Anastasie Aasta on 1967. Ühes väikeses Prantsusmaa külas nimega Rennes olid inimesed üle kümne aasta rahulikult elanud. Nimelt kümme aastat tagasi tapeti siin külas 17- aastane tüdruk, kes oli 2 aastaga mõrvanud üle 20. inimese. Kõik kartsid teda. Tüdruku nimi oli Anastasie. Ta ema oli surnud, isa oli kuskil Hispaanias trellide taga, ka mõrvade eest ning ta elas oma vanaemaga, kes pidevalt peksis Anastasie’t. Temalt sai ta vägivaldse käitumise. 15-aastasena tappis ta oma vanaema ja hakkas üksi La Gretki metsas elama. Politsei ei leidnud teda. Kuu aega oli rahulik, kui järsku hakkasid aeg-ajalt inimesed kaduma. Külas tekkis paanika. Politsei otsis tüdrukut kaks aastat ning aastal 1957 ta leiti ja tapeti. Politsei kes ta maha lasi, ütles et Anastasie’l olid väga pikad mustad juuksed näo ees, tumemust kleit seljas ja jalas polnud midagi.
Armastus H. De Balzaci romaanis "Isa Gorit" Prantsuse realismiaja kõige kuulsama kirjankiku Honore de Balzaci teos "Isa Goriot" näitab suurepäraselt, kui kaugele suudavad ärahellitatud lapsed oma vanema viia ning kui piiritu on isaarmastus. Olles sündinud rikka nuudlikaupmehe Jean-Joachim Goriot perre, ei osanud tema tütred Anastasie ja Delphine ette kujutadagi muud elu peale rikkuse. Nad olid harjunud saama kõike ja kõige paremat. Nende elu keerles uhkete riiete ja aksessuaaride ümber. Peale oma naise kaotust pühendas Goriot ennast täielikult oma tütardele. Oma tütreid pidas ta kõige tähtsamaks ja elu mõtteks. Ta tegi kõik, et Anastasie ja Delphine oleksid õnnelikud. Tütred aga ei teinud muud, kui kasutasid isa piiritut armastust ära.
Referaat_isa Goriot_isaarmastuse_ohver Isa Goriot oli endine nuudlivabrikant, kes elas pärast äritegevuse loobumist proua Vauquer' pansionaadis. Ta oli edukas nuudlikaupmees ja ta teenis hästi. Goriot'l oli kaks tütart - Delphine de Nucingen ja Anastasie de Restaud. Isa Goriot armastas siin maailmas kõige rohkem oma tütreid. Ta oli õnnelik siis, kui ka tema tütred olid õnnelikud. Kahjuks kasutasid tütred oma isa armastust ära. Delphine ja Anastasie kasutasid Goriot'd ära. Juba lapsepõlves olid nad ära hellitatud. Neid õpetasid kõige meisterlikumad õpetajad. Tütardel oli oma seltsidaam ja oma hobused, kellega nad ratsutasid. Isa Goriot' tütred said kõik, mida nad soovisid. Ka kõige kulukama soovi viis isa täide. Pärast laste üleskasvatamist soovis Goriot leida oma tütardele rikkad kosilased ja seetõttu pani ta nendega kaasa suure kaasavara. Pärast tütarde meheleminekut
Vauquer, et need pole ta tütred, vaid armukesed. Proua Vauquer hakkas isa Goriot' järjest halvemini kohtlema. Isa Goriot vähendas tunduvalt oma väljaminekuid, hakkas kehvemaid riideid kandma, jäi järjest kõhnemaks, teda pilgati. Proua Vauquer kahtles kas need ikka tema tütred olid, sest muidu poleks ta seal elanud. Eugéne tahtis tutvuda Pariisi kõrgseltskonnaga. Tädi juhatas ta proua de Beauséant'i juurde, kes teda uhkele ballile viis, tutvus Anastasie de Restaud'ga. Õhtul tahtis õppima hakata, kuid isa Goriot' raske ohe ehmatas teda. Läks vaatas läbi ukseaugu, nägi, et Goriot väänas kullatud hõbetaldriku rulli; nägi ka, et Vautrini juures käisid 2 meest, ei suutnud õppimisele keskenduda. Hommikul oli suur udu maas. Proua Vauquer magas kaua, Sylvie ja Christophe tegid hommikusööki. Isa Goriot tuli enne 10 tagasi, käis poes (hõbedat viimas), liigkasuvõtja juures. Vautrin nägi seda. Isa Goriot saatis Christophe
· Victorine Taillefer- noor neiu, kes oli proua Couture hoole all · Härra Poiret- vana rauk · Härra Vautrin- endine kaupmees · Isa Goriot- endine vabrikant · Preili Michonneau- vanapiiga · Eugéne de Rastignac- juura üliõpilane pansioni elanikud Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Proua de Marcillac- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane Anastasie de Restaud- isa Goirot'i vanem tütar Maxime de Trailles- Anastasie armuke Markii d'Ajuda-Pinto- portugaallane, proua de Beauséant'i sõber Hertsoginna Antoniette Langeais- proua de Beauséant'i sõber Delphine de Nucingen- isa Goriot'i noorem tütar, Eugéne südamedaam Laure, Agathe- Eugéne õed Henri, Gabriel- Eugéne vennad Preili Michonneau- väga peenike, kortsus, õnnetu, arvati, et oli midagi liialt teinud: arvestanud, vihanud, kaubelnud; sai
