Telefoni ajalugu Esimesi telefone 7 FIX telefoniside Tänapäeva telefoni tööpõhimõte Kuular Numbritastatuur kell hargilüliti seinapistikusse Mikrofon 8 FIX telefoniside Tänapäeva telefoni tööpõhimõte · Analoogtelefoni juhtsignaalid: · liini hõivamine · liini vabastamine · analoogtelefoni kutsesignaalid: · numbrivalimine (pulssvalimine, toonvalimine) · infosignaalid · kutsepinge 9 FIX telefoniside Tänapäeva telefoni tööpõhimõte Toru hargilt Kahe numbri vahe Liin hõivatud
Martiklinumber:164085 A=100mV= 0,1V F= 1,1 kHz = 1100Hz =0 Joonistada antud signaali kuju pilt ja spektripilt: y=A*sin(*t+) , kus y on signaali kuju A on amplituud, on ringsagedus ja on faas. Y=0,1*sin(2 *1100*t) Üks periood= 1/1100 = 0,0009, klapib graafikuga. Spektripilt: Kokkuvõte ja järeldused Uurisin analoogtelefoni tööd. Mõõtsin terminalseade pinget ja ostsillograafi abil erinevaid signaale.
Kordamisküsimused 1. Milliseid numbrivalimismeetodeid kasutatakse analoogtelefonides? Analoogtelefonides kasutatakse impulss- ja toonvalimist. 2. Analoogtelefoni eelised ja puudused digitaaltelefoniga võrreldes? Analoogtelefonissteemi suurim eelis on ssteemi lihtsus ja madal hind, miinuseks on andmesidevimaluse ja muude teenuste puudumine. 3. Milleks on tarvis määrata abonendiliini suurimat lubatavat kogutakistust? Suurim liini kogutakistus on piiranguks abonendi ja keskjaama vahelisele kaugusele mida peab eriti arvestama maakohtadesse liinide rajamisel ning korraliku ühenduse kindlustamisel. 4
Individuaalülesanne Joonistada antud signaali kuju pilt ja spektripilt: õppuri kood 166734 y=A*sin(ω*t+φ) A = 300mV = 0,3V f = 300Hz φ=0 ω = 2*π*f = 2π*300Hz y = 0,3V*sin(2π*300Hz*t+0) = 0,3*sin(600π*t) http://web.zone.ee/166734/Sidelabor%201/ 3/4 15.11.2016 Labor 1 aruanne Kokkuvõte ja järeldused Tutvusin analoogtelefoni töö põhimõtetega. Mõõtsin terminalseade pinget rahu- ja hõiveseisundis ning uurisin ostsillograafi abil valimistooni, vile, vokaali, kutsesignaali ning toonvalimise signaale. Toonvalimise puhul oli näha, et mõõtmise tulemus oli sama tabelis antud andmetega, seega võib järeldada, et mõõtmine oli usaldusväärne. http://web.zone
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika õppetool Õppeaine Side (IRT3930) Laboratoorse töö "Analoogtelefoniühendus" ARUANNE Täitjad : Anneli Kaldamäe Triin Hommuk Tarvo Kesküla Helerii Kalev Juhendaja : A.Raja Töö sooritatud : 16-10-2000 Aruanne esitatud : ....-....-........ Aruanne tagastatud : ....-....-........ Aruanne kaitstud : ....-....-........ ..................................................................................
Antud viisil tagatakse nii vastasabonendi kuulmine kui võimalus sellega kõneleda hoides ära iseenda kõne 'kajamise' oma telefoni kuularis. Leian, et antud telefoni kohaliku efekti summutamine oli piisav. Mina ei suutnud kuulates kindlaks teha, kas mu kõne telefoni kostab kuularist või kuulen ma läbi õhu iseenese häält. 9. Kokkuvõte Analoogtelefon on üks levinumaid elektrilisi sideseadmeid maailmas. Sõltuvalt analoogtelefoni väga pikast east ning standardite suhtelisest püsivusest, kasutatakse ka tänapäeval analoogtelefonivõrgus üsna suuri pingeid. See on ühelt poolt vajalik, tagamaks signaalide kindla leviku ka väga pikkade (suur takistus) abonentliinide puhul, samas areneb tänapäeva sidetehnika sootuks väiksemate voolude kasutamise poole. Rezhiimis 'toru hargil' analoogtelefonivõrgus alalisvoolu ei voola. Telefoniaparaadist on võrku ühendatud ainult vahelduvpingele (sissetulev
L1, liin, telefonijaam, teise abonendi aparaat, jaam, liin, klemm L2, numbrivalija kontaktid H3, mikrofon M. Vooluahel mikrofonist kuularini: mikrofon M, trafo mähis II, takisti R2, kondensaator C2 ning paralleelselt takisti R1 ja kondensaator C1, mikrofon M. 9.) Kõnesignaali hinnangulised parameetrid ja skitseeritud kuju. Hääldasime vokaali "Uuuuuuuuu" U hääle amplituut= 0,3V T hääle signaali periood =2ms 10.) Kokuvõte ja järeldused Õppisime tundma analoogtelefoni erinevaid tööreziime ("toru hargil", "toru võetud") ja nendele reziimidele vastavaid signaale. Saime teada, kuidas arvutada telefoniliini maksimaalset takistust, mis määrab abonendi maksimaalse kauguse telefoni-keskjaamast. Õppisime tundma kohaliku efekti mahasurumise skeeme analüüsima telefoniskeemi. Toonvalimisega telefoni kasutades saavutasime võimsuse tipud teoreetilistele sagedusedustele ligilähedastel sagedustel.
