Atmosfääris levinum vääveldioksiid SO2, tekib põhiliselt kütuse põlemisel, nafta töötlemisel, tselluloositööstuses. Mürgine. Mõjub hävitavalt silmadele ja hingamisteede limaskestadele. Niiskes õhus moodustab SO2 veega reageerides väävlishappe, mis on ohtlik taimedele, nende toimel intensiivistub ka metallide korrosioon, marmorkujude hävimine, muldade ja veekogude hapestumine. Koduloomadest on tundlikumad kassid. Kaasajal in erinevad meetoteid so2 kinnipüüdmiseks: ammoniaakmeetod, lubjameetod jt. Osoon O3 Tekib troposfääri ülemistes ja stratosfääri alumistes kihtides ultraviolettkiirguse toimel.0 2+hv-> 0+0 ; O2+O->O3. Osooni on kõige rohkem osoonikihis, so 20-30km kõrgusel. Osoon on väga tugev oksüdeerija- tema toimel oksüdeeruvad atmosf paljud org ained-lämmastiku ja väävliühendid. On nn atmosf puhastaja. Kõrge keemilise 3
Atmosfääris levinum vääveldioksiid SO2, tekib põhiliselt kütuse põlemisel, nafta töötlemisel, tselluloositööstuses. Mürgine. Mõjub hävitavalt silmadele ja hingamisteede limaskestadele. Niiskes õhus moodustab SO2 veega reageerides väävlishappe, mis on ohtlik taimedele, nende toimel intensiivistub ka metallide korrosioon, marmorkujude hävimine, muldade ja veekogude hapestumine. Koduloomadest on tundlikumad kassid. Kaasajal in erinevad meetoteid so2 kinnipüüdmiseks: ammoniaakmeetod, lubjameetod jt. Osoon O3 Tekib troposfääri ülemistes ja stratosfääri alumistes kihtides ultraviolettkiirguse toimel.02+hv-> 0+0 ; O2+O->O3. Osooni on kõige rohkem osoonikihis, so 20-30km kõrgusel. Osoon on väga tugev oksüdeerija- tema toimel oksüdeeruvad atmosf paljud org ained-lämmastiku ja väävliühendid. On nn atmosf puhastaja. Kõrge keemilise aktiivsuse tõttu on osoon organsimidele kahjulik. Max lubatud konsentratsioon on 100µg/m3. Kõrgemate