ketohappele. Aminohappest tekib talle vastav α-ketohape ja aminorühma vastu võtnud α- ketohappest tema aminohappe-analoog. Aminorünma akseptor on enamasti α-ketoglutaraat, millest tekib glutamaat. Seega transamiinimise kataboolne roll on teiste aminohapete aminorühma kanaliseerimine glutamaati, kuna glutamaat on hõlpsasti kasutatav mitmetes metaboolsetes protsessides. Blutamaat on inimkeha keskne aminohape, aminohapete metabolismi seisukohalt. 7. Aminotransferaasid: biokeemilis-meditsiiniline taust. Transamiinimist viivad läbi aminotransferaasid. Inimkehas domineerivad kaks, mis viivad läbi peaaegu kõikide aminohapete transamiinimise (v.a Lys ja Thr). Need on aspartaadi aminotransferaas (AST) ja alaniini aminotransferaas (ALT).Mõlemad katalüüsivad vastavalt aspartaadilt ja alaniinilt aminorühma ülekannet α-ketoglutaraadile ning moodustub glutamaat. Aspartaadi puhul moodustub veel oksaloatsetaat ja alaniini puhul püruvaat
GABA Glutamaadist glutamaadi Klassikaline pidurdav dekarboksülaasi toimel ülekandeaine KNS-is Homotsüsteiin Metioniin SVH ja neurodegeneratsioon Transamiinimine Aminohapete metabolism- keskne protsess, mida vajab nii aminohapete (v.a. Lys ja Thr) katabolismis, kui ka aminohapete sünteesil. Transamiinimist viivad läbi aminotransferaasid (AST ja ALT). Aminohapete katabolismis on aminorühma ainuaktseptor a-ketoglutaraat. AST katalüüsib aminohapete rühma ülekannet aspartaadilt a-ketoglutaraadile, tekib OAA ja glutamaat ning ALT vastavalt alaniinist a-ketoglutaraadile, tekivad Pyr ja glutamaat. Transamiinimise kataboolne roll on aminohapete aminorühma kanaliseerimine glutamaati , sest ainult glutamaat allub oksüdatiivsele desamiinimisele. Seega glutamaat on inimkeha keskne aminohape
· reduktaasid · H-aatomite ülekandmine · peroksüdaasid · e, p ülekandmine H2O2-le · katalaasid · H2O2 lõhustumine · oksügenaasid · O2 liitumine substraati 2. Trasferaasid Funktsionaalsete gruppide ülekanne Alaniin · aminotransferaasid · aminorühma ülekanne transminaad · kinaasid · fosfaatrühma ülekanne (ALT) · glükosüültransferaasid · glükosüüljäägi ülek · atsüültransferaasid · atsüüljäägi ülek 3. Hüdrolaasid Hüdrolüüsreaktsioonid (sidemete C-O, C-N, C- Fosfolipaas A2
X-Y + Z X + Z-Y , kus Y on ülekantav rühm. Need ensüümid kannavad C, N, P või S sisaldavaid gruppe (alküül, atsüül, aldehüüd, amino, fosfaat või glükosüül) ühelt substraadilt teisele. Metüültransferaasid metüülrühmade ülekanne Atsüültransferaasid atsüülrühmade ülekanne Aminotransferaasid aminorühmade ülekanne Glükosüültransferaasid glükosüüljäägi ülekanne Ketotransferaasid k etorühmade ülekanne Transferaaside süstemaatilised nimetused: Näiteks: ATP : heksoos 6 fosfotransferaas (heksoosi kinaas), kus ATP in doonor, heksoos on akseptor ning 6 fosfo on ülekantav rühm. EC 3. Hüdrolaasid ja nende süstemaatilised nimetused:
α(1,6)glükosiidsidemetega. Glükogenolüüsi protsessis, mille teostumiseks on vaja glükoosijäägid glükogeeni molekulist järkjärgult vabastada, toimib kummagi mainitud sideme lõhustamisel erinev ensüüm. 3) Rühmaspetsiifilisus väljendub selles, et teatud ensüüm on võimeline katalüüsima ainult kindla funktsionaalse rühmaga seotud muundumisprotsesse. Näiteks toimivad aminotransferaasid spetsiifiliselt aminorühmade suhtes. 11. Ensüümide klassid - oksüdoreduktaasid, transferaasid, hüdrolaasid, lüaasid, isomeraasid, ligaasid : Rahvusvaheliselt tunnustatud ensüümide klassifikatsioon jaotab ensüümid nende poolt katalüüsitavate reaktsioonide iseloomu alusel kuude põhiklassi: 1) Oksüdoreduktaasid – ensüümid, mis katalüüsivad mitmesuguste funktsionaalsete rühmade ülekannet ühelt molekulilt teisele.
