Lämmastik
kogunemisel organismi võivad nad muutuda kantserogeenseteks ehk vähkitekitavateks ühenditeks. Eriti nad
kahjustavad vere punaliblesid ja hemoglobiini.
Lämmastikväetiste plussid ja miinused
Kõige rohkem mineraalväetistest taimede saagikuse tõstmiseks kasutatakse just lämmastikväetiseid ehk
nitraate. Naturaalne väetis (sõnnik) vabastab nitraate aeglaselt, mistõttu saagikuse seisukohalt ta ei ole nii
tõhus. Lämmastikväetistest tuntumad on kergmetallide (Na-, K-, Ca-) ja ammooniumnitraadid ning uurea.
Peamise osa lämmastikväetistest omastavad taimed nitraatidena, mida nad kasutavad oma elutegevuseks.
Teatud osa aga talletub taimedesse muutumatult. Kui taime kasvuperiood on pikk ja ilmastikutingimused on
soodsad, siis kasutatakse ära kõik taimedesse kogunenud nitraadivarud. Üleväetamisel võivad liigsed
nitraadikogused kontsentreeruda teatud taimeosadesse ja sattuda toidukoostises inimorganismi.