alustatavatesse tehingutesse ning Delphine pidi valima, kas võtta välja oma kaasavara ja mees oleks kuulutand end maksujõuetuks või lasta asjal aasta aega seista ning siis saada oma vara tagasi mitmekordselt. Delphine ei leppinud väikese rahaga ning otsustas oodata, samas süüdistas ta isa, et too lasi tal nii väikese kaasavaraga mehele minna. Kui Isa Goriot suri, polnud Delphine´l raha, et maksta oma isa matuste eest ega ilmunud sinna kohalegi. Krahv Maxime de Trailles oli Anastasie de Restaud armuke. Nende armusuhe oli kestnud juba aastaid ning Anastasie kolmest lapsest vaid üks kuulus ta seaduslikule mehele. Krahv de Trailles oli tugev hasartmõngusõltlane ning kasutas julgesti ära proua de Restaud armastust. Anastasie andis talle alati raha ning müüs ka armukese heaks oma Rakvere Gümnaasium Maris Toomel 11B mehe perekonna juveele. Krahv de Trailles oli tekitanud de Restaude perekonnale suured
need pole ta tütred, vaid armukesed. Proua Vauquer hakkas isa Goriot' järjest halvemini kohtlema. Isa Goriot vähendas tunduvalt oma väljaminekuid, hakkas kehvemaid riideid kandma, jäi järjest kõhnemaks, teda pilgati. Proua Vauquer kahtles kas need ikka tema tütred olid, sest muidu poleks ta seal elanud. Eugéne tahtis tutvuda Pariisi kõrgseltskonnaga. Tädi juhatas ta proua de Beauséant'i juurde, kes teda uhkele ballile viis, tutvus Anastasie de Restaud'ga. Õhtul tahtis õppima hakata, kuid isa Goriot' raske ohe ehmatas teda. Läks vaatas läbi ukseaugu, nägi, et Goriot väänas kullatud hõbetaldriku rulli; nägi ka, et Vautrini juures käisid 2 meest, ei suutnud õppimisele keskenduda. Hommikul oli suur udu maas. Proua Vauquer magas kaua, Sylvie ja Christophe tegid hommikusööki. Isa Goriot tuli enne 10 tagasi, käis poes (hõbedat viimas), liigkasuvõtja juures. Vautrin nägi seda. Isa Goriot saatis Christophe kirja tütrele
vanahärra Poiret hr. Voitrin (surmanarritaja) Vauquer pansioni omanik I Pansion Vauquer ei sallinud vana tüli pärast eriti Gorioti, ta oli pigem pansioni naerualune Goriot oli rikas, aga tütarde ülalpidamine laostas teda Eugene hakkab ihaldama kallist ja uhket eluviisi, kasutab ära kuulsat sugulast Algne umbusaldus Gorioti vastu kaob peale Beauseantiga vestlemist, kes paljastas Gorioti elu Eugene külastab ühte Gorioti tütardest (Anastasie), Goriot on seal hell teema II Seltskonda (lk 77) Eugene palus emalt ja õdedelt raha Voutrin räägib Eugenele minevikust, määrib talle Victorinet pähe, neil tekib omamoodi sõprus Goriot sõbrustab Eugenega, nähes võimalust tütardele ligi pääseda Eugene saab tänu Beauseantile ballile, sugulast teatri saatest kohtab teist tütart (Dolphine) kellest on lummatud Goriot ütleb, et laste õnn tähtsam, kui enda (lk 110)
Victorine Taillefer- noor neiu, kelle isa ja poeg olid hüljanud Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab Sylvie- pansioni köögitüdruk Christophe- pansioni tööpoiss Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Vikontess de Bauséant- Eugene'i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse Krahvinna Anastasie de Restaud- isa Goriot tütar Paruniproua Delphine de Nucingen- isa Goriot tütar, Eugene de Rastignac'i armuke Maxime de Trailles- Anastasie armuke Isa Goriot on endine nuudlikaupmees, kes elas proua Vauquer'i pansionis. Isa Goriot rikastus siis, kui Pariisis olid rasked ajad- toitu, toiduaineid ei jätkunud, vilja oli vähe ja selle tõttu hinnad tõusid. Hinnad tõusid kümneid kordi. Ta võis vilja saada ükskõik kui palju ja ta müüs seda kalli hinna eest. Sealt
külmavereliselt, nagu postihobuseid käsutades. Romaani lugedes saame aru, et armastati ilusamaid, jõukamaid, tuntumaid. Sellised inimesed käisid riides uhkelt ning stiilselt. Ei puudunud päevased ülikonnad ja õhtused ülikonnad. Rikkamad suhtlesid rikastega ja vaesemad vaestega. Selliselt jaotus tollane ühiskond. Romaani tegelase, Eugene de Rastignaci, kohta võime öelda, et tema suhtles naistega ainult kasusaamise eesmärgil. Ta lasin vikontess de Beauseant'il end tutvustada Anastasie de Restaud'le ja Delphin de Nucingenile, et tänu nendele rikastuda ja kuulsaks saada. Ta oli valmis oma vaesunud vanematel küsima isegi raha selle nimel, et osta endale viisakad riided, millega kõrgseltskonnas läbi lüüa saaks. Nähes, milliste sihtidega on Rastignac, pakkus Vautrin talle välja plaani, tänu millele nad rikastuda saaksid. Plaaniks oli Victorine'i võrgutamine ning tema isalt raha saamine. Ka see annab märku selles, et Rastignac on lihtsalt kasuahne mängur.
