d) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel 3. Varude hindamise meetodid: a) kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod b) reserveerimismeetod c) FIFO meetod d) individuaalmaksumuse meetod e) õiglase väärtuse meetod 4. Inventeeritav varu koosneb kahest elemendist: varu algjäägist ja a) ostetud kaubast b) lõppvarust c) müüdud kaupade soetusmaksumusest d) võimalikust müügikäibest soetushinnas 5. Amortiseerimise meetodid: a) lineaarne meetod b) kahekordselt alaneva jäägi meetod c) tegevusmahu meetod d) aastatesumma meetod 6. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele juhul, kui need: a) pikendavad objekti kasutusiga b) taastavad objekti algset tootlustaset c) parandavad toodete kvaliteeti 7. Mis on kinnisvarainvesteering: a) administratiivhoone, mida ettevõte kasutab enda majandustegevuses
saavutamiseks. · Investeerimisfond (äripäev.ee) (Mutual Fund) on ühisteks investeeringuteks moodustatud vara kogum või asutatud aktsiaselts, vastavalt mida või mille vara valitseb riski hajutamise põhimõttest lähtudes fondivalitseja · Jätkuvusprintsiip (Kuura 2008) - panka käsitletakse majandusüksusena, mille tegevus jätkub pikema aja jooksul. See on põhivara väärtuse osa kaupa amortiseerimise, pikaajaliste kohustuste tekke ja tasumise eeldus. · Kapitalisatsioon (Kuura 2008) (Capitalization) ehk ettevõtte (turu)väärtus, mis saadakse selle aktsiate arvu korrutamisel aktsia turuhinnaga. Kapitalisatsiooni alla käivad samuti võlakirjad, debentuurid, eelisaktsiad jne. Kasutatakse ka väljendeid nagu Cap või Market cap. Terminit kasutatakse ka mingi aktsiaturu suuruse väljendusena, liites kokku seal kaubeldavate ettevõtete turuväärtused.
aruandeperioodi tulud ja kulud. (3) Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. 62. Raamatupidamise siseeeskirjade põhilised andmed. (kas peab lisama seda nimekirja lk. 54) ? Firmas kehtestatakse raamatupidamise sise-eeskirjades: · põhivara üksikute liikide kulunormid lähtudes põhivara kasulikust tööeast, tehnilisest seisukorrast, kasutamise intensiivsusest; · põhivara amortiseerimise arvestusmeetodid (lineaarne, kumulatiivne, kahekordne alaneva jäägi meetod, toodangu põhine meetod) 63. Raamatupidamise bilansi põhikoostisosad ja seosed. Bilansi põhiosa koosneb kahest poolest, mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Aktiva (vara): käibevara ja põhivara. Passiva: kohustused ja omakapital. Seosed: 1) varad = kohust + omakapital; 2) omakapital = varad kohust; 3) käibevara +
tema kasutusvalmis saamise hetkest, hoolimata sellest, kas varaobjekti ka tegelikult kasutatakse või mitte. Ajutiselt kasutusest eemaldatud materiaalse põhivara amortiseerimist ei peatata. Amortiseerimine lõpetatakse, kui kogu amortiseeritav osa on kuluks kantud või materiaalne põhivara on lõplikult kasutusest eemaldatud või materiaalne põhivara on ümberklassifitseeritud müügiootel põhivaraks. 31 Erinevad amortiseerimise meetodid Järgnevas amortisatsioonimeetodite võrdluses on ühesugused lähtetingimused: seadme soetusmaksumus on 106000 krooni, lõpetamismaksumuseks hinnati 6000 krooni ja kasulikuks elueaks 5 aastat. Seadet kavatsetakse kasutada 40000 töötundi. Planeeritud tootmismaht 200000 toodanguühikut. 32 Lineaarne meetod Selle meetodi rakendamisel kantakse igal kasutusaastal kuluks võrdne osa soetusmaksumuse ja
Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes. Materiaalset põhivara kajastatakse edaspidi bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. 4 Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus Põhivara soetusmaksumust ei kanta kuluks ühe majandusaasta jooksul, vaid põhivara kogu kasutusaja jooksul. Vara soetusmaksumuse kuluks kandmine toimub amortiseerimise teel. Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Kasulik eluiga on: ·periood, mille jooksul vara ettevõtte poolt tõenäoliselt kasutatakse; või ·tooteühikute (või muude sarnaste ühikute) arv, mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. Amortisatsiooni arvestamise seisukohast jagatakse põhivarad kaheks: ·piiramatu kasutuseaga põhivarad; ·piiratud kasutuseaga põhivarad.
Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes. Materiaalset põhivara kajastatakse edaspidi bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. 3. Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus. Põhivara soetusmaksumust ei kanta kuluks ühe majandusaasta jooksul, vaid põhivara kogu kasutusaja jooksul. Vara soetusmaksumuse kuluks kandmine toimub amortiseerimise teel. Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Kasulik eluiga on periood, mille jooksul vara ettevõtte poolt tõenäoliselt kasutatakse või tooteühikute (või muude sarnaste ühikute) arv, mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. Amortisatsiooni arvestamise seisukohast jagatakse põhivarad kaheks: piiramatu kasutuseaga põhivarad; piiratud kasutuseaga põhivarad.
Lineaarne (võrdeline) kulumiarvestuse meetod Lineaarse meetodi puhul kantakse vara soetusmaksumus kasutusaastate lõikes võrdsete osadena kuludesse. Lineaarne meetod baseerub eeldusel, et kulum sõltub ainult ajast. Kulumisumma arvutatakse valemiga: Soetusmaksumus Aasta kulum = __________________________ Eeldatav kasulik eluiga Ehk arvestatakse lähtuvalt kasulikust elueast välja iga-aastane amortiseerimise protsent. Näide: Vara kasulik eluiga on eeldatavalt 5 aastat. 100% : 5 = 20% soetusmaksumusest kantakse igal aastal kuludesse. 6.5 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara kajastub bilansis kirjetel: - Firmaväärtus - Arenguväljaminekud - Muu immateriaalne põhivara - Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mida raamatupidamiskohustuslane kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või
Eristatakse kiirrealiseerimist, mil tuleb väga lühikese aja jooksul varadele ostja leida. Puhasväärtus jääb järele likvideerimisväärtusest komisjoni-ja administratiivkulude mahaarvamisel Asendusväärtus kulutus, mis tehakse uue samaväärse vara soetamiseks ja vara kasutuselevõtuks. Jääkväärtus hinnatakse väärtust, mis tekib kas raamatupidamisliku amortiseerimise või füüsilise kulumise tulemusena. EVA EVA on USA-s välja töötatud metoodika, mis võimaldab lihtsalt hinnata ettevõtte väärtust, seda just omanike ja kreeditoride vaatest lähtuvalt. EVA 36 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm (economic value added) on absoluutne ehk rahaline näitaja, mis peegeldab ettevõtte tõelist, kapitalistlikku kasumit
Variant 5 1) Inventariseerimine. Taristu Inventariseerimine IT varade, mis võivad olla nii riist- kui tarkvara, jaoks peab olema määratud selgelt vastutaja. Iga IT vara peab olema kirjeldatud keskses CMDBs. Kui on süstemaatiliselt kirjeldatud, siis võimaldab teha kergelt inventuure, kontrollida kirjapandud seisu. Abi on ka vöötkoodidega kleepsudest ja perioodilistest inventuuride tsüklist. Oluline on, et oleks amortiseerimise ja soetamise reeglid kirjeldatud. Riistvara puhul riistvara elutsükkel ka oluline ning tagada andmeturbe alaste küsimuste lahendamine. Üldiselt on riistvara puhul lihtsam kui tarkvara puhul. Tarkvara puhul võib litsents kehtida ainult tarkvara versiooniga, võib olla seotud kindlate riistvaraliste komponentidega, kasutajate arvuga vms. Taristu ehk infrastruktuur – arvuteid ja kasutajaid ühendav riist- ja tarkvara. Alates elektrist kuni töökohatarkvarani.