Saadud tulemused on peaaegu samad, mis nr. 3 tabeliväärtused f 1 = 852 Hz ja f2 = 1336 Hz. 7. Kutsesignaali parameetrid ja skitseeritud kuju Ostsillograafiga saime kutsesignaali amplituudiks ja perioodiks Ukutsesignaali amplituud =112,5 V Tkutsesignaali periood = 40 ms Kutsesignaali sagedus on f = 1/ Tkutsesignaali periood f = 1/0.04 = 25 Hz Ualalispinge nivoo = 55 V 8. Tuvastatud kohaliku efekti mahasurumisskeemi tööpõhimõtte lühi- kirjeldus Antud töös kasutasime analoogtelefoni TA-68, mille skeem on analoogiline TA-72 skeemiga. Telefonis TA-72 on kasutusel sildlülitus. Mikrofoni M poolt tekitatud vahelduvvool hargneb ning läbib trafo Tr mähised I ja II vastupidistes suundades. Nende voolude poolt tekitatud magnetvood on võrdsed, nad kompenseeruvad ja trafo mähisesse III üle ei kandu. Seetõttu oma kõne telefonis kuulda ei ole. 1. Vooluahel vastasabonendilt kuularisse. Trafo mähiseid I ja II läbinud voolu poolt põhjustatud magnetvoog indutseerib
edastama sellel hetkel, kui esimene edastatud bitt on jõudnud kaabi teise otsa? Lahenduskäik: Valguskiirus: 299 792 458 (m/s) Signaali veli kiirus: 70% valguse kiirusest Levikiirus kaablis = 299 792 458 (m/s) * 70% = 209 854 720,6 (m/s) Kaabli pikkus: 50 (m) Valguse levik 50m kaablis = 50 (m) / 209 854 720,6 (m/s) = 2,382 * 10 -7 (s) 10BASE-T kaabli kiirus: 10 mb/s Vastus: Bitt kaabli teises otsas = 2,382 * 10-7 (s) * 107 (b/s) = 2,38 bitti 2 Telefonis kuluv võimsus Lähteülesanne: Analoogtelefoni takistus on 400 , telefoniliini takistus on 2000 ja alajaamast tulev liinipinge on 50 V. Kui suur on telefonis kuluv võimsus? Lahenduskäik: Vastus: P (võimsus) = U2 / R = 502 (V) / 400 () + 2000 () = 1,042 (W) 3 Telefonis kuluv võimsus Lähteülesanne: Bitikiirus sidevõrgu füüsilises kihis on 9600 bit/s. Kanalikihis edastatakse pakette pikkusega 1024 bitti, millest päis moodustab 128 bitti. Kui kaua kulub aega selleks, et kirjeldatud võrgus edastada 600 kbit suurune fail?
info. 63. Mis on faks? Faks on seadeldis, mis saadab elektroonselt edasi dokumente ja võtab vastu paberile prindituna. 64. Mis on andmeedastuskiiruse ühikuks? Bitt ja kb/s, Mb/s. 65. Mis on tavaline modemiühendus? Tavaline modemiühendus on internetiühendus, 56kb/s. 66. Mis on ISDN? ISDN on integreeritud teenustega digitaalvõrk Rahvusvaheline sidestandard kõne, pildi ja andmete edastamiseks mööda digitaaltelefoni või tavalise analoogtelefoni liine. 67. Mis on ADSL? ADSL on asümmeetriline digitaalne abonendiliin, ADSL-ühendus. Tehnoloogia andmeedastuseks üle tavaliste telefoniliinide. 68. Mis on DSL? DSL on meetod andmete edastamiseks tavalisi telefoniliine mööda. DSL-liinid on palju kiiremad kui tavaline telefoniühendus, kuigi ka siin kasutatakse neidsamu vasest telefonijuhtmeid. 69. Mis on e-post? Kirjalike sõnumite saatmine üle võrgu ühest arvutist või tööjaamast teise. 70. Mis on e-äri?
