nende eneste määratletud, ehk et kas inimese käitumist tingivad SISEMISED PÕHJUSED või VÄLISED PÕHJUSED. Eristatakse sisemist motivatsiooni ( indiviid osaleb tegevuses selle tegevuse enda pärast, naudingu/rõõmu/rahulolu tunde pärast), väline motivatsioon(indiviid ei soorita tegevust huvit tegevuse enda vastu, vaid tegevuse võimalikele tagajärgedele mõeldes, mõjutatuna materiaalsest tasust jne), amotivatsiooni (indiviid ei leia ühtegi põhjust tegevuses osaleda ega ole tal kavatsust ega energiat osaluseks) Saavutuseesmärgi teooria-Ülesandeks on mõista, mille alusel indiviidid määratlevad enda eesmärgid saavutuskeskkonnas, nagu nt võistlussport v kooli kehaline kasvatus. Enese eesmärkide määratlemine saavutuskeskonnas sõltub sellest, mida indiviid peab eduks ja ebaeduks. 1) Võimekusele orienteeritud motivatsioon-eesmärgiks on indiviidil oma üleolekut näidata
Suuremate dooside korral võib ajutegevus aeglustuda, koordinatsioon halveneda (taaruv kõnnak, lalisev kõne) ja võivad tekkida teadvushäired. Barbituraadid avaldavad ägedat toksilist mõju maksale, neerudele ja närvisüsteemile. Mürgistuse korral võivad nahale moodustuda villid (barbituraadi villid). Peale selle tekivad vaimse tasakaalu häired, segadus, orgaanilised psühhoosid. Kroonilised sümptomid Pärast pikka aega kasutamist võib tekkida amotivatsiooni sündroom. Selle sümptomid sarnanevad kroonilise kanepitarvitamise sümptomitele. Võõrutus Kõige silmatorkavam sümptom on treemor (lihaste värin). Hirmutunde, nõrkuse, iivelduse, oksendamise, palaviku, unetuse ja nägemishäirete tagajärjel tekib enamasti kollapsisarnane seisund. Madalama krambiläve tõttu tekivad sageli epilepsiahood, aga ka psühhoos. Need võõrutusnähud võivad muutuda eluohtlikuks. Bensodiatsepiinist võõrutamine kulgeb enamasti
annaabi.ee 
