keele muutumise, sõnasageduste või muu huvipakkuva kohta. Uurimismeetodid on tihti seotud ka muude abiteadustega nagu näiteks matemaatika, sotsioloogia ja psühholoogia. Keeletehnoloogilises arengus on tehtud mitmeid murranguid, tuleviku plaandisest oleks oluline mainida korraliku represantiivse korpuse väljaarendamine, online-sõnastike täiustamine jne. Täpse kõnetuvastustehnoloogia arendamine võimaldab kerge vaevaga digitaliseerida analooginfot lindistused jms. Masin- või inimloetava väljundi üks lahendusi võiks olla vaheprogramm mis arvutile sobivad sümbolid muudab inimestele arusaadavateks mõisteteks. 8 Kasutatud kirjandus 1. Õim, Haldur 1998. Arvutuslingvistika mujal ja meil. Keel ja Kirjandus nr 1, lk 17; 2. Hennoste, Tiit jt 2000. Eesti suulise kõne korpus ja mõnede allkeelte võrdluse katse. Arvutuslingvistikalt inimesele
Füüsiline infokandja võib võtta ükskõik millisel ajahetkel oma rajaväärtuste vahel suvalise väärtuse. Digitaalinfo digitaalinfo esituse korral on ainult teatud hulk lubatud väärtusi, mida infokandja võib omada rajaväärtuste vahel. Info töötlemine muutub olulisemalt lihtsamaks. Digiinfo eelised: kiirem, programmeeritav, paindlik Info töötlemisel on digitaalinfol palju eelised, kuid nt. kõne, muusika jne süsteemide juhtimine nõuab tihti just analooginfot. Seeda on vaja DAC ja ADC. Helikaardis on DAC, mikrofonis ADC. Helikaart tekitab kõrvale kuuldavaid helisid ainult arvutis oleva digiinfo alusel. Heli taasesitamisel ja salvestamisel on olulised sagedus (heli kõrguse jaoks) ja amplituud (heli tugevuse jaoks). Inimene kuuleb helisid 20-20000hz. Seega peab diskreetimissagedus olema 2x20000 = 40000 hz (kasutatakse 441000 hz). Helikaart on DAC, sest arvutis on info digitaalkujul, heli salvestamiseks on ADC.
annaabi.ee 
