1 KÄTEHÜGIEENI AJALUGU Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevaid infektsioone ja samuti võttis tarvitusele abinõud, oli Viinis töötanud Ungari päritoluga sünnitusarst Ignaz Philipp Semmelweis. Semmelweis pani tähele, et Viini haiglas esines lapsevoodipalavikku 5 korda sagedamini osakonnas, kus sünnitust võtsid vastu arstid ja üliõpilased, võrreldes osakonnaga, kus töötasid ämmaemandad. Põhjus seisnes selle, et arstid ja üliõpilased tulid anatoomikumist ja ei pesnud enne sünnitajate läbivaatamist korralikult käsi. Semmelweis ei teadnud midagi mikroorganismi eksistentsi kohta. Kuid siis haigestus ja suri samasuguse haiguspildiga tema sõber, kes töötas patanatoomina ning kes oli lahangul vigastanud oma sõrme. Semmelweis oletas, et lagunevad inimorgaanilised ained põhjustavad lapsevoodipalavikku. Tema tungivaks nõudmiseks oli enne sünnitajate läbivaatust hoolikalt käsi pesta ja töödelda neid kloorlubja lahusega
2005. aastal möödus vana anatoomikumi valmimisest 200 aastat. Tähtpäeva puhul avati maailma teadusajaloo kujundamisel kaasa teinud ehitises Tartu Ülikooli muuseumi näitus ,,200 aastat vana anatoomikumi". Samuti sai seal tutvuda Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiiniliste kollektsioonidega. 19. novembril 2011 oli viimane päev, mil sai külastada vana anatoomikumi ja sealset ekspositsiooni. Eesti arstiteaduse sünnikodu on hetkel läbimas uuenduskuuri, mille järel saab vanast anatoomikumist Tartu Ülikooli teaduse populariseerimise keskus. Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna meditsiinikollektsioone saab külastada Teaduskeskuses AHHAA. Friedrich Robert Faehlmann (Fählmann; 31. detsember 1798 Ao mõis 22. aprill 1850 Tartu) oli eesti kirjamees ja arst. Sündis Ao mõisa eestlasest valitseja pojana, võeti 7-aastasena pärast ema surma mõisaomaniku perekonda kasvatada. Õppis 19saj algul Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja
annaabi.ee 
