Hilisemas zoroastrismis muutus Mithra looja "alluvast" tema kehastuseks ja kõiketeadvaks hingede kohtumõistjaks. Mitrat/Mithrat mainitakse midjanite ja hetiitide rahulepingus aastast 1400 e. Kr, kus teda kutsutakse koos teiste jumalustega leppe tunnistajaks ja garandiks. Mithra kultus levis Väike-Aasias pärslaste, Aleksandri ja tema järeltulijate impeeriumi võimu all. 3. sajandiks eKr oli kujunenud uskumus, et Mithra on ema-jumaluse Anahita järeltulija. Anahitat on nimetatud ka neitsilikuks emaks. Partlastest valitsejad Armeenias olid Mithra preestrid ning seal maal püsis vastav kultus kõige visamalt. Ajaarvamise vahetuse paiku levis Mithra kultus roomlaste seas ning arvatavasti 8 mõjutas ka varakristlikku õpetust ja mütoloogiat. Mithrale kui valguse andjale pühendatud pidustusi peeti pärast talvist pööripäeva, kui päevad hakkasid muutuma pikemaks
Idast-läände_ 2500 km. Kuller kihutas nii kaua kuni suutis sadulas püsida. Üle 50km ei suuda hobune vastu pidada. Poeg oli viimane, kes suutis riigis korda hoida Xerxes- 486-465. Saadi lüüa Kreeka-Pärsia sõdades. Hilisemad valitsejad ei omad ülemvõimu. Viimase valitseja kukutas Alexander Suur 330eKr. Pärsia riik kadus kaardilt. Usundid Algne olid loodususund, sarnane ümberkaudsete riikidega. Kujre jõude polnud. Kaks jumalat: · Mitra valguse ja päikese · Anahita vete ja viljakusjumalanna. 6 saj kujunes välja uus usund. Looja oli Zarathustra uus usund Zariatism. Püha raamat avesta. Omavahel võitlesid headuse jumal ja inimeste looja Mazda ning pimeduse jumal Angra. Jõud on võrdsed kumbki ei võida. inimene otsustas kumma poolt ta on. Kui enamus oli headuse poolt siis Mazda tulevikus võidab. Mazdat kujutati ilma peata linnuna. Püsis 1000 aastat. Ei olnud keelde ega käske.