omandatud ettevõtte selliste varade eest, mida ei ole võimalik eristada ja eraldi arvele võtta (RTJ 11 § 46). 61 Pärast esmast kajastamist peab omandaja mõõtma äriühenduse käigus omandatud firmaväärtust soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Firmaväärtust amortiseeritakse lineaarselt (k.a kapitaliosaluse meetodi puhul), lõppväärtus on null ning maksimaalne amortiseerimise periood 10 aastat. Väärtuse teste tehakse kui on indikatsioone väärtuse languse kohta. Negatiivne firmaväärtus Negatiivne firmaväärtus on negatiivne vahe omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahel (RTJ 11 § 48). Negatiivne firmaväärtus tekib olukordades, kus omandatud osaluse soetusmaksumus on väiksem kui omandatud netovara õiglane väärtus. Sõltumatute osapoolte vahelistes tehingutes tekib sellist olukorda suhteliselt harva
Kokkuleppel maavaldajaga võiks neid ka lumeta ajal rasketehnikaga valmistada. Harjutamine ebatasasusel arendab hästi koordinatsiooni ning pakub suurt elamust eelkõige poistele. Juurdeviivaid harjutusi ebatasasuste ületamise õpetamiseks võib valida peatükist 3.6.1. lõik 2. Sobivad kõik harjutused, kus tuleb sooritada kiireid kükke või sirutusi nõlvale okstega märgitud kohtades. Peamisteks vigadeks ebatasasuste ületamisel on mittevetruvus (puisus) või amortiseerimise vale ajastamine. Tulemuseks on õhulend, hüpe ja halvemal juhul kukkumine. Sel juhul tuleb uuesti harjutada kergemates tingimustes kuni vigadest lahtisaamiseni. Ootamatud takistused. Rajale kukkunud suusataja, suusakepp, puu vms. Võõral rajal pärast tugevaid tuuli, rahvamaratonil ja mujalgi võib laskuja ootamatult kohata takistusi. Sel juhul tuleb väga lühikese ajaga valida üks kolmest võimalusest: mööda sõita, üle hüpata või järsult pidurdada ( näiteks ennast kukutades).
ostjate teenindamisega, · erinevate ärioperatsioonide teostamisele ja äritegevusele tervikuna, · kaubandusettevõtte juhtimisel. 4) Kaubandusettevõtte käsutusse jääva kasumi maksimeerimine, selle efektiivse kasutamise tagamine. See ülesande täimine saavutatakse: · ettevõtte kaubakäibe optimeerimisega, · ettevõtte aktivate efektiivse juhtimisega, · eesmärgistatud hinna-, amortiseerimise- ja maksupoliitika kasutamisega, · kasumi kapitaliseeritava osa ja kasutatava osa optimeerimisega. 5) Kaubandusettevõtte majandustegevuse riskide minimiseerimine. Selle ülesande täitmine saavutatakse erinevate äri-, finants-, investeerimis- ja teiste riskide, millised on seotud ettevõtte majandustegevusega, efektiivse juhtimise teel. Majandusriskide taseme minimiseerimine tagab ettevõtte finantstegevuse eeldatavate tulemuste määratlemise täpsuse ja ettevõtte arengu stabiilsuse.
See meetod arvestab, et uuena soetatud veoki maksumus väheneb ligikaudu samavõrd, nagu väheneb selle väärtus jällemüügi turul. Kuna remondikulud esimestel kasutamisaastatel on palju väiksemad kui viimastel kasutusaastatel, saab selle meetodiga tasakaalustada veoki amortiseerimise ajal jooksul selle soetus- ja remondikulusid. Meetodi kasu- tamiseks vajatakse samu algandmeid nagu lineaarse jaotamise meetodi puhul: Näide 2. Vedukauto amortisatsioonikulu ja jääkväärtuse arvutamine Andmed Veoki ostuhind on 65 000 €
annaabi.ee 
