a. Umb- ja käärsoolel on omapärane pikilihaskiht, mis moodustab kolm u. 1 cm laiust, üksteisest võrdsetel kaugustel asetsevat lihaspaela, taenia, mis koonduvad ussripiku lähtekohal. Paelte toonuse tõttu on soolesein kokku kroogitud, tekivad omapärased väljasopistised e. käärsoolekopad. Lihaskest teostab peristaltilisi liigutusi ja pendelliigutusi, edasitrantspordi kindlustab 3-4 tugevat tõuget päevas. b. Anaalsfinkterid moodustuvad paksenenud ringlihaskiududest. Seesmine ringlihaskiht moodustab sisemise pärakusulguri, mis on autonoomse NS kontrolli all. Temast väljapoole jääb vöötlihaseline välimine sulgur, mis allub tahtele. Mõlemad sulgurid on tavaliselt kokkutõmbunud seisundis ja sulevad anaalkanali tihedalt. Nad avanevad ainult defekatsiooni puhul. Soole submukooskoes on rohkem lümfaatilist kude, kui teistes seedetrakti osades. Rektumi ja anaalkanali funktsioon Imendumine
- lihaspaela tõttu on ringkiht ebaütlase toonuse all, moodustades soolevalendikku sissepoole pöörduvaid käärsoole-poolkurde - paelte toonus kroogib sooleseina kokku, tekitades kurdude vahele väljasopistisi - käärsoolekoopaid - välispinnal vastavad neile ristivaod ● Lihaskesta funktsioon: peristaltilised liigutused ja pendelliigutused, mis kindlustavad soolesisu edasiliikumise 3-4 tõukega päevas. ● pärasoole lõpposas asuvad anaalsfinkterid moodustuvad paksenenud ringkihist - sisemine pärakusulgur ei allu tahtele (autonoomne NS) - välimine sulgur allub tahtele, on vöötlihaskoest - mõlemad sulgurid on tavaliselt kokkutõmbunud olekus, sulgedes anaalkanali tihedalt - avanevad vaid defekatsiooni puhul ● soole submukoosas on rohkem lümfaatilist kude kui teistes seedetrakti osades. 3. Jämesoole serooskest ● katab jämesooli osi erinevalt: - umsool, risti- ja sigmasool on kaetud igast küljest
annaabi.ee 