kõik, mis nad tahtsid, sest selline kasvatus hellitas Anastasi'e ja Delphine'i ära ja nad ei osanud enam asjade väärtust hinnata. Goriot'i isaarmastus oli nii suur, et ta andis tütardele andeks isegi kõik halva, mis nad korda olid saatnud, ja tegelikult petab ennast ning kujutab ette, et tütred temast veel hoolivad. Arvan, et Goriot oleks pidanud oma tütarde vastu karmim olema ega pidanud nõustuma kõigega mis tütred tahtsid. Tähtsamad kõrvaltegelased olid Goriot tütred Anastasie ja Delphine. Anastasie oli ahne, kuid tänu sellele, et isa andis talle kõik, mis ta soovinud oli. Rastignac armus Anastasiest ja otsustas talle külla minna, kui Eugene isa Goriot'd mainis, tekitas ta ebameeldiva olukorra. Pärast seda paluti teenreid, et nad üliõpilast enam sisse ei laseks. Anastasie ei armastanud oma isa nii palju, kui seda tegi tema noorem õde. Naine käis isa juures nuttes ainult siis, kui tal oli raha vaja. Ta läks sinna nuttes, sest teadis, et isa ei suuda
silmad), elegantne, tahab elus kõike proovida, üliõpilane Vautrin ,,Näe, kus on kange poiss!", musklis, tundis kõike, sai hästi proua Vauqueriga läbi, Temaga ei julgenud keegi jamada, tegi nalja pidevalt. Isa Goriot patuoinas pansioni ühiskonnas, endine nuudlivabrikant, keda kiusati ja noriti. Pansioni tulles oli rikka välimusega, tal olid tugevad sääremarjad, neljakandiline nina, ümar nägu. Tal oli 2 tütart, keda ta väga palju armastas Anastasie de Restaud ja Delphine de Nucingen. Christophe pansioni tööline Sylvie köögitüdruk · Kuna isa Goriot oli rikka välimusega, tahtis lesk Vauquer temaga abielluda, kuid mõistis peagi, et esmamulje on vale, Goriot muutus üha vaesemaks, inimesed pidasid temast aina vähem lugu. · Üks hommik käis Goriot juures ilus neiu, kes oli väga rikas. See oli ta tütar. Ka tema teine tütar käis tihti külas, kuid pansionärid arvasid, et neid naisi on
Balzac "Isa Goriot" Tegelased: Isa Goriot-endine nuudlikaupmees, Eugene de Rastignac(vaesunud aadlipere võsuja, üliõpilane), Vautrin(põgenenud sunnitööline, varjab end Vauqueri pansionaadis), Delphine de Restaud(isa Goriot' tütar, Rastignaci armuke), Anastasie de Restaud(isa Goriot' tütar), proua Vauquer(pansionaadi omanik), Sylvie(köögitüdruk), proua Couture (lesk ja Victorine hooldaja), Poiret(endine ametnik), Christophe (jooksupoiss), preili Michonneau(vanatüdruk), proua de Peauseant(Rastignaci nõbu ja toetaja). Tegevuskoht: Pariisis proua Vauquer' pansionis Sündmustik: Isa Goriot, endine nuudlikaupmees, on pensionile läinud. Alguses on ta väga rikas ning elab pansioni parimas toas
kange poiss!", musklis, tundis kõike, sai hästi proua Vauqueriga läbi, Temaga ei julgenud keegi jamada, tegi nalja pidevalt.Endine kaupmees tuntud härrasmees, kes osutus hoopis sunnitöövanglast põgenenud Collin-iks Isa Goriot patuoinas pansioni ühiskonnas, endine nuudlivabrikant, keda kiusati ja noriti. Pansioni tulles oli rikka välimusega, tal olid tugevad sääremarjad, neljakandiline nina, ümar nägu. Tal oli 2 tütart, keda ta väga palju armastas Anastasie de Restaud ja Delphine de Nucingen. Christophe pansioni tööline Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. lõunamaalase välimusega(valge nägu, mustad juuksed, sinised silmad), elegantne, tahab elus kõike proovida, üliõpilane Sylvie köögitüdruk Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi
tahtis, et Goriot välja heidetakse. Kuid Goriot maksis oma oansioni eest. Isa Gorioti hakkasid külastama kaks ilusat neidu, keda peeti tema armukesteks, kuid tegelikult olid neiud Gorioti tütred. See oli 1819. aasta novembrikuu lõpul, ajal, mil see draama lõi lõkkele, igaühel oma kindel arvamine vaese vanakese kohta. Üliõpilane Eugene de Rastignac soovis saada kõrgseltskonda ning tänu tädi abile kutsuti ta proua de Beauseanti ballile. Seal ta kohtas ihaldatud naist Anastasie de Restaud. Hilisõhtul koju tulnud märkas ta isa Gorioti sõtkumas kullatud hõbedat. Isa Goriot vaatles oma tööd kurva ilmega, pisarad tungisid tal silmi. Hommikul saatis isa Goriot Christophiega krahvinna Restaule kirja. Tasutud veksliga. Vautrin heitis tihti kõigi üle nalja. Isa Goriot uuris preili Victorine´i., vaadeldes vaest noort tütarlast, kelle näol ilmnes tõsise valu, hüljatud lapse valu, kes armastab oma isa.. üliõpilane läks krahvinna majja ja märkas seal isa Gorioti
väest, et Rastignac saaks Pariisis ülikoolis käia (talle saadetakse raha). Esimesel aastal Rastignac pingutab õppides, kuna loodab oma hariduse abil pere vaesusest päästa. Kuid talle saab selgeks, et eduks on vaja sidemeid ja tutvusi kõrgetel kohtadel. Ta küsib oma vanaemalt, kellega oleks tal kõige parem sidemeid luua. Saanud teada, et see on proua de Beauseant, asub Rastignac trügima kõrgseltskonda. Ta üritab oma positsiooni parandada naiste kaudu. Ühel peol kohtub ta Anastasie de Restaud, talle hakkab Anastasie meeldima. Ta külastab teda, kuid teeb ennast lolliks ja ütleb lisaks isa Goriot nime. Rohkem teda enam Anastasie juures vastu ei võeta. Rastignac saab kohe aru, et on teinud suure vea ja läheb proua de Beauseanti juurde paludes, et proua de Beauseant teda aitaks, proua nõustub teda aitama. Ta õpetab, et inimestega tuleb käituda külmavereliselt, neid nagu posthobuseid ara käsutades. Ta juhatab Rastignaci Goriot"
Ta oli väga vähenõudlik oma söögi ja joogi suhtes. Kuid oma laste peale võis ta piiramatut kulutada. Tema illusioon seisneski ta kahes tütres. Goriot armastas oma tütreid rohkem kui midagi muud siin maailmas ja arvas, et tema armsad tütred armastavad oma kallist isa samamoodi kui tema neid, kui isegi mitte veel rohkem. Ta andis neile oma viimasegi raha, sest ta poleks suutnud elada teades, et ta tütred on õnnetud. Pansionisse oligi ta sattunud just tänu oma kahe tütre, Anastasie ja Delfphine'i suurtele nõudmistele ja rahavajadusele, mis sundis isa Goriot'i ennast tagasihoidlikult elama ning oma kõige kallimaid varasid pantima. Kuigi seda veel ette ei tulnud oli Goriot valmis isegi varastama, et anda oma tütardele mis nad eales soovivad. Teose ühes kohas oli Härra Goriot valmis isegi sunnitööle minema, et Anastasie'l oleks ballil seljas kõige uhkem ja ilusam kleit. Tegelikkuses olid Isa Goriot'i tütred Delphine ja Anastasie, egoistlikud ja rahaahned. Neil
lapsi polnud neil, võibolla oleks see natukene ühendanud perekonda ja toonud natukenegi sära. Enda sugulastest ja tuttavatest küll ei tea, et keegi oleks abiellunud raha pärast, kuid eks olen minagi näinud filme ja lugenud raamatuid kus tuleb seda ette rohkemgi kui tihti. Õnne saab just nimelt muudest teguritest nagu näiteks lapsed ja armastus, kui arvatakse et raha tagab õnne siis on see vale. Väitele, et lapsed toovad õnne on selles raamatus ka vastuväide. Perekond Restaud. Proua Anastasie Restaud ja härra Restaud. Just nagu õdegi, rahaahne ja tahtis pääseda abieluga kõrgemasse seltskonda. Abielludes raha ning seltskonna pärast arvas Anastasie, et selline peabki tema elu olema. Kuid ta ei olnud õnnelik. Neil oli 2 last, kuid õnne ei paistnud kusagilt. See, et mõlemal perekonna armukesed olid, võis olla justkui õnne järgi igatsus. Kuigi nad ei näitanud tundeid nende vastu välja siis olid need olemas.
