ja paberi kiudude vahel on palju kitsaid vahesid, kuhu vesi sel viisil pugeda saab. See võimaldabki paberist teha vooliku, mis ise vett imeb. Vedeliku tõusu kõrgus kapillaaris on pöördvõrdeline kapillaari sisemise läbimõõduga - mida peenemad on kapillaarid, seda kõrgemale vesi nendes tõuseb. 6. Mis eristab tahkised ja amorfsed ained? Too näited. Tahkeid aineid jaotatakse kaheks: amorfsed ained ja tahkised ehk kristallid. Tahkises paiknevad molekulid korrapäraselt, amorfses aines aga mitte. Tahkes aines paiknevad molekulid reeglina veel tihedamalt kui vedelikus. Tahkises ei saa molekulid ümber paikneda, küll aga võnguvad nad kindlate tasakaaluasendite ümber. Amorfses aines võib toimuda väga aeglane molekulide ümberpaiknemine (voolamine), kuid ka seal on põhiliseks liikumisvormiks võnkumine. Ka tahketes ainetes leiavad aset ülekandenähtused. Soojusjuhtivustegur on veel suurem kui vedelikul, difusioonitegur aga palju väiksem kui vedelikus
Tahkiste struktuur Tahkeid aineid, millel on kristallstruktuur nimetatakse tahkisteks. Tahkeid aineid, mille kristallstruktuur puudub nimetatakse amorfseteks. Amorfsetel ainetel on vedelikele sarnane omadus voolata. Esineb ka osaliselt tahkeid aineid. St. et mõni amorfne aine on osaliselt kristalliseerunud. Sellisel juhul on tegemist seguga, milles üks ja sama aine on osaliselt tahkes, osaliselt amorfses olekus. Kristallilises aines ehk tahkises paiknevad molekulid kindla korra järgi. Kui see süsteem säilib üle terve aine koguse, siis öeldakse, et tegemist on monokristalliga. Looduses aga esineb monokristalle harva. Põhiliselt esinevad tahked ained polükristallilisel kujul. St. et ainekogus koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest. Monokristallis, kus aatomite või molekulide paigutus allub kindlale korrapärale, sõltuvad paljud aineomadused suunast. Nt
veeaur küllastunud olekust. Õhu veesisaldus sõltub temp-st mida madalam temp, seda vähem õhuniiskust. Kastepunkt-õhuniiskus saab võrdseks küllastunud niiskusega(??) sublimatsioon on tahke keha aurumine. Nii tekivad lõhnad-alati leidub mõni osake, mis end lahti rebib. Gaas muutub otse tahkeks-härmatumine(peab olema õige rõhk ja temp) rekristallisatsioon - aine olek ei muutu, aga muutub faas(aine molekulide paigutus muutub)Jää rõhku muutes muutub ka tema struktuur ja omadused. Amorfses kehas pole rekristallisatsiooni, sest amorfsel kehal puudub kristallstruktuur. Kui sauna uks vihma ajal lahti teha, läheb saunas jahedamaks, tekib udu, seinad lähevad märjaks. Kerisele vett visates temp langeb ja õhuniiskus suureneb.
