- lõhustades valgus olevate aminohapete vahelised sidemed 4. Kui palju grammides me ööpäevas omaenda siseelundeid amonihapeteks lammutame? -ööpäevas lammutab inimorganism umbes 400g valke. 5. Kust saab asendamatuid aminohappeid? - näitekeks piimas, juustus, munast ja lihast saab asendamatuid aminohappeid. 6. Mis vahe on globulaarsel ja fibrilliaarsel valgul? Millised keemilised erinevused neil on? - globulaarsed valgud lõhustuvad kergemini ja lahustuvad vees, on mitmekülgsete aminohappeliste koostisega. Fibrilliaarsed valgud on vastupidi. 7. Millised problemid avalduvad valgu ala- ja ületarbimisel? - valkude ületarbimine tekitab maksa ja neerukahjustusi. Valguvaegusel aeglustub organismi areng ja kaitsevõime 8. Mis protsessid toimuvad kalgendumisel? - kalgendumisel väiksemad osakesed liituvad suuremateks osakesteks mis settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri koageeli. Muna keetmisel/praadimisel kuumuse toimel kalgendub munavalge ja piima hapendamisel
ning esindatud kaasaegsete organismide pärilikus informatsioonis ehk nukleiinhapete järjestuses, seepärast saab DNA-molekule vaadelda kui evolutsioonilise ajaloo dokumentidena 391. Evolutsioonipuud: juurteta puud- käsitletakse vaid organismide omavahelist sugulst praegusel ajamomendil, juurtega puu- sisse toodud ka ajafaktor, mis võimaldab selgitada organismide evolutsioneerumist, põlvnemist ühisest eellasest, koostatakse nukleotiidsete ja aminohappeliste järjestuste põhjal 392. Valkude evolutsioon: molekulaarsed fülogeneesipuudnäitavd valkude ja nukleiinhapete järjestuste evolutsioonilist sugulust, sai teada, et inimene lahknes simpansi ühiseellasest 5-6 miljoni aasta eest, kui molekulaarsete muutuste arv ja sagedus nukleiinhapetes ja valkudes on kokku viidavad palentoloogiast saadavate arvudega, saab täita lünklikuid kohti evolutsioonis 393
seostuvad CDK-dega G1-faasis ja on vajalikud S-faasi käivitamiseks. 78. Nimetage tsükliinidest sõltuvate kinaaside omadusi, nimetage vähemalt kolm viisi nende aktiivsuse regulatsiooniks. 1 aminohappeline järjestus säilinud 2 N-terminaalses otsas piirkond ATP sidumiseks 3 Katalüütilise tsentri AH-d laiali üle kogu ahela. Satuvad kõrvuti tertsiaarstruktuuri moodustumisel. Tsükliiniga seondumine, CDK aminohappeliste jääkide fosforüleerimine ja komplekside valgulised inhibiitorid. 79. Nimetage tsükliinidest sõltuvate kinaaside substraate rakutsüklis. · Erinevad CDKd tagavad erinevate rakutsükli faaside läbimise: CDK-1 üleminek G2 faasist mitoosifaasi CDK-2 üleminek S faasist G2 faasi CDK-4 ja 6 üleminek G1 faasist S faasi 80
- CDK aktiivsus lisaks tsükliinidele on reguleeritud kinaaside, fosfataaside ja spetsiifiliste inhibiitorite (CKI) poolt. - Erinevad CDK-d tagavad erinevate rakutsükli faaside läbimise Aktiivsuse regulatsioon : - Tsükliinide seostumine (katalüütiline tsentrum, mida katab muidu T-ling, on avatud kui Thr 161 on fosforüülitud, mis toimub pärast seostumist tsükliiniga) - Teatud aminohappeliste jääkide fosforüülimine. - Komplekside valgulised inhibiitorid (CKI). Teatud inhibiitorid pärsivad kõik CDK- tsükliin kompleksid, osa inhibiitoreid mõjuvad valikuliselt ainult teatud kompleksidele.k G Nimetage tsükliinidest sõltuvate kinaaside substraate rakutsüklis. CDK1 – üleminek G2 faasist mitoosifaasi CDK2 – üleminek S faasist G2 faasi CDK4 ja CDK6 – üleminek G1 faasist S faasi
- CDK aktiivsus lisaks tsükliinidele on reguleeritud kinaaside, fosfataaside ja spetsiifiliste inhibiitorite (CKI) poolt. - Erinevad CDK-d tagavad erinevate rakutsükli faaside läbimise Aktiivsuse regulatsioon : - Tsükliinide seostumine (katalüütiline tsentrum, mida katab muidu T-ling, on avatud kui Thr 161 on fosforüülitud, mis toimub pärast seostumist tsükliiniga) - Teatud aminohappeliste jääkide fosforüülimine. - Komplekside valgulised inhibiitorid (CKI). Teatud inhibiitorid pärsivad kõik CDK-tsükliin kompleksid, osa inhibiitoreid mõjuvad valikuliselt ainult teatud kompleksidele.k G 4. Nimetage tsükliinidest sõltuvate kinaaside substraate rakutsüklis. CDK1 üleminek G2 faasist mitoosifaasi CDK2 üleminek S faasist G2 faasi CDK4 ja CDK6 üleminek G1 faasist S faasi 5
5 Tietz, A. and Ochoa, S. "Fluorokinase" and pyruvic kinase. Arch. Biochem. Biophys. 78 (1958) 477-493. 2. SMS 2 (Sequence Manipulation Suite, http://bioinformatics.org/sms2/) kasutamine (vähemalt 10 manipulatsiooni): a. Salvestada leitud E.coli ja H.sapiensi geenide ja valkude järjestused arvutisse FASTA formaadis failidena. b. Failiformaatide konverteerimine (FASTA formaadis nukleotiidsete ja aminohappeliste järjestuste väljasõelumine GenBanki jt formaadist, aminohapete järjestuse muutmine 1- tähelistest koodidest 3-tähelisteks ja vastupidi, valkude ja DNA järjestuste filtreerimine, järjestuse teatud piirkondade väljavõtmine). c. Koodonite kasutussageduse uurimine, mustrite otsimine järjestuses, nukleotiidide ja aminohapete sisaldused järjestustes, ORF-de leidmine, PCR produktide otsimine, valgu