Raha ja perekond Inimeste elus on alati tähtsalt kohal olnud perekond ja raha. Viimast vajatakse igapäeva eluks ning perekond on tugipunkt, kuhu alati saab toetuda. Honore de Balzaci teoses ,,Isa Goriot" olidki põhiprobleemiteks raha ning perekond. Perekonnas peaks saama alati kõik loota üksteise peale, kuigi elus pole see alati nii. Sellest võis lugeda ka raamatus ,,Isa Goriot", kus peategelaseks oli kahe tütre, Anastasie ja Delphine, isa Goriot. Mees oli oma laste aitamiseks teinud elus kõike, pannud nad naiseks rikastele meestele ning toetanud neid igati. Kuid siiski kasutasid tütred teda ära igal võimalusel ja kui isa vajas nende abi polnud neid kusagil. Nad häbenesid oma isa, mida näitas see, et nad suheldes temaga vaid salaja. Isegi Gorioti viimseteks elutunditeks ei jõudnud kumbki tütar õigeaegselt kohale. See näitab kui teeseldud oli armastus isa ees ja kui vähe tegelikult tütred
maha, et lunastada oma tütre vekslit - Eugene tahtis pääseda pariisi kõrgseltskonda, õppis juurat (tahtis saada kohtunikuks/advokaadiks) - Eugene käis ballil ja rääkis teistele pansionäridele naisest, keda kohtas seal ning kellese armus, (osutus hiljem gorioti tütreks Anastasieks) - Eugene külastas Anastasiet, teda võeti väga külmalt vastu ja oodati pigem ta lahkumist, rääkis oma päritolust - Anastasie mees krahv de Restaud ütles Eugene välja saates Mauricile, et iga kord kui Eugene peaks uuesti tulema, pole neid krahvinnaga kodus, peale mida Eugene sinna enam sisse ei lastudki - Eugene läks oma sugulase/nõbu Vikontess de Beauseanti juurde tõllaga, kuna sadas vihma ja ta ei tahnud oma frakki, kingi ning kübarat rikkuda - Sugulaste juures õppis/nägi Eugene kõrgseltskonna käitumist
suursugusemates riietes. Hakati arvama, et ta oli kulutanud kogu raha armukestele ja ta muutus naerualuseks. Esimesel aastal Pariisi ülikoolis Rastignac pingutas õppides, kuna lootis oma hariduse abil pere vaesusest päästa. Kuid peagi sai talle selgeks, et eduks on vaja ka sidemeid ja tutvusi kõrgetel kohtadel. Ta üritas oma positsiooni parandada naiste kaudu. Rastignac kohtus abi vajamise tõttu oma nõo vikontess de Beauséantiga. Tema läbi tutvus noormees krahvinna Anastasie de Restaud`ga. Ta käis uhketel ballidel koos aadlitega. Rastignac oli aga vaesest perest ja ei meeldinud niivõrd krahvinnale. Krahvinna oli abielus. Tal käis külas Jean-Joachim Goriot. Kui Rastignac temalt selle kohta päris, muutus krahvuinna tema vastu külmaks. Rastignac sai vikontessilt teada, et krahvinna oli Isa Goriot tütar. Rastignaci ei lastud enam krahvinna juurde sisse. Vikontess soovitas Rastignacil hakata suhtlema Goriot teise tüte Delphine de Nucingeniga ja tema läbi
armastatakse. Ta eksis, kahe aasta jooksul olid väimehed ta oma seltskonnast välja tõrjunud. Isana oli Goriot hooliv ja pühendunud oma tütardele, kuid just see, et ta hoolis oma tütardest liiga palju, viiski ta tütred temast eemale. See, et ta täitis kõik oma tütarde soovid, sellega võttis ta tütardelt ära võimaluse omandada elus tähtis teadmine – et kõike ei saa mida tahetakse. Aga Delphine ja Anastasie ei harjunud sellega ning kui nende mehed keelasid neile ühte või teist asja, naasid tütred isa juurde, kes ei suutnud neile midagi keelata. Kui isal oli viimane tuhat franki käes, läks see raha Anastasiele, kellel oli raha vaja kleidi jaoks, mille jaoks ta mees raha ei andnud. Lõpuks, oma surivoodil, mees taipas oma viga, ning ta suri teadmisega, et ta tütred teda tegelikult ei armasta. Kuid inimesena, kes elas igapäevaelu, oli talle elamine kuidagi võõras. Kogu ta
J. Kross "Keisri hull" T. von Bock · kättemaks andestamine F. Dostojevski "Kuritöö ja karistus"- Rodion Raskolnikov ja Sonja Marmeladova Shakespeare` i Hamleti kõhklused- kahtlused ja etteheited emale M. Bulgakov "Meister ja Margarita"- Margarita kättemaks kriitik Latunskile, Jesua andestamine Pontius Pilatusele A. S. Puskin "Jevgeni Onegin"- Jevgeni Onegin ja Vladimir Lenski (duell) · ahnus heldus H. de Balzac "Isa Goriot"- Anastasie/ Delphine ja isa Goriot - emand Vauquer ja isa Goriot E. Vilde "Mäeküla piimamees"- Tõnu Prillup ja Ulrich von Kremer Tsehhovi novell "Karusmarjad"- jutustaja vend · egoism/ üleolekutunne altruism/ teistega arvestamine F. Dostojevski "Kuritöö ja karistus"- Rodion Raskolnikov ja Sonja Marmeladova Raskolnikovi teooria harilike ja haruldaste inimeste ehk "täide" ja "Napoleonide" kohta J. Rooste novelli "Pornofilm ja pudel viina" nimetu peategelane
Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Sisu Kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati, tema külastajaid ja kostilisi. Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas.