Kakspunktprotokoll, punkt-punkt protokoll (PPP) - kasutamine on populaarseim meetod IP andmepakettide edastamiseks üle kasutaja ja ISP vahelise kakspunktkanali . Näiteks sissehelistamisliini või püsiühenduse kaudu saate PPP abil ühenduse oma ISP'ga ja võite kasutada TCP/IP protokolle Integreeritud teenustega digitaalvõrk (ISDN) - Rahvusvaheline sidestandard kõne, pildi ja andmete edastamiseks mööda digitaaltelefoni või tavalise analoogtelefoni liine. ADSL - Asümmeetriline digitaalne abonendiliin, ADSL-ühendus Tehnoloogia andmeedastuseks üle tavaliste telefoniliinide, üks DSL'i liike. Sõna "asümmmeetriline" e. ebasümmeetriline viitab sellele, et ADSL'i andmekiirused allavoolu ja ülesvoolu on erinevad: vastavalt 1,5 kuni 9 Mbit/s ja 16 kuni 640 kbit/s. ADSL'i kasutamiseks on vaja spetsiaalset ADSL-modemit. ADSL2 - Asümmeetrilise digitaalse abonendiliini ehk lühemalt ADSL-ühenduse teise põlvkonna
ATM ja Ethernet DSL'i jaoks ja kaablimodemiskeeme (vt. PPPoA ja PPPoE). PPP tagab kakspunktahela, mis on võimeline multipleksima erinevaid protokolle üle ühe ja sama ahela. PPP'd võib kasutada ka võrguadapteri draiveri asemel, mis võimaldab eemalasuvatel kasutajatel võrku sisse logida nii, nagu asuks nad võrgus sees. ISDN Integreeritud teenustega digitaalvõrk. Rahvusvaheline sidestandard kõne, pildi ja andmete edastamiseks mööda digitaaltelefoni või tavalise analoogtelefoni liine. ISDN muudab olemasoleva juhtmepaari kaheks kanaliks ja neli juhtmepaari 23 kanaliks, mida mööda saab edastada kõnet, andmeid ja videot. Erinevalt analoogmodemist, mis muundab arvutist tuleva digitaalsignaali audiosageduslikuks analoogsignaaliks, tegeleb ISDN ainult digitaalsignaalidega. Üle ISDN-liinide saab kasutada analoogtelefone ja faksiaparaate, kuid ISDN modem muundab nende signaalid digitaalseks. ISDN kasutab kõne ja andmete edastamiseks kanalikommutatsiooniga kanaleid
PPPoA ja PPPoE). PPP tagab kakspunktahela, mis on võimeline multipleksima erinevaid protokolle üle ühe ja sama ahela. PPP'd võib kasutada ka võrguadapteri draiveri asemel, mis võimaldab eemalasuvatel kasutajatel võrku sisse logida nii, nagu asuks nad võrgus sees. ISDN (Integrated Services Digital Network) - integreeritud teenustega digitaalvõrk. Rahvusvaheline sidestandard kõne, pildi ja andmete edastamiseks mööda digitaaltelefoni või tavalise analoogtelefoni liine. 3 ISDN muudab olemasoleva juhtmepaari kaheks kanaliks ja neli juhtmepaari 23 kanaliks, mida mööda saab edastada kõnet, andmeid ja videot. Erinevalt analoogmodemist, mis muundab arvutist tuleva digitaalsignaali audiosageduslikuks analoogsignaaliks, tegeleb ISDN ainult digitaalsignaalidega. Üle ISDN-liinide saab kasutada analoogtelefone ja faksiaparaate, kuid ISDN modem muundab nende signaalid digitaalseks. ISDN kasutab kõne
nende edastamist ja vastuvõtmist nii analoog- kui ka digitaalkujul. Telefonivõrgul põhineb enamik tänapäeval toimivaid andmesidevõrke. Algsel kujul kasutati telefonivõrgus täielikult analoogtehnikat ja osaliselt on see säilinud tänapäevani. ISDN (Integrated Services Digital Network) ehk integreeritud teenustega digitaalvõrk on rahvusvaheline sidestandard kõne, pildi ja andmete edastamiseks mööda digitaaltelefoni või tavalise analoogtelefoni liine. ISDN muudab olemasoleva juhtmepaari kaheks kanaliks ja neli juhtmepaari 23 kanaliks, mida mööda saab edastada kõnet, andmeid ja videot. Erinevalt analoogmodemist, mis muundab arvutist tuleva digitaalsignaali audiosageduslikuks analoogsignaaliks, tegeleb ISDN ainult digitaalsignaalidega. Üle ISDN-liinide saab kasutada analoogtelefone ja faksiaparaate, kuid ISDN modem muundab nende signaalid digitaalseks.
mis on realiseeritud läbi interneti, siis telefonisides põhimõtteliselt võivad osa andmeid kaduma minna. See tähendab telefonikõnes vaid väikseid katkestusi, aga tervikuna kõne toimib ja saab rääkida. Telefonikõnes ei ole mõistlik kasutada TCP protokolli, sest muidu toimuks katkestuste kohas pidev kordamine, mis on kuulajale ebameeldiv. 8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketi pikkus Kanalikommutatioon on pärit traditsioonilisest telefonisidest. Analoogtelefoni side on selline, et füüsiliselt traatidega ühendatakse kaks otspunkti omavahel kokku. Kanalikommutatsiooni puhul ressurss on füüsiliselt ära jagatud ja mingi osa füüsilisest kanalist saab kasutaja endale. Kui kõik osad kanalis on välja jagatud, siis on ressurss ammendatud ja keegi teine juurde ei pääse. Vastavalt sellele, kui hea on kanal, nii hea on ka andmeside. Kanalit saab jagada tükkideks kahte moodi: sageduse või aja järgi. Sageduse
annaabi.ee 
