Linnad olid pidevalt psühholoogilise pinge all laibad + laibapõletus hais, hirm. Kalmistud täis kaevati kraavid. Tagajärg: 75 mil. Inimest suri. Euroopas vähenes rahvastik 1/3 võrra. Katku eelne rahvaarv taastati 16 sajandiks. Eestis esines kannibalismi, tihti tapeti imikud. Pidalitõbi e. leepra. Tekitajaks mycobacterium lepra. Haigus hingamisteede kaudu, 3 vormi: lepromotoosne, tuberkuloidne, mitte diferentseerunud. Raviti jäsemete amputeerimisega. Ehitati leprosooriumid haiged viidi sinna. 20.saj. algul oli selline Saaremaal. Liiga lihtsalt diagnoositi leeprat tava nahahaigustega aeti segi. Haiged pidid helistama kellukest, et teised teaks tema haigusest. Hambaravis piirduti hammaste väljatõmbamisega, mida teostasid kirurgid. Lähis- ja Kesk-Ida rahvad Araablased, iraanlased, turkmeenlased, tatsikid, usbekid, armeenlased on jätnud meditsiini suure jälje. Informatsioon levis kaubandusega
neid kuulsid. Kui keegi annetas, siis käis see nii, et annetus pandi maha ja ise mindi eemale. Keskaegsetes linnades olid juba olemas ka apteegid. Teatud ravimisega tegelesid ka habemeajajad ning juuksurid, kes olid enamasti haavatohtrid ning samas ka hambaarstid (neid nimetati palbriteks). Neid võeti ka lahingutesse kaasa, kus nad pidid hoolitsema lahingus vigastada saanud meeste eest. On teateid, et palbrid on tegelenud ka amputeerimisega. Keskaegsetele kohalikele ravitsejatele pakkusid konkurentsi rändarstid, kelle kohta on andmestikku, et nad tegutsesid turul. Lõid seal enda telgi üles ning tehti reklaami. Nende hulgas oli kindlasti ka väga palju šarlatane. Euroopas on mitmeid haigusi üritatud ka päris spetsiifiliste ravimitega ravida ning need on üldjuhul seotud inimlihaga. Näiteks Inglismaalt on leitud päris detaileid kirjeldusi selle kohta, et veel 16.-17
arvestada kudede isheemiaga. Mida pikem on see ajavahemik reperfusioonini ja mida suurem ajutiselt verevarustusest väljalülitatud jäsemeosa, seda suurem on pärast verevarustuse taastamist kogu organismi kahjustumine vabanenud toksiliste ainevahetusproduktidega. Kõigepealt tekib eluohtlik neerude isheemia (kahjustus), lõpuks üldine elundite tegevuse kahjustumine ja surm, mida saab ära hoida veel vaid amputeerimisega. Haavade korral ilma suuremate veresoonte vigastusteta on ajavahemik maksimaalselt 6 tundi (näo piirkonnas kuni 24 h), tugevalt või ohtlikult infitseerunud haavade korral (prügivedajatel, lihunikel, puremishaavad) 3–4 tundi kuni haava kirurgilise töötlemiseni, et ära hoida paratamatust bakteriaalsest saastatusest tekkivat infektsiooni. Nihestused e luksatsioonid põhjustavad tugevaid valusid, kuna liigestuvad pinnad liiguvad
annaabi.ee 