Tihti teevad inimesed võltsraha, aga isa Goriot puhul tegi raha võltse inimesi. Balzaci teos "Isa Goriot" jutustab õpetliku loo, kuidas raha võib muuta inimeste käitumist, väljendusviise ja tõekspidamisi. Isa Goriot oli oma tütred ära hellitanud. Tänu sellele, et ta oli olnud rikas vabrikant, suutis ta tütardele osta asju, mida nende hinged ihaldasid, aga samuti tänu pidevale töötamisele polnud ta oma tütardega piisavalt aega koos veetnud ja nõnda muutuski isa Goriot Anastasie ja Delphine jaoks vaid tühiseks rahamasinaks. Isa Goriot armastas oma tütreid ja see, kui ta kuulis nende kohta häid uudiseid rõõmustas teda. Ta lapsed olid ammu läinud mehele ning ta ei olnud harjunud üksildusega. Goriot muutsid õnnelikuks märgid selle kohta, et ka tema on tütarde jaoks tähtsal kohal. Selliste teadetega, mis ta siiski välja mõtles, kostitas Eugene tütarde isa, kui oli tulnud uhkelt ballilt. Goriot oli väga lahke inimene, ta
de Rastignac, kes hakkas tolles elus seal pansionaadis suurt rolli mängima. Rastignac tuli Pariisi sellepärast, et seal õppida. Tema pere tegi kõik selleks, et ta saaks seda ka teha. Kuid Rastignac sai aru, et oma eduks on vaja ka sidemeid ja tutvusi kõrgetel kohtadel. Ta küsib oma vanaemalt, kellega oleks tal kõige parem sidemeid luua. Saades teada, et see on Proua de Beauseant, asub ta trügima kõrgseltskonda. Ühel peol kohtus ta ühe Goriot´i tütrega Anastasie de Restaud´iga. Kuid, kui Anestasie sai teada, et Rastignac elab ta isa Goriotiga ühe pansionis, ei tahtnud ta temast enam midagi kuulda. Ta vihastas. Kui Goriot sai teada, et Rastignac suhtleb ta tütre Anastasiega, oli ta väga elevil ja talle meeldis see. Kui Rastignac ütles Goriot´le, et Anastasie vihastas selle peale, kui ta kuulis et ta elab koos temaga ühes pansionis, selle peale ütles Goriot, et Restaud ei vihastanud,
vastu, kellega kurameerime või koos elame. Samamoodi armastame me ka oma vanemaid, lapsi, sõpru sugulasi ja kodu. Lapsi kasvatades muutuvad nad vanemate tähtsaimaks varaks, kelle nimel ollakse valmis kõigeks. Honoré de Balzac on oma teoses ,,Isa Goriot" käsitlenud armastuse pahupooli ning seda, milline võim on lastel on oma vanemate üle. Ometigi leiab ka sellest raamatust näiteid tõelisest armastust. Härra Goirot jaoks ei olnud siin maailmas midagi kallimat kui tema tütred Anastasie ja Delphine. Isa Goirot loobus oma kodust ja töökohast, et tütred ja väimehed ei peaks tema pärast häbi tundma. Ta müüs maha oma uhkemad riided ja väärtesemed, vähendas oma pansionikulusid ning andis tütardele ära iga viimse kui sendi. Härra Goirot armastus tütarde vastu oli siiras ja omakasupüüdmatu. Ta andis endast kõik, et pakkuda oma lastele vaid parimat. Ta aitas tütreid endiselt ka siis, kui taipas, et nad teda tegelikult ei armasta
Lk 18 Lk 20 Kõik pansioni inimesed olid õnnetud. Lk 20 Lk 21 Isa Goriot kirjeldus Lk 21 Lk 25 Krahvinna de l'Ambermesn lahkub pansionist, Isa Goriot pärast, maksmata toa eest Lk 25 (petis!) Lk 29 Goriot tütar käis tal külas, teine tütar ka. Lk 29 Lk 41 Goriot käis kullasepa ja liigkasuvõtja juures. Lk 41 Lk 41 Goriot saadab Christophe'i kirjaga (tasutud veksel) krahvinna juurde. Lk 41 Lk 48 Kohtumine Victorine'i isaga ei läinud hästi. Lk 48 Lk 54 Eugene näeb isa Goriot krahvinna (Anastasie) juures. Lk 54 Lk 58 Morganaatiline paar (?) Anastasie ja hr de Restaud Lk 58 Lk 59 Krahvinna (Goriot kohta): "Ei ole olemas inimest, keda armastaksin rohkem..." Lk 59 Lk 60 Krahv ütleb teenrile, et Eugene ei ole enam oodatud nende kodus oodatud. Lk 60 Lk 63/4 Pr (Claire) Beauseant (Eugene nõbu) süütu vahekord markii d'AjudaPintoga Lk 63/4 Lk 69 Clara'le räägitakse jälle, et hr d'Ajuda abiellub teisega, kuid naine ei usu. Lk 69
inimest elus edasi. Inimene ei jõua elus edasi vaid tänu õhule ja armastusele. Parimaks näiteks on Kopli liinide vahel paiknevad asotsiaalid. Neil on õhku ja armastust, kuid neil puudub raha. Ma arvan, et elu ilma rahata ja madalas seisuses pole väärt, sest nii ei jõua elus just kuigi kaugele edasi. Seda arvab ka isa Goriot. Kuna ta on juba ise elunäinud ja kogenud mees, siis suunab ta kogu oma energia ja vara kahe kauni tütre, Delphine ja Anastasie, heaolule. Goriot' pere on rikastunud, kuid neil puudub seisus. Aadliseisuse saamiseks annab ta oma tütred aadlihärradele abikaasadeks. Diil näeb ette seda, et tütred saavad enda nime ette tiitli ,,de'' ja härrad saavad tütarde isalt raha ning kaisuloomad. Isa hoiab nüüd peale tütarde üleval ka kahte aadlihärrat ning tütardele heidetakse rohkem pilku ning kõrgseltskond võtab nad vastu. Ideaalne näide sellest, et rahaga jõuab elus edasi ja on võimalik saavutada midagi.
