Soolehatu ehitus: pealt katab äärishatu kiht, nende vahel limatootvad karikrakud. Hattude vahel on soolekrüptid. Hattude sisse ulatuvad verekapillaarid, närvid, tsentraalne lümfisoon, ka kohev sidekude tungib epiteeli vahele; limaskesta lihaskiht (silelihased). Toitainete imendumine: toimub 12-sõrmikus ja tühisooles. Süsivesikud imenduvad läbi harjasääris rakkude glükoosi või muu ühendina. Lipiidid imenduvad lümfijuhasse, sealt verre.Valgud imenduvad aminohapetena. Imenduva veel rasvaslahustuvad vitamiinid ( ADEK) Toitainete lagundamine: Suus süsivesikud, C Magu valgud, P Peensool lipiidid, CLP Jämesool Algab jämesoole-umbsoole klapist. See on lihaseline. See takistab seedimatutel osakestel peensoolde tagasi minna.. Jämesoole peenehitus: Soolenäärmed, kus toodetakse lima. Näärmed on tubuloossed torujad, peamiselt karikrakud. Teatud määral imendub vesi, mineraalained, lühikeseahelalised rasvhapped
khunrme lipaasi fermendiks; sapihapped emulgeerivad rasva, mistttu muutuvad nad rasvalahustuvateks ja on vimelised imenduma organismi. 12. KHUNRME THTSUS SEEDEPROTSESSIS: Khunrmenre sisaldab kiki toitaineid lhustavaid ensme: trpsaiin lhustab valke; amlaas ssivesikuid, lipaas rasvu. 13. SEEDIMINE PEEN- JA JMESOOLES: PEENSOOLES: imendumine toimub lbi epiteelrakkude difusiooni ja aktiivse transpordi teel. Ssivesikud lbivad sooleseina monosahhariididena; valgud viiakse lbi sooleepiteeli verre aminohapetena; lipiidid imenduvad lmfikapillaaridesse. JMESOOLES: toimub ulatuslik vee tagasiimendumine ja kritamisprotsessid mida aitavad bakterid. 14. MIKS PEAB TOIT SISALDAMA KIUDAINEID: 1. Veeslahustuvad kiudained vajalikud selleks, et viia vlja liigne kolestorool; aeglustada glkoosi imendumist(veresuhkru normis hoidmine). Nt. pektiin ja inuliin. 2. Veeslauhustumatud kiudained suurendavad toidumassi, mis tekitab tiskhutunde; soodustavad toiduliikumist soolestikus.
Piirkonnad, millelt on võimalik palpeerida pulssi? *kodarluuarteril *unearteril(a. carotis) *oimuarteril *kõhuaordil *käel õlavarrearteril *jalal reie-, õndla-, sääre- ja pöiaarteril. Väikese vereringe funktsioon: Tuua kopsudest hapnikurikas veri südamesse ja ära viia süsihappegaasirikas veri. Suure vereringe funktsioon: Varustada keha kõiki piirkondi verega. Rasvad rasvhapete ja glütseroolina Vesi veega Süsivesikud monosahhariiditena Valgud aminohapetena Vitamiinid ei lagune Maksa funktsioonid? Energia allikas, vere- ja veedepoo, inaktiveerib hormone, detoksikatsiooni fn, sünteesib aminohapetest plasmavalke. Milline hormoon reguleerib munarakkude arengut? Kooriongonadotropiin Millise hormooni toimel tõuseb vererõhk? Adrenaliin Koehormoonid: ained, mis difundeeruvad ilma vereringe vahenduseta. Verevalkude FN: (albumiin, globuliin, hemoglobiin, fibrinogeen) toitumisFN, transpordiFN, kandjaFN, onkootse rõhu tekitaja, kaitseFN.