............................................................................................................... 7 2 Sissejuhatus Tahkeid aineid, millel kristallstruktuur puudub, nimetatakse amorfseteks aineteks, mis muudavad raskusjõu mõjul ajapikku oma kuju. Iseloomustab aatomite või molekulide paigutuse korrapärasus ainult väga väikestes piirkondades (kuni 1 nm ulatuses). Amorfses aines võib toimuda väga aeglane molekulide ümberpaiknemine (voolamine), kuid seal on põhiliseks liikumisvormiks võnkumine. Amorfne olek on omane niihästi lihtsaile (näiteks: klaas, sulatatud kvarts) kui ka kõrgmolekulaarseile ühendeile (näiteks: kautshuk, kummi, vaigud, orgaaniline klaas). Amorfseks aineks on ka pigi. Näiteks tasasel alusel seisev pigist kuul vajub ajapikku lamedamaks. Nt PIGI- on amorfne aine, mis koosneb põhiliselt suure molekulkaaluga polütsüklilistest
sammuga 1,3 mikromeetrit. Seejärel kantakse pinnale mitu õhukest kihti erinevaid materjale, millest üks hõbeda, indiumi, antimoni ja telluuri sulam - toimib informatsiooni salvestava keskkonnana. Kui ajamis olev infrapunane pooljuhtlaser seda s aine jääb pärast kuumutamist kas amorfsesse või kristalsesse olekusse sõltuvalt sellest, kui kõrge oli kuumutamistemperatuur ja millised olid jahtumistingimused. Kristalses olekus punktid peegeldavad valgust hästi ja amorfses olekus punktid halvasti. Efekt on sama, mis tavaliste CD-ROM ketaste puhul, kus valgust hajutavad punktid on tekitatud mehaaniliselt tillukeste süvendite sissepressimise teel. Kuna faasimuutus on pöörduv protsess, siis hiljem võib samale kettale kirjutada uut informatsiooni või vana lihtsalt kustutada. CD-R ketaste puhul kasutatakse infokandjana värvainekihti, mis kuumutamisel muutub läbipaistmatuks ja see protsess on pöördumatu. CD-RW ketaste infomaht on UDF 1.5 standardi puhul
tungimist kapillaari. 9 Vedelikutasemete kõrguste vahet kapillaaris ja anumas saab arvutada valemist h = 2/gr, kus on vedeliku pindpinevustegur, vedeliku tihedus, g raskuskiirendus ja r kapillaari raadius. Valem kehtib nii märgamise kui mittemärgamise korral. 4.3.3. Tahked ained Tahkeid aineid jaotatakse kaheks: amorfsed ained ja tahkised ehk kristallid. Tahkises paiknevad molekulid korrapäraselt, amorfses aines aga mitte. Tahkes aines paiknevad molekulid reeglina veel tihedamalt kui vedelikus. Tahkises ei saa molekulid ümber paikneda, küll aga võnguvad nad kindlate tasakaaluasendite ümber. Amorfses aines võib toimuda väga aeglane molekulide ümberpaiknemine (voolamine), kuid ka seal on põhiliseks liikumisvormiks võnkumine. Ka tahketes ainetes leiavad aset ülekandenähtused. Soojusjuhtivustegur on veel suurem kui vedelikul, difusioonitegur aga palju väiksem kui vedelikus
Seejärel kantakse pinnale mitu õhukest kihti erinevaid materjale, millest üks hõbeda, indiumi, antimoni ja telluuri sulam - toimib informatsiooni salvestava keskkonnana. Kui ajamis olev infrapunane pooljuhtlaser seda sulamit kuumutab, toimub faasiüleminek aine jääb pärast kuumutamist kas amorfsesse või kristalsesse olekusse sõltuvalt sellest, kui kõrge oli kuumutamistemperatuur ja millised olid jahtumistingimused. Kristalses olekus punktid peegeldavad valgust hästi ja amorfses olekus punktid halvasti. Efekt on sama, mis tavaliste CD-ROM ketaste puhul, kus valgust hajutavad punktid on tekitatud mehaaniliselt tillukeste süvendite sissepressimise teel. Kuna faasimuutus on pöörduv protsess, siis hiljem võib samale kettale kirjutada uut informatsiooni või vana lihtsalt kustutada. CD-R ketaste puhul kasutatakse infokandjana värvainekihti, mis kuumutamisel muutub läbipaistmatuks ja see protsess on pöördumatu. CD-RW ketaste infomaht on UDF 1
