Väetamine ja keemilised elemendid taimes
Ammooniumväetiste
ammooniumioonid seotakse mulla neelavas kompleksis (asendusneeldumine), kust taim saab
neid kasutada. Seetõttu sobivad ammooniumväetised selliste kultuuride väetamiseks, mis
vajavad aeglaselt mõjuvaid väetisi. Nitraatioone iseloomustab aga negatiivne füüsikaline
neeldumine, mille tõttu nitraatväetiste lämmastik on väga kiire toimega, sest ta on mullas
väga liikuv.
Lämmastikväetistest kasutatakse meil kõige enam ammooniumsalpeertit ehk
ammooniumnitraati ja karbamiidi, vähem ammooniumsulfaati ja kaltsiumnitraati. Kõiki
lämmastikväetisi kasutatakse kas kevadel põhiväetisena või suvel kasvuaegsel
väetamisel. Paiklikul väetamisel võib lämmastikunormi vähendada 15...20%. Üle 100kg/ha N
normi korral soovitatakse anda lämmastikväetis jaotatult. Esimene annus (⅔) külvi eel või ajal,
teine (⅓) taimekasvu ajal.
Fosforväetised ja nende kasutamine
annaabi.ee 