normis hoidmine), Nt. pektiin ja inuliin. 2. Veeslauhustumatud kiudained suurendavad toidumassi, mis tekitab täiskõhutunde; soodustavad toiduliikumist soolestikus. Kiudaineid leidub teraviljas, kaunviljades, puu- ja juurviljades. Süsivesikute imendumine: imenduvad monosahhariididena verre; põhiline mass imendub peensoole piires; väike osa imendub ka jämesooles. Valkude imendumine: imenduvad aminohapetena verre; põhiline mass imendub peensoole ülemises osas; mõned lahustuvad valgud imenduvad muutumata kujul (nt. kanamunavalk, seerumivalk). Rasvade imendumine: Imenduvad glütseriini ja rasvahapetena: glütseriin imendub iseseisvalt, rasvhapped aga emulgeeritakse sapihapete poolt ning seejärel imenduvad koos sapihappega lümfi, sealt verre. 7. Ainevahetuse olemus- Jaguneb assimilatsiooniks - organismi
12) Cis- ja trans-isomeerid: Cis isomeer tekib, kui rühmad asuvad samal pool kaksiksidet. Trans isomeer tekib, kui rühmad asuvad kaksiksidemest vastaspool. 13) Keemilised sidemed. VAATA ÜLE! 14) Aminohapped: Karboksüülhapete derivaadid (teatud ühendist tuletatud), mis sisaldab funktsionaalsete rühmadena nii amino (-NH2) kui karboksüül (-COOH) rühmi. Looduses ca 300, inimesed 60. Inimeses esinevad aminohapped vabalt, peptiidides ja valkudes esinevas α-aminohapetena, põhiaminohapped. Aminohapetes on α-süsinik ja neli asendajat: karboksüülrühm, α-süsinik, α- aminorühm, kõrvalahel (R). Kõik on L-isomeerid (aminohape asub vasakul), sest ensüümid lülitavad polüpeptiidahelasse vaid L-aminohappeid. 15) Aminohapete hiraalsus: Hiraalse ehk asümeetrilise tsenri moodustab α-süsinik. Kõik asümeetrilised aminohapped on optiliselt aktiivsed. 16) Inimkeha aminohapete jaotamine:
lämmastikkusisaldavatest ühenditest ja asendamatuteks. Asendamatuid aminohappeid on produktiivloomade söötmisel 9 (treoniin, metioniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, fenüülalaniin, trüptofaan ja histidiin). Neid loomad ise sünteesida ei suuda, vaid peavad saama söödaga. Et loomade metioniinitarbest võib umbes poole asendada tsüstiin, siis praktikas arvestatakse metioniini asemel väävlitsisaldavaid aminohappeid koos S-aminohapetena. Looduses suudavad asendamatuid aminohappeid sünteesida vaid taimed ja mikroorganismid. Just viimased ongi mäletsejaliste proteiinitarbe katmisel suured abimehed. Elunedes arvukalt mäletsejaliste eesmagudes (eeskätt vatsas), suudavad nad sünteesida kõrgeväärtuslikku loomset valku (oma keha baktervalku) ka mittevalgulistest lämmastikuühenditest, mida siis peremeesloom saab ainevahetuse käigus edukalt kasutada oma valguvajaduse katmiseks.
6. Milline on maksa osa seedimisel? • osaleb toitainete lõhustumisel; • sapi tekke kohaks; • maksas toimub paljude ainete süntees; • maksas on mitmete ainete ja vitamiinide depood. 7. Kuidas toimub toitainete imendumine ehk resorptsioon inimese orgnismis läbi peensoole? Toitainete imendumine ehk resorptsioon inimese orgnismis toimub läbi peensoole limaskesta epiteeli verre ja lümfi: • süsivesikud monosahhariididena; • rasvad rasvhapete ja glütseriididena; • valgud aminohapetena. 8. Kuidas toimub seedimine inimese organismis jämesooles? • seedeprotsesside lõpetamine; • vee ja soolade imendumine; • vee tagasiimendumine; • väljaheidete moodustamine ja väljutamine päraku ehk anuse kaudu. 9. Millised on inimese organismi seedimist soodustavad ained? • kiudained; • oomega-3 rasvhapped; • probiootilised bakterid. 10. Kuidas mõjutab vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa inimese organismi seedimist?
väljaheide koosneb seedimata toidujääkidest, kogu soolestiku ulatuses eritunud limast, sapipigmentidest ja bakteritest. Viimased moodustavad kuni 30% kuivväljaheite kaalust. Süsivesikute imendumine (millisel kujul, kuhu?) Imenduvad monosahhariididena verre, Põhiline mass imendub peensoole piires, väike osa võiba ka imenduda jämesooles. Valkude imendumine (millisel kujul, kuhu?) Mõned lahustuvad valgud (kanamuna, seerumivalk) imenduvad muutumatul kujul aminohapetena. Imenduvad peensoole ülemises osas ja verre. Rasvad imendumine (millisel kujul ja kuhu?) Lõhustatakse glütseriiniks ja rasvhapeteks. Glütseriin on vees lahustuv, saab imenduda iseseisvalt. Rasvhapped muudetakse vees lahustuvates sapihapete poolt. Rasvahpped imenduvad koos sapihapetega. Rasvhapped imenduvad lümfi ja sealt verre. Ainevahetuse olemus Assimilatsioon- organismi viidud ainete ümbertöötlemine ja omastamine.