ent olevat endiseks kaupmeheks. Kuid hiljem selgus, et tema nimi on Iaques Collin, keda kutsuti ,,surmanarritajaks". Eelnevalt oli ta istunud kakskümmend aastat vanglas. Preili Michonneau- vanapiiga,kes nägi välja väga vana ja kulunud. Tema mürgitas Vautrini. Isa Goriot- endine nuudli-,makarooni- ja tärklisevabrikant, kes peatus Vauqueri pansionis. Sinna kolides oli ta rikka välimusega meesterahvas. Isa Goriot pühendas kogu oma elu kahele tütrele, Anastasie de Restand ja Delphine de Nucinger. Kuid tütred ei hoolinud oma isast, nad soovisid vaid tema varandust, mis eksisteeris seni kaua kui seda oli. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Paruniproua Delphine de Nucinger- isa Gorioti noorem tütar, kes kadestas vanema õe rikkust. Ta oli Eugene de Rastignaci südamedaam. Krahvinna Anastasie de Restaud- isa Gorioti vanem tütar, kes tahtis alati välja näha kõige parem ja edevam
fakti, et raha, armastus ja võimujanu on omavahel alati seotud olnud. Pole mingi saladus, et veel tänapäevalgi teeseldakse armastust ja abiellutakse raha pärast. Proua Vauquer'il oli plaan isa Goriot'ga abielluda, kuna ta arvas, et mees on rahakas ja tähtis tegelane, kuid peagi ta avastas, et järk-järgult mees pankrotistus ning hetkega oli isa Goriot ta jaoks ebameeldivaks muutunud. Ka isa Goriot tütred Anastasie ja Delphine abiellusid raha, positsiooni ja hea nime pärast. Kuid armastuse teesklemine on väsitav ja õnnetuks tegev. Raha on sajandeid inimesi juhtinud ja enese järgi janunema pannud. Kui oled ükskord raha maitse suhu saanud, siis tahad seda aina rohkem. ,,Isa Goriot" üheks läbivaimaks liiniks on raha ja armastuse suhe. Isa Goriot oli armastusest niivõrd pimestatud, et ei näe oma tütarde käitumist läbi. Vaatamata oma tütarde Anastasie ja Delphine ükskõiksele ning teinekord
Ta loobus raha kokkuhoiu nimel tubakast, juukse lõikustest ja puudri kasutamisest. Kuid ta oli õnnelik oma tütarde tujude rahuldamisest. Rastignac on vaesunud aadliperekoona liige, kest tahtis saada ülikooli haridust. Ta arvas et siis suudab ta oma pere vaesusest pasta. Kuid peagi taipab, et haridus teda ei aita vaid ta peab looma suhteid kõrgematest peredest olevate inimestega. Ta asus trügima kõrgseltskonda. Ühel peol kohtus ta isa Gorioti tütrega Anastasiega. Talle hakkas Anastasie meeldima ja ta käis tal tihti külas. Kuid siiski suutis ta ennast lolliks teha ja ütles Gorioti nime. Saades aru veast küsis ta nõu proua de Beauseantilt kes ütles et inimestega peab käituma külmavereliselt. Beauseantil juhatab Rastignaci kokku Gorioti teise tütrega Delphinega. Rastignac hakkab vajama raha, et osta riideid. Ta küsis raha oma vanematelt, kes andsid talle viimased säästud. Rastignac hakkab Gorioti toetama, kuna saab aru miks ta sellises olukorras on.
Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber. Cristophe Pansionaadi toapoiss. Sylvie Pansionaadi toatüdruk. Paruniproua Delphine de Nucingen Isa Goriot'i tütar. To kes Eugene'i armub. Krahvinna Anastasie de Restaud Isa Goriot'i teine tütar. Härra Poiret Vanahärra, kes käis tihti pansionaadis lõunatamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant. Vikontess de Bauseant Eugene sugulane. Vikontess viis ta Pariisi kõrgseltskonda. Kokkuvõte nr 4 ja kirjeldus teosest Aine kajastab enamasti Pariisi kõrgseltskonna elu. Seda võrreldakse väga huvitavalt tavalise lihtinimese eluga. Mõlemate kihtide probleemid, mured, kuidas edu saavutada ja mis peamine, kuidas elada õnnelikult
et ta on loonud endale kaks kodu, kus ta on alati oodatud ning kus teda armastatakse. Ta eksis, kahe aasta jooksul olid väimehed ta oma seltskonnast välja tõrjunud. Isana oli Goriot hooliv ja pühendunud oma tütardele, kuid just see, et ta hoolis oma tütardest liiga palju, viiski ta tütred temast eemale. See, et ta täitis kõik oma tütarde soovid, sellega võttis ta tütardelt ära võimaluse omandada elus tähtis teadmine et kõike ei saa mida tahetakse. Aga Delphine ja Anastasie ei harjunud sellega ning kui nende mehed keelasid neile ühte või teist asja, naasid tütred isa juurde, kes ei suutnud neile midagi keelata. Kui isal oli viimane tuhat franki käes, läks see raha Anastasiele, kellel oli raha vaja kleidi jaoks, mille jaoks ta mees raha ei andnud. Lõpuks, oma surivoodil, mees taipas oma viga, ning ta suri teadmisega, et ta tütred teda tegelikult ei armasta. Kuid inimesena, kes elas igapäevaelu, oli talle elamine kuidagi võõras. Kogu ta inimesearmastus
Üks tütar tahtis uut kleiti, teine tahtis jälle uusi kingi. Isa Goriot muidugi lubas neile need. Peale oma tütarde hoidis ta ka üleval tütarde abikaasasid.Tema armastus tütarde vastu oli niivõrd suur, et see tappis ta. Teiseks armastuse väljenduseks tuleb sellest teosest Rastignaci armastus Delphinei vastu. Ta armus Delphinei esimesest silmapilgust. Kuid Delphine ei olnud tema esimene armastus. Enne teda oli Rastignacil suur kiindumus isa Goriout teise tütre, Anastasie vastu. Temast ta loobus, sest Anastasie oli liiga sõltuv oma abikaasast ja talle ei meeldinud Rastignac. Ta ei armastanud Rastignaci. Rastignaci armastus Delphinei vastu oli väga suur. Ta kulutas tema peale palju raha, et olla koos temaga kõrges seltskonnas. Kord pidi ta tegema Delphineile teene. Ta pidi mängima hasartmängu. Ta tegi tema heaks kõike, kuid hiljem nägi ta, kuidas Delphine enda isa ei armastanud. Kumbki tütar ei armastanud.
