Sissejuhatus keeletüpoloogiasse
jt). Piiripealsed on masinad, organisatsioonid, kogukonnad, loodusnähtused.
Rohtmaa: eesti keeles kõrgemad loomad on elusamad kui madalad, loomad elusamad kui taimed-seened, loodusjõude ei
tajuta elusatena, keerukaid süsteeme tajutakse elusamatena kui lihtsamaid (arvuti ja kell).
Soome k markeeritakse omajat vastavalt elusushierarhiale. Eesti keeles avaldub elusushierarhia impersonaali,
relatiivlausete, anafooriliste pronoomenite, modaalverbide kasutuse (nt surema+millesse?) puhul.
26. Isik verbikategooria
Esimene ja teine isik on kõneaktis osalejatega seotud (kõneaktiisikud), mis erinevad kolmandast isikust
elusushierarhia poolest. Paljudes keeltes pole eraldi 3. isiku pronoomenit, kasutatakse demonstratiive selle
asemel. Enamasti on siiski 3. isiku markeering keeles olemas. Isikukategoorial puudub jaapani, tai, vietnami
annaabi.ee 