imendumist (veresuhkru normis hoidmine), Nt. pektiin ja inuliin. 2. Veeslauhustumatud kiudained suurendavad toidumassi, mis tekitab täiskõhutunde; soodustavad toiduliikumist soolestikus. Kiudaineid leidub teraviljas, kaunviljades, puu- ja juurviljades. Süsivesikute imendumine: imenduvad monosahhariididena verre; põhiline mass imendub peensoole piires; väike osa imendub ka jämesooles. Valkude imendumine: imenduvad aminohapetena verre; põhiline mass imendub peensoole ülemises osas; mõned lahustuvad valgud imenduvad muutumata kujul (nt. kanamunavalk, seerumivalk). Rasvade imendumine: Imenduvad glütseriini ja rasvahapetena: glütseriin imendub iseseisvalt, rasvhapped aga emulgeeritakse sapihapete poolt ning seejärel imenduvad koos sapihappega lümfi, sealt verre. 7. Ainevahetuse olemus. Jaguneb assimilatsiooniks - organismi viidud ainete ümbertöötlemine, omastamine ja
asendamatuteks. Asendamatuid aminohappeid on põllumajandusloomade söötmisel 9 (treoniin, metioniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, fenüülalaniin, trüptofaan ja histidiin), lindudel 11. Neid loomad ei suuda ise sünteesida, vaid peavad saama söötadega. Et loomade metioniinitarbest võib umbes poole asendada tsüstiin, siis praktikas arvestatakse metioniini asemel väävlitsisaldavaid aminohappeid koos S-aminohapetena. Looduses suudavad asendamatuid aminohappeid sünteesida vaid taimed ja mikroorganismid. Just viimased ongi mäletsejaliste proteiinitarbe katmisel suured abimehed. Elunedes arvukalt mäletsejaliste eesmagudes (eeskätt vatsas), suudavad nad sünteesida kõrgeväärtuslikku loomset valku (oma keha baktervalku) ka mittevalgulistest lämmastikuühenditest, mida siis peremeesloom saab ainevahetuse käigus edukalt kasutada oma valguvajaduse katmiseks. Tavalistes ratsioonides
· Sünteesib aminohapetest plasmavalke ja verehüübimisfaktoreid · Detoksikatsiooni funktsioon- lõhustab mürke ja mikroobide toksiini.(alkohol) · Inaktiveerib hormoone- insuliin, glükagoon, kortisool, aldosteroon, suguhormoonid · Veredepoo ja veedepoo Sappi toodetakse 800-1200ml ööpäevas Sapipõis- vesica fellea- mahutab 60ml sappi, ja funktsioniks on emulgeerida rasvu ja soodustada nende lagundamist. Osaleb rasva seedimisel. Organism omastab saabunud valgud aminohapetena, rasvad rasvhapete ja glütseroolidena ja süsivesikud monosahariididena. Jämesool - intestinum crassum osad: · Umbsool- caevum - 7cm · Käärsool colon 80 cm · Pärasool rectum 13 cm Jämesoolest imendub vesi tagasi ja sela on paljud mikroobid, mis sünteesivad vitamiin K. Jämesoole seina ehitus: Puuduvad soolehatud. Limaskest on suur näärmeväli, mis sekreteerib lima. Aitab rooja kokku pakkida. Lihaskestale on iseloomulik pikliklihaskiht. Jämesoolest
Lõhustamine toimub seedenäärmete poolt produtseerivate nõrede osavõtuna. Nõredes sisalduvad ensüümid, mis lõhustavad erinevaid toitaineid. Süsivesikud lõhustatakse monosahhariidideks (glükoos, galaktoos ja fruktoos). Valgud lõhustatakse lõplikult aminohapeteks. Lipiidid lõhustatakse glütserooliks ja rasvhapeteks Imendumisfunktsioon. Imendumine suuremalt jaolt toimub peensoolest. Süsivesikud saavad monosahhariidide kujul imenduda, valgud aminohapetena, lipiidid glütserooli ja rasvhappetena. Imendumine toimub pärast lõpliku lõhustamist. Motoorne funktsioon. Liigutuslik funkt. Toimub silelihaste abil ja nii transporditakse seedekulgla (küümus) sisaldist edasi. Seedekulgla endokriinne