Tugeva külma korral tekivad rakkudes jääkristallid, mis purustavad rakumembraanid ning rakud hukkuvad halvemal juhul järgneb gangreen. Tundemärgid: · nahk on valge, hiljem hallikaskollane või hallikassinine ja nagu oleks kaetud vahaga · nahk on katsudes kõva · kahjustatud koht on tundetu · võimalikud villid naha pinnal Tegutse nii: · tugev külmakahjustus võib lõppeda amputatsiooniga, mine kohe haiglasse · ära hõõru või masseeri kahjustatud kohta · kui kahjustatud koht on üles soojendatud, siis ära seda uuesti külmeta, kuna nüüd on see koht veelgi tundlikum ja kaitsetum külma suhtes · soojenda seda kohta järkjärgult kasuta kehasoojust või sooja vett (40 kuni 42 kraadi), väldi otsest kuumutamist, mille tagajärjeks oleks naha põletus
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool ÕENDUSLUGU Tallinn SITUATSIOONI KIRJELDUS (anamneesi kirjeldus tuginedes Gordini ”Terviseseisundi hindamise skeemile”). 57 aastane meespatsient, 178 cm pikk, 69 kg kaaluv, sattunud erakorralise kirurgia osakonda seoses vasaku jala amputatsiooniga. Patsiendil nekroosi tõttu amputeeritud vasak jalg säärest. Patseint peale amputatsiooni jala peale 2x kukkunud ja haava tulnud õmmelda. . Peale amputatsiooni haavaservad põletikulised, haavast tuleb eritist. Köndi alumine serv tsüanootiline. Vereõhk 136/80, keha temperatuur 36,5 kraadi. Veresuhkur 7,8. Patsiendil kaasuvana diabeet. Patsient suitsetab paki päevas. Patsient rahuldavas seisundis, mäluhäired ajas –kohas, isikus orienteeritud. Nahk puhas. Regulaarselt tarvitab
Emakakaela pindmine kiht eemaldatakse skalpelliga ning uuritakse histoloogiliselt. Liialt agressiivse ravitaktika korral muutub emakakael puudulikuks, mis toob kaasa hiljem raseduse katkemise. Kui rakumuutused jäävad korduvates PAP (Papanicolaou) testides püsima, tuleb edasi minna järgmisesse ravietappi ja see on emakakaela amputatsioon, s.t emakakael eemaldatakse 1,5 2 cm ulatuses. Sünnitanud naise emakakaelavähi eelse seisundi II või III astmega, alustatakse emakakaela amputatsiooniga. Protseduur toimub narkoosis ja operatsioonitoa tingimustes. Eemaldatud emakakael uuritakse lõik lõigu haaval mikroskoobis läbi ja diagnoosi kinnitudes jääb patsient jälgimisele. Juhul kui lõikejooned ei ole korras, s.t leitakse düsplastilisi rakke või kui muutused on emakakaelakanali limaskestas, tuleb minna järgmisesse ravietappi ja selleks on emaka eemaldamine, kas laparoskoopiliselt või avatud kõhuõõne lõikusega. Kui munasarjad on
kohal. Meningokokktseemia. Ilma meningiidita kulgev septitseemia. Eluohtliku kuluga. Ägeda algusega, ülepiiriline dissemineeritud intravaskulaarne koagulatsioon, neerupealiste destruktsioon. Tekib väikeste soonte trombistumine, multiorganpuudulikkus, väiksed purpursed nahakolded kerel (hemorraagiline polümorfne lööve, korrapärasus puudub), alajäsemetel, mis võivad muutuda suuremateks hemorraagilisteks kolleteks. Prognoos kehv, kõrge letaalsusega. Kui hästi läheb, pääsed amputatsiooniga. Pneumoonia. Esineb reeglina pärast eelnevat hingamisteede infektsiooni. Sümptomid köha, rinnavalu, räginad, palavik, külmavärinad. On täheldatud ka farüngiiti. Artriit ja uretriit. Diagnostika. Meningiidi korral esineb bakter liikvoris, kui antibakteriaalset ravi pole alustatud. Tõsise meningokokkinfektsiooni korral on ka veres neid suhteliselt mõnuga. Kasvavad šokolaadiagaril, selektiivsel söötmel; täpne identifikatsioon süsivesikute
Kui see tabab kiirabibrigaadi ennast, halvenevad väljavaated just polütraumaga patsiendi ellujäämiseks ja raviks tunduvalt. Patsiendi seisundi esmane hinnang Hindamiseks teadvus-hingamine-vereringe skeemi järgi piisab ühest minutist. Kui esineb tugev väline verejooks, on esmatähtis see peatada ja nimelt manuaalse kompressiooniga, kui võimalik, kompressioonisidemega, mille mõju tuleb pidevalt jälgida. Kui kompressioonsidemega verejooks ei peatu või on tegemist jäseme traumaatilise amputatsiooniga, tuleb asetada vigastusest kõrgemale arteriaalne žgutt. Pilt 40.1. Arteriaalne žgutt (lahingžgutt CAT) Järgneb teadvuse hindamine. Kui ajutraumat ei tekkinud, jääb vereringe tsentraliseerumise tagajärjel teadvus kauaks püsima ja patsient mäletab juhtunut. Kui vigastatu on võimeline vastama, on hingamise hindamist kõige parem teha rääkimise juures: kas sõnad tulevad pressitult, kas tihti katkestatakse, et õhku sisse hingata