koht, et valmistuda lunastuseks. Eremiitidest ehk anahoreetidest areneb 4.sajandil edasi uus munkluse vorm. See on koinobiitlus. See tähendab munkade ühiselu koos reeglipärase palve ja töö tegemisega. Tuntuim ida kirikuisadest on Basileios Suur, kes annab sellisele ühiselule esimesena teadaolevalt põhjalikumad reegild. Hiljem, 6.sajandil võttis lääne munkluses Benedictus kasutusele Basileiose reeglite põhielemendid neid oma vajadusteks kohandatuna. Esimene munkluse vorm anahoreetlus on väga suure loobumisega elu vorm. Askeet võtab endale vabatahtlikult eesmärgi põgeneda maailmast ning ühiskonnast. Et täielikult pühenduda religioosele elule ning liha suretamisele, valib ta enesele looduse, selle üksinduse ja vaikusega. Ta soovib vaid palvetada ja mediteerida. Tol ajal laialt levinud kujutluse järgi, elasid deemonid just mahajäetud ja asustamata paikades, nagu näiteks koopad, varemed või kaljud. Askeet, kes tahtis saavutada
taganenutele ei saa olla tagasiteed kirikusse. Loomulikult läks seesugune karm osaduseeitus ligimestega vastuollu kristlike põhitõdedega. Donatiste kiusas Rooma riigivõim taga ning nende vastu esines oma kirjutistes ka kirikuisa Augustinus. Peamiselt Aafrika põhjaosas elanud donatiste aga ümber veenda ei suudetud ning see õpetus kadus alles islamiusuliste vallutuskäikudega mõned sajandid hiljem. 6. Munkluse areng kuni 5. sajandini. Kristluse kaks eluvormi. Eremiitlus. Anahoreetlus. Koinobiitlus. Kroonik Eusebius eristab kaht kristlikku eluvormi, mis on kirikule antud ja sellest lahutamatud. Esimene ja täiuslik on selline eluvorm, mille puhul hing on juba taevasse tõusnud ning maised sidemed maha jätnud. Tähtsad on vagadus, hea sõna ja hea tegu ja hinge puhtus. Niimoodi iseloomustab Eusebius munklust kõrvutades seda meile tuttavama eluvormiga, milles tuleb järgide sotsiaalse elu reegleid, kuid ometi saab ka nii säilitada vagadust ja issanda teenimist
Teise külaskäigu ajal, u 341. aastal, oli Paulus olnud juba surnud. Tema surma kohta ka legend, kuidas kõrbest tulnud lõvid leinasid teda ja kaevasid talle ka haua. Hea näide varakristlikust eremiitlusest, mis kiriku mõttes tähendab armuvahendite doktriini tagasilükkamist. Selline suhtumine 4. sajandil kirikule väga ei meeldinud, kuna eremiidid muutusid populaarseks ning nende juures käidi, mis omakorda õõnestas piiskopliku autoriteeti, mis omakorda viis munkliku reformini. Anahoreetlus. Anachoresis – tagasitõmbumine maailmast. Tekib 4. sajandil eremiitluse kõrvale. Sellele eelnes iseeneslik areng eremiitluses, kus eremiitidele tekkisid õpilased. Meistrid ja õpilased – õpilased võtavad meistri elustiili üle ja nii tekivad esimesed korrastatud munkluse vormid, ehk siis kogumid/asundused. S.t et aeg-ajalt käiakse vanemate juures õpetust saamas, ent muidu elatakse oma koopas vms. Toonaseks ajaks oli populaarseks
annaabi.ee 