kahe tütre vastu. Süzeeliine võib põhimõtteliselt eristada viis. Neist kaks peamist: Rastignaci käitumine ja Goriot saatus ning kolm natuke udusemat ja mitte nii konkreetset liini: Vautrini saatus, Goriot tütarde elu ja ühe vaese tüdruku Victorine väga närvesööv ja ebaõiglane elu. Peategelasteks on üliõpilane Rastignac ja isa Goriot. Tähtsamateks kõrvaltegelasteks on Goriot tütred Delphine ja Anastasie ning Vautrin.Rastignac on noor üliõpilane, kes elab Vaqueri pansionis ja kelle eesmärgiks on saavutada tõelist edu ja garanteerida endale kindel tulevik. Selleks peab ta aga hakkama tihedalt läbi käima kõrgseltskonnaga ja õppima nende elustiili. Ta armub ühte Goriot tütresse Delphine`i, kes elab väga luksuslikult. Nende õnneliku elu takistab aga Delphine`i hukatusse viiv abikaasa. Kui Goriot saab teada, et ta tütar ja Rastignac suhtlevad väga tihedalt, hakkab ta
alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Proua Couture – lapsendas Victorine’I, Sõjaväeleitnandi lesk. Eugene de Rastignac – lõunamaalase välimusega(valge nägu, mustad lokkis juuksed, sinised silmad), elegantne, tahab elus kõike proovida, üliõpilane, auahne ,soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb isa Gorioti tütre Anastasie endasse armuma.tänu oma heale välimusele,riietus oli tähtis,kandis vana kuube, ülikondi, musta koltunud kaelasidet, tallutuid saapaid, üliõpilastele omane. Ei tahtnud sõltuda perekonnast, elates enda pere soov karjääri teha, pere tegi tema jaoks kõik, ei sallinud Vautrinit, pidas temaga duelli, küsib raha tädi proua de Marcillacil'i käest, hea süda, hoolitses geriot eest,
Eugene de Rastignac uuris tädi käest, kas too tunneb kedagi, kellest on tal kasu kõrgemasse seltskonda pääsemiseks. Seepeale tema tädi Marcillac' kasutas ära oma kunagisi sidemeid õukonnaga ja kirjutas nende kaugema sugulasele proua Bauséant'le, et viimane võtaks Eugene oma tiiva alla ja aitaks ta Pariisi kõrgemasse seltskonda. Vikontess Clara de Beauséant saatis Rastignac'le vastuseks kutse ballile, kus nad kohtusid. Ballil armub Eugene Goriot' tütresse Anastasie'sse. Victorine külastab oma isa, nagu iga aasta, kuid ta saadetakse endiselt tagasi. Rastignac läheb Anastasie'le külla ja kohtub seal Anastasie armukese krahv Maxime de Trailles ja abikaasa krahv de Restaud'ga. Teda võetakse seal väga külmalt vastu ja Anastasie abikaasa keelab naisel Rastignac'ga suhelda. Eugene sõidab taas oma sugulase vikontess Bauséant'le külla, kust ta leiab eest viktonessi koos oma armukese markii d'Ajuda-Pintoga, kes oli tulnud naisele teatama, et kavatseb
amet viiks teid eesmärgile, ma ei ütleks midagi; kuidas nimetage mulle Pariisis viis advokaati, kes teenivad viiekümne-aastaselt rohkem kui viiskümmend tuhat aastas. Pah! Ennem kui nõnda alandada, hakkaksin pigem mereröövliks. Pealegi kust võtta raha? Kõik see ei ole lõbus. Meil on veel tagavaraks naise kaasavara. Kas tahate abielluda? See oleks kivi kaela riputamine." Pürgides kõrgseltskonda, tutvus Eugene Isa Goriot'i ja tema tütardega. Ei Anastasie ega Delphine ei kannatanud kunagi puudust. Eugene'i tundis kaasa sellele mehele, kes oli nii kiindunud tütardesse ja oli nende nimel nõus vaesuma. Eugene'i tundis et peab seda meest aitama nii kuidas suudab. Rastignacil oli sümpaatsus tema vastu ning see näitas Eugene'i heast küljest.Rastignac ütles: ,,Isa Goriot on ülev". Eugene kohtus Delphine de Nucingeniga, Goriot'i noorema tütrega ning nad hakkavad hästi läbi saama
Honoré de Balzac "Isa Goriot" 1) Teose andmed: Autor: Honoré de Balzac Pealkiri: Isa Goriot 2) Teose tegelased: Isa Goriot - endine nuudlikaupmees Eugene de Rastignac - vaesunud aadlipere võsu ja üliõpilane. Vautrin - põgenenud sunnitööline, kes end Vauqueri pansionaadis varjab ja allilma rahadega mehkeldab. Delphine de Nucigen - isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Anastasie de Restaud - isa Goriot" tütar. Proua Vauquer - pansioni omanik. Sylvie - köögitüdruk. Proua Couture - lesk ja Victorine hooldaja. Victorine Taillefer - tüdruk, keda rikas isa keeldub omaks tunnistamast. Poiret - endine ametnik. Preili Michonneau - vanatüdruk. Christophe - jooksupoiss. Proua de Beauseant - Rastignaci nõbu ja toetaja. 3) Tegevuse aeg ja koht: 19.sajandi I pool, Pariis.
hoolivust ei saa osta. Rikkad võivad maksta prostituutidele, kuid see on neile tüdrukutele vaid äri. Mingit kiindumust ja lähedust tegelikult ei teki. Kahju on inimestest, kes ei mõista, et raha ei asenda suhtlust, ei väljenda armastust. Honore de Balzaci teoses ,,Isa Goriot" on näha just seesugust õnnetut arusaama. Peategelane Goriot elab tagasihoidlikus pansionitoas väga kesist elu. Mida keegi ei teadnud, oli see, et mees kulutas kogu raha oma tütarde Delphine' ja Anastasie' peale. Kui mõned külmad visiidid välja arvata, siis muud suhtlust nende vahel ei toimunudki. Tüdrukud kasutasid oma isa alatult ära, kuid isa ei saanud sellest aru. Alles surivoodil, kui Goriot oli oma maise vara kõik tütarde pärast maha müünud, mõistis isa, et võib-olla temast ei hoolita. Lugu lõppes sellega, et Delphine ja Anastasie ei ilmunud isegi omaenda lihase isa matustele. Raha võib palju sellist võltsarmastust ligi tõmmata. Ega
silmad), elegantne, tahab elus kõike proovida, üliõpilane Vautrin ,,Näe, kus on kange poiss!", musklis, tundis kõike, sai hästi proua Vauqueriga läbi, Temaga ei julgenud keegi jamada, tegi nalja pidevalt. Isa Goriot patuoinas pansioni ühiskonnas, endine nuudlivabrikant, keda kiusati ja noriti. Pansioni tulles oli rikka välimusega, tal olid tugevad sääremarjad, neljakandiline nina, ümar nägu. Tal oli 2 tütart, keda ta väga palju armastas Anastasie de Restaud ja Delphine de Nucingen. Christophe pansioni tööline Sylvie köögitüdruk
Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Sisu Kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati, tema külastajaid ja kostilisi. Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas.
