Töö Munklusest
Munkluse areng algab Egiptuse kõrbest 3.sajandil. Enne aastat 313,
põgenevad paljud kristlased kõrbesse, et pääseda Rooma impeeriumis toimuva
kestva tagakiusamise eest. Kõrbes saavad nad ennast usule pühendada. Pärast
tagakiusamise lõppu, kui ristiusust saab riigiusund on paljud linnaelanikud kogenud
juba kõrbe vabadust, ning munklus muutub üha levinumaks. Kõrb on proovilepaneku
koht, et valmistuda lunastuseks. Eremiitidest ehk anahoreetidest areneb 4.sajandil
edasi uus munkluse vorm. See on koinobiitlus. See tähendab munkade ühiselu koos
reeglipärase palve ja töö tegemisega. Tuntuim ida kirikuisadest on Basileios Suur,
kes annab sellisele ühiselule esimesena teadaolevalt põhjalikumad reegild. Hiljem,
6.sajandil võttis lääne munkluses Benedictus kasutusele Basileiose reeglite
põhielemendid neid oma vajadusteks kohandatuna.
Esimene munkluse vorm anahoreetlus on väga suure loobumisega elu vorm.
annaabi.ee 
