra seaduspärasuse otsimine. 2)mõistega aletheia seotud teemad olemine, tõde ja tõsikindel tunnetus. Sokratese eelne periood: Mileetose koolkond, Pythagorase k, elea k, herakleitos ja hilisemad loodusfilosoofia (demokritos- empedokles:tuli, vesi, õhk, maa). Sofistid ehk kreeka valgustus (5. saj eKr)
Empedokles (vt Lisa 6) Empedokles jõudis järeldusele, et kujutluse ühest põhiainest peab kõrvale heitma. Tema arvates esineb looduses ühtekokku neli algainet. Nendeks on maa, tuli, õhk ja vesi. Empedoklese arvates mõjutavad loodust kaks erisugust jõudu- "armastus" ja "vihkamine". "Armastus" seob asju kokku ja "vihkamine" lagundab. (J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 40-42) 9 Anaxagoras (vt Lisa 7) Anaxagorase arvates on loodus üles ehitatud paljudest tillukestest osakestest, mida silmaga ei näe. Taarvas: kui nahk ja karvad ei saa tekkida millestki muust, siis peab nahka ja karvu olema ka piimas, mida joome, ja toidus, mida sööme. Igas rakus on "kõigest kõike" st algosakesi. (J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 42-43) Demokritos (vt Lisa 8) Demokritos oli oma eelkäijatega ühel nõul, et muutused looduses ei ole tingitud sellest, et miski tõeliselt "muutub"
Muusika teeb kaineks!!! PLURALISMI KUJUNEMINE Pluralism mitme alge käsitlus. I etapp EMPEDOKLES maailmas on 4 juurt maa, õhk, tuli ja vesi 4 alget HIPOKRATES inimese organismis on 4 juurt veri, lima, tume ja hele sapp. Evolutsiooniteooria tekkis taimestik e floora, siis loomad e fauna ja siis inimene. Inimesed tekkisid üksikute elundite kaupa ja need elundid pidid omavahel sobima. Inimese keha ja härja pea ei sobi kokku. II etapp ANAXAGORASE etapp tema ei räägi ainest (juurtest), vaid ta räägib aineosakestest e seemnetest. Kõik koosneb seemnetest (tule seemned jne). Maa kuju on trumm. Taevakehad on kivid. Päike on hõõguv kivi. Mis on piiriks looma ja inimese vahel erinevad KÄE tõttu. Anaxagoras oli kosmopoliit määratles end maailmakodanikuna. Ütles lause kõikjal, kus on taevas peakohal, seal on minu kodumaa. III etapp LEUKIPPOS ja DEMOKRITOS Esindavad aatomiõpetust
Vastupidi Aristotelesele väitis Xenokrates, et õnnelikkuseks on paljast teoreetilisest tarkusest vähe, seda on vaja täiendada praktilise tarkusega. Herakleides Pontikosest (390-310): Nii ka keha, mis näib pidevana, koosneb tegelikult pidevuseta elementidest. Aatomid on liitunud kosmoseks jumaliku mõistuse mõjul. Hinged koosnevat heledast eetrilisest ainest ja enne kui asusid maistesse kehadesse, olelesid nad Linnuteel. Eudoxos Knidosest (akmee . 367 eKr.). Uuendab Anaxagorase õpetuse homöomeeriaist. Ülim hüve on nauding. Kõik olendid väldivad kannatust ja taotlevad naudingut. Hiljem kaldus Akadeemia skeptitsismi. SKEPTITSISM Pyrrhon Elisest (360-270eKr). Skeptik ei usu, et üldse mingi kindel tulemus on võimalik, ta loobub ta seisukoha võtmisest. Ta ei eita ega jaata, vaid ütleb, et ei ole võimeline otsustama. Me ei või kunagi öelda, et asjad on nii, vaid need näivad meile sellistena.
Selle järgi kujunesid eri kehaosadest algul kõikvõimalikud juhuslikud moodustised, millest jäid püsima ainult otstarbekohased eluvõimelised kombinatsioonid. Empedokles kinnitas ka, et kõik elusolendid on vaimselt samased, mis viitab tõenäoliseltpütagoorlikule mõjule.oli ka müstik ja poeet. Talle omistati retoorika leiutamist. Pluss imetegija. Anaxagoras- Oli suure Ateena riigijuhi Periklese lähedane sõber. Pidi Ateenast jumalateotamises süüdistatuna põgenema. Anaxagorase filosoofia kohaselt on materiaalne maailm ühtne, kõik sisaldub kõiges. Kõik antud kvaliteediga aineosakesed on lõpmatult edasi jagatavad nähtus, mida nimetab homöomeeriaks. Ainus teistega segunematu, puhas aine ja jõud on mõistus, mis on esile kutsunud maailma kujundava liikumise. Tema õpetusest leidub ka ideid astronoomia ja matemaatika alalt Demokritos -väitis, et ümbritsev maailm koosneb lõpmatust arvust üliväikestest jagamatutest osakestest aatomitest
Kui teisedki Kreeka riigid ateenlaste vastu kaebusi esitasid, kuulutasid spartalased ning Peloponnesose liit pikkade läbirääkimiste järel Ateenale sõja. Ateenas nõudis Perikles kindlalt Sparta nõudmiste tagasilükkamist, nähes neis vaid ettekäänet ja ateenlaste järeleandmises nõrkuse märki. Seetõttu süüdistas avalik arvamus hiljem Periklest sõja vallandamises (väidetavalt püüdnud ta sel moel kindlustada oma kõikuma löönud positsiooni pärast rünnakuid Pheidiase, Anaxagorase ja Aspasia vastu). Kuid ajaloolase Thukydidese hinnangul peitusid sõja põhjused sügavamal: spartalased alustasid sõda kartuses Ateena liigse tugevnemis ees. 31 Archidamose sõda (431 421). Peloponnesose liidu maavägi oli vastasest üle nii arvukuselt kui ka võitlusvõimelt, ateenlastel oli samavõrd kindel ülekaal merel. Seetõttu otsustasid ateenlased Periklese
annaabi.ee 