Polükristallid koosnevad paljudest monokristallidest. asetuvad ebaregulaarselt tavaliselt tekkivad sulanud ainete jahtumisel. Kõiki kristalseid aineid iseloomustab kindel sulamistemperatuur Amorfsed ained neis esineb ainult lähikorrastatus, amorfsed ained on isotroopsed, sellesse tahkiste rühma kuuluvad anorgaanilised klaasid ja paljud orgaanilised ained, sulamistemperatuur puudub, see on asendunud pehmenemistemperatuuriga Keeruka ehitusega tahkised väikesed monokristallid asuvad amorfses ümbrises(keraamika ja polümeerid) Plasma koosneb ühe- ja mitmekordselt ioniseeritud aatomitest ja elektronidest, moodustub kõrgel temperatuuril ja elektrilahendustes, suur elektrijuhtivus 2.2. AATOMID JA IOONID 2.2.1 Elektronide olek aatomis Elektronil on üheaegselt nii massiosakese kui laine omadused.Elektroni koordinaati ja impulssi pole üheaegselt võimalik täpselt määrata. Me võime teada ainult elektroni olekut e. elektroni orbitaali
Seda nähtust nim pindpinevuseks. Vedeliku pinna omadust kokkutõmbuda ja omandada võimalikult väikse pindala nim pindpinevuseks. Kapilaarsus: Kapillaarsus on nähtus, kus vedelik pindpinevusjõu tõttu tõuseb (või langeb) peenikestes torudes - kapillaarides 15. TAHKISTE KLASSIFIKATSIOON JA ÜLDISED OMADUSED Tahked ained jaotatakse kaheks: amorfsed ained ja tahkised ehk kristallid. Tahkises paiknevad molekulid korrapäraselt, amorfses aines mitte. Tahkises ei saa molekulid ümber paikneda, küll aga võnguvad nad kindlate tasakaaluasendite ümber. Amorfses aines võib toimuda väga aeglane molekulide ümberpaiknemine ehk voolamine, kuid ka seal on põhiliseks liikumisvormiks võnkumine. Kindel kuju, ei saa väga kokku suruda. Soojusjuhtivustegur on veel suurem kui vedelikul, difusioonitegur aga palju väiksem kui vedelikul. Sisehõõre puudub tahkises täielikult.
Vesi märgab pindu: moodustab vesiniksidemeid pinna molekulidega. Märgamine peenikestes torudes toob kaasa kapillaartõusu. Adhesioonijõud on jõud mis seovad ainet pinnaga. Jõud sama aine osakeste vahel on kohesioonijõud. Kitsas torus tekib vedeliku pinnale menisk – kõver pind, mis on tõhus, kui adhesioon on tugevam kui kohesioon, ja kumer kui kohesioon on ülekaalus. Kristalses aines on aatomid, ioonid või molekulid paigutunud korrapäraselt, struktuur on kaugkorrastatud. Amorfses tahkises on molekulide paigutus suvaline, struktuur on lähikorrastatud, nagu vedelikus. Tahkiseid jaotatakse: - Molekulaarsed tahkised – üksikmolekulide kogumid, mida hoiavad koos molekulidevahelised jõud - Atomaarsed tahkised – koosnevad aatomitest, mis on kogu tahkises omavahel kovalentsete sidemetega seotud. Elemendid moodustavad mitmeid allotroope. Nt süsinik esineb teemandina ja grafiidina jne.
9.4. Tahkised, vedelikud Tahkistes (kristallides) aineosakesed võnguvad kindlate tasakaaluasendite ümber. Mida kõrgem on temperatuur, seda suurema amplituudiga on võnkumine. Vedelikes molekulid võtavad osa liitliikumisest: nad osalevad soojusliikumises (siksakiline kulgemine) ja aegajalt peatudes nad võbelevad (sooritavad ebakorrapäraseid võnkeid). Tahkeid aineid jaotatakse kaheks: amorfsed ained ja tahkised ehk kristallid. Tahkises paiknevad molekulid korrapäraselt, amorfses aines aga mitte. Tahkes aines paiknevad molekulid reeglina tihedamalt kui vedelikus (erandiks on näiteks vesi). Tahkises ei saa molekulid ümber paikneda, küll aga võnguvad nad kindlate tasakaaluasendite ümber. Amorfses aines võib toimuda väga aeglane molekulide ümberpaiknemine (voolamine), kuid ka seal on põhiliseks liikumisvormiks võnkumine. Tahkises paiknevad molekulid kindla korra järgi. Kui see süsteem säilib üle terve ainekoguse, on tegemist monokristalliga