Aminorühma loovutanud aminohappest tekib talle vastav -ketohape, 12 aminorühma vastuvõtnud -ketohappest aga tema aminohappeline analoog. Enamasti on aminorühma vastuvõtjaks -ketoglutaraat, millest tekib glutamaat. Võibki öelda, et transamiinimise katalüütiline roll on teiste aminohapete aminorühma kanaliseerimine glutamaati. Transamiinimist viivad läbi aminotransferaasid rakusisesed ensüümid. Kõige tähtsamad on aspartaadi aminotransferaas (ASP) ja alaniini aminotransferaas (ALT). Aminotransferaaside toimemehhanismis on oluline roll nende koensüümil püridoksaalfosfaadil (vit. B6 derivaat). Transamiinimine võib teostada nii kataboolset aminohapete aminorühma eemaldamist kui ka aminohapete biosünteesi aminorühma ülekande abil vastavatele -ketohapetele.
Siis algavad alakeha krambid, oksendamine ja ohter vesine kõhulahtisus (koolerat meenutav riisivesi). Veekaotus võib olla piisav, et esile kutsuda põhjalikku dehüdratiseerumist ja tsirkulaarset kollapsit; 2. Kui akuutne gastrointestinaalne faas läbi, siis tavaliselt 24 t pärast söömist algab teine. Kuigi väliselt on patsient nagu kliiniliselt paranenud, näitavad laboriuuringud jätkuvat maksakahjustust (kõrgenenud seerumi aminotransferaasid ja protrombiini aeg). Staadium võib kesta 2-3 päeva. 3. Maksa ja neerude kahjustused muutuvad ka kliiniliselt märgatavaks ning progresseerub maksa fulminantne (äge) puudulikkus. Surm võib saabuda 3-7 päeval. 20. Olulisemad toksilised elemendid (Hg, Pb, Cd, As), seleeni ja fluori probleemid Raskemetallid: elavhõbe (Hg) · kahjustab aju verevarustust, närvisüsteemi, kumuleerub organismis. · Inimene saab toiduga keskmiselt 0,004...0,02 mg, mürgistuse kutsub esile 0,4 mg, surmav
Vastus: Tagamaks ülevaade sportlase organismi reageeringutest erinevatele treeningukoormustele. 2. Miks on sportlasel ja treeneril vaja jälgida, millises intensiivsustsoonis treenitakse? Vastus: Tagamaks sportlase töövõime optimaalne areng, vältides samal ajal ületreeningut. 3. Millised on spordimeditsiinilises terviseuuringus olulisemad hinnatavad laboratoorsed parameetrid? Vastus: Hemogramm, ferritiin, C-reaktiivne valk, aminotransferaasid (ASAT, ALAT), lihasekahjustuse näitajad (kreatiini kinaas), elektrolüüdid, neerutalitluse näitajad jne. 4. Missugune laboratoorne näitaja peegeldab organismi rauavarusid? Vastus: Seerumi ferritiin näitajad. 5. Mis võib põhjustada C-reaktiivse valgu sisalduse suurenemist? Vastus: Põletikuliste protsesside, traumade ja müokardiinfarkti korral. Väga tugev ühekordne kehaline pingutus. 6
Seejärel algavad alakeha krambid, oksendamine ja ohter vesine kõhulahtisus (koolerat meenutav riisivesi). Veekaotus võib olla piisav, et esile kutsuda põhjalikku dehüdratiseerumist ja isegi tsirkulaarset kollapsit; 2. Kui akuutne gastrointestinaalne faas on läbi, siis tavaliselt 24 tundi pärast söömist algab teine. Kuigi väliselt oleks patsient nagu kliiniliselt paranenud, näitavad laboriuuringud jätkuvat maksakahjustust (kõrgenenud seerumi aminotransferaasid ja protrombiini aeg). Staadium võib kesta 2-3 päeva. 3. Maksa ja neerude kahjustused muutuvad ka kliiniliselt märgatavaks ning progresseerub maksa fulminantne (äge) puudulikkus. Surm võib saabuda 3-7 päeval 21. Olulisemad toksilised elemendid (Hg, Pb, Cd, As), seleeni ja fluori probleemid Arseen (As) on laialt levinud maakoores, seotuna tsingi, vase, kulla ja seatina ekstraheerimise maakidega. Viimaste kaevandamine on seega oluliseks arseenile eksponeerumise allikaks. Arseeni
annaabi.ee 