kuna andis kogu oma raha oma tütardele Delphine de Nuchingen Hakkas Eugeniga paremini läbisaama teose algul, leidis tänu Eugeniga väljas käies selle mis tal oli puudu enda suhtest ehk siis omase läheduse ja intiimsuse Anastasie de Restaud Oli isa Gorioti tütar, kes tutvus Eugeniga, kuid kuuldes ,et ta tema isaga samas pansionaadis elab, jäid tema maja uksed Eugenile suletuks Vautrin Ta oli põgenenud sunnitööline, raamatu
6. Kui palju tõi sisse aastas de Rasignacile mõis ja kui palju sai sealt endale Eugene? - Mõis tõi aastas sisse kolm tuhat franki, Eugene sai sealt endale tuhat kakssada franki. 7. Kuidas õnnestus Eugene´il kõrgseltskonda pääseda? - Eugene sugulane Vikontess de Bauseant kutsus teda Pariisi, ballile. Ta püüdis sulada sisse Pariisi kõrgklassi, mängida kaasa selle seltskonnaga, et saavutada edu oma edaspidises elus. Ballil kohtas ta Anastasie´t ning armus temasse. 8. Mida imelikku nägi ballilt koju pöördunud E.R pansionis? - Ta kuulis isa Goriot´i rasket ohet ning läks vaatas läbi ukseaugu ja nägi, et Goriot väänas kullatud hõbetaldriku rulli ning nägi ka, et Vautrini juures käisid kaks meest.
Isa Goriot oli endine nuudlikaupmees, kes oli kunagi korraliku varanduse sellelt rongilt pole mõistlik maha astuda. Seega leinab ta küll isa Goriot'd, kogunud ning kes elu keerdkäikude tõttu oli välja jõudnud Mme Vaqueri kuid plaanib teose lõpus juba oma teed tagasi koorekihti. Rastignac ei odavasse pansionisse. Tema elu mõtteks ning üleüldise identifitseerimise anna alla, ta teeb kõike, mida tarvis, et edu saavutada. vahendiks olid tema kaks tütart, Anastasie ja Delphine. Ta oli nad Eugéne'i kohta võib öelda, et ta oli küll siiras ja Pariisi elust veel täielikult lapsena nii ära hellitanud, et neiudest olid saanud rahaahned egoistid, rikkumata, samas hakkasid temas arenema egoistlikud jooned, mis tolle kel isast sooja ega külma ei olnud. Vaatamata sellele oli Goriot nende aja ühiskonnale nii omased olid. Temas oli parajal annusel auahnust ja
Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Sisu: Kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati, tema külastajaid ja kostilisi. Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas.
Eugene de Rastiqnac oli lõunamaalase tüüp. Valge näonaha, mustade juuste ja siniste silmadega. Riided hästihoitud ja elegantsed, kaelaside oli lohakalt (üliõpilase seisust näitas). Saabub Pariisi vaese noormehena ja tahab ülikoolis õppida, kokku puutunud seltskonnaeluga, ihaldab ta osa saada Pariisi ahvaldusest. Ta palub oma tädi ära kasutada oma kunagisi sidemeid õukonnaga ja tutvustada ennast vikontessile. Kutsud rastiqnaci ballile, kus ta armub isa goriot tütresse. Anastasie kutsub rastiqnaci enda poole lõunatama. Seal tutvub ta proua abikaasaga. Rastiqnac tunneb end nagu kahe isa hoolitsemise all: ühelt poolt isa goriot ja teiselt poolt range vautrin. Sunnitööline Vautrin pakub talle tehingut: abielluda victorinega. Vautrin kõrvaldab tolle venna ja pärandus saab ta endale rastiqnac koos victorinega. Rastiqnac keeldub. Viimane heategu on isa gorioti eest hoolitsemine surivoodil ja tema matmine. Isa goriot
võimujanu on omavahel alati seotud olnud. Probleemi näen veel siiani ka tänapäeva ühiskonnas, mis sisendab inimestele, et raha teeb õnnelikuks. Kahjuks veel tänapäevalgi teeseldakse armastust ja abiellutakse raha pärast. Proua Vauquer’il oli plaan isa Goriot’ga abielluda, kuna ta oli jõukas ja tähtis inimene, aga vähehaaval Goriot hakkas laostuma ning korraga oli isa Goriot ta jaoks ebameeldivaks muutunud. Ka tema tütred Anastasie ja Delphine abiellusid raha ja hea nime pärast. Isa enda õnnetuseks oli oma suure kaasavara abil tütardele meeste leidmine aadlisoost, sest väimehed ei soovinud mingeid sidemeid temaga avalikkuse ees. „Isa Goriot“ üheks läbivaimaks ideeks on raha ja armastuse suhe. Ta oli armastusest niivõrd pimestatud, et ei näinud oma tütarde kohutavat käitumist läbi ja ohverdas enese mugavused ja kolis proua Vauquer’i pansionis aina kõrgemale asuvatele korteritesse, sest need olid
Isa Goriot Tegevus toimub Pariisis 1819 a Tegelased: *Proua Vaquer Pansionärid: *pr couture *Victorine *hr Poiret *Vautrin *pr Michonneau *Goriot *Eugene de Rastignac *Delphine *Anastasie de Restaudi *Maxime de Trailles *Pr Claire de Beauseant *Sylvil,Christophe Politseinikud: hr Gondureau Bianchon Miljöö kujutus Kujutab kriitiliselt,seletab väga täpselt,põhjalikult,pikalt kõike,et tekiks lugejale pilt silme ette.Kujutab kõike realistlikult.Toob välja kõik halva,et ühiskond oskaks end parandada ja sellest õppida. Isa Goriot 1) töötas kompaniis,omanik suri,ostis ise firma.Prantsuse revolutsiooni ajal näljahäda.Müüs vilja
annaabi.ee 
