transpordivõrku. Kes iganes on iial saanud riigilt lastetoetust jms on vastu võtnud raha,mis kuulub teistele. Ja see ebaõiglus tuleks nüüd heastada, st tuleks tagasi maksta (Wolff 1991: 115). 2. Seesmine vastuolu: Kui heaoluriik ei tohiks ümber jaotada rikkamate (maksudest) raha vaesematele,siis ei tohiks ,,minimaalne riik" sundida inimesi rahu ja sõjalise kaitse tagamiseks armeesse (Wellmann 2002). Niisiis, libertarianism peaks seesmise vastuolu vältimiseks muutuma anarhismiks (ja see pole paljude arvetes hea valik) 3. Probleemid võimu ja vabadusega: Nozick eeldab, et ainus põhjus probleem, mis inimesi (vt Chamberlaini näide) ebavõrduste juures häirib on kadedus. Kuid nurinaid võivad tekkida ka seepärast, et varakus annab ühiskonnas märkimisväärsemalt suurema võimu: (i) parema juurdepääsu poliitilistele ametikohtade; enda vaadete suurema mõju; (ii) oma huvide parema rahuldamise ning (iii) kontrolli nende üle, kes pole nii varakad. (Cohen 1978)
Teaduse areng pole üldse millegi poole suunatud. See näib inimestele muidugi harjumatuna. Sama asi häiris inimesi ka Darwini evolutsiooniteoorias. Kuhni arvates võib progress leida aset ka ilma sihita. Teaduses seisneb progress üha suuremas detailiseerumises ning looduse täiuslikumas mõistmises. , Feyerabend Paul Feyerabend (19241994) oli austriaameerika teadusfilosoof, kes nimetas oma arusaama teadusest epistemoloogiliseks (kr episteme teadmine) anarhismiks ning see avaldub ka tema peateose pealkirjas: "Meetodi vastu. Ülevaade anarhistlikust tunnetusteooriast, mis ilmus 1974. aastal. Feyerabendi arvates teadus ongi üks anarhistlik ettevõtmine ning ta leiab sellele veendumusele ka kinnitusi teaduse ajaloos. Seejuures rõhutab ta, et ta ei soovita kellelegi hakata järgima mingit uut meetodit pigem tahtvat ta ütelda, et igasugusel metodoloogial, isegi kõige ilmselgemal on omad piirid
annaabi.ee 
