Birma
Kui hiinlased ja indialased välja arvata, siis iga vähemusrühm asustab erinevat maa-
ala.
4.Ajalugu
Birma ala vanimad teadaolevad asukad olid negroidsed korilusest ja kõplapõllundusest
elavad hõimud, II a-tuh e.m.a, assimileerusid need mon-khari hõimudega. II ja I a-tuh
vahetuses e.m.a. algas põhjast tiibeti ja birma hõimude (arakanide, pjuude) sissetung ,
mis jätkus 17.sajandini e.m.a. 7.sajandil birmalaste pelatung laienes, 849 rajasid nad
Ülem-Birmas Pagani riigi. Selle kuningas Anawratha (valitses 1044-1077) vallutas
lõunas asuva monide pealinna Thatoni, võttis omaks monide kultuuri ja tegi theravada
budismi 1057. aastal riigiusuks. Pagani õitsengu lõpetas 1287 mongolite sissetung
Hiinast. 14.-18. sajand oli maa killustunud mitmeks üksteisega võilevaks
riigiks(Arakan, Ava, monide Pegu, sanide riigid kirdes). Ajutiselt sai mõjukaks
Toungoo riik (allutas oma võimule ni Birma kui ka osa Taid), kuid 17.sajandi alguseks
oli Toungoo riik lagunenud.