amorfsed, aga ka klaasjad. Kristalsetes ainetes paiknevad molekulid kindla korra järgi ning molekulide ümberpaiknemisi (voolamist) toimuda ei saa, küll aga võnguvad nad ümber oma tasakaaluasendi. Kristalsetel ainetel on kindel sulamis ja tahkumistemperatuur ning nende füüsikalised omadused on anisotroopsed (eri suundades füüsikalised omadused erinevad). Amorfsetes ainetes kristallstruktuur puudub ning molekulid paiknevad korrapäratumalt, mistõttu amorfses aines võib toimuda väga aeglasi molekulide ümberpaiknemisi (voolamist), kuid ka seal on põhiliseks liikumisvormiks võnkumine. Amorfsetel ainetel puudub kindel sulamistemperatuur ning nende füüsikalised omadused on isotroopsed (ühesuguste füüsikaliste omaduste olemasolu sõltumata suunast). Leidub ka materjale, mis on osalt amorfsed ja osalt kristallstruktuuriga klaasjad materjalid. Tegu on ainetega, mis võivad minna amorfsest olekust üle kristalsele, seda
jaotada: kristalsed ja amorfsed, aga ka klaasjad. Kristalsetes ainetes paiknevad molekulid kindla korra järgi ning molekulide ümberpaiknemisi (voolamist) toimuda ei saa, küll aga võnguvad nad kindlate tasakaaluasendite ümber. Kristalsetel ainetel on kindel sulamis- ja tahkumistemperatuur ning nende füüsikalised omadused on anisotroopsed (eri suundades füüsikalised omadused erinevad). Amorfsetes ainetes kristallstruktuur puudub ning molekulid paiknevad korrapäratumalt, mistõttu amorfses aines võib toimuda väga aeglasi molekulide ümberpaiknemisi (voolamist), kuid ka seal on põhiliseks liikumisvormiks võnkumine. Amorfsetel ainetel puudub kindel sulamistemperatuur ning nende füüsikalised omadused on isotroopsed (ühesuguste füüsikaliste omaduste olemasolu sõltumata suunast). Leidub ka materjale, mis on osalt amorfsed ja osalt kristallstruktuuriga klaasjad materjalid. Tegu on
klaasjad. Kristalsetes ainetes paiknevad molekulid kindla korra järgi ning molekulide ümberpaiknemisi (voolamist) toimuda ei saa, küll aga võnguvad nad kindlate tasakaaluasendite ümber. Kristalsetel ainetel on kindel sulamis- ja tahkumistemperatuur ning nende füüsikalised omadused on anisotroopsed (eri suundades füüsikalised omadused erinevad). Amorfsetes ainetes kristallstruktuur puudub ning molekulid paiknevad korrapäratumalt, mistõttu amorfses aines võib toimuda väga aeglasi molekulide ümberpaiknemisi (voolamist), kuid ka seal on põhiliseks liikumisvormiks võnkumine. Amorfsetel ainetel puudub kindel sulamistemperatuur ning nende füüsikalised omadused on isotroopsed (ühesuguste füüsikaliste omaduste olemasolu sõltumata suunast). Leidub ka materjale, mis on osalt amorfsed ja osalt kristallstruktuuriga klaasjad materjalid. Tegu on ainetega, mis võivad minna amorfsest olekust üle kristalsele, seda
Seejärel kantakse pinnale mitu õhukest kihti erinevaid materjale, millest üks hõbeda, indiumi, antimoni ja telluuri sulam - toimib informatsiooni salvestava keskkonnana. Kui ajamis olev infrapunane pooljuhtlaser seda sulamit kuumutab, toimub faasiüleminek aine jääb pärast kuumutamist kas amorfsesse või kristalsesse olekusse sõltuvalt sellest, kui kõrge oli kuumutamistemperatuur ja millised olid jahtumistingimused. Kristalses olekus punktid peegeldavad valgust hästi ja amorfses olekus punktid halvasti. Efekt on sama, mis tavaliste CD-ROM ketaste puhul, kus valgust hajutavad punktid on tekitatud mehaaniliselt tillukeste süvendite sissepressimise teel. Kuna faasimuutus on pöörduv protsess, siis hiljem 15 Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur
annaabi.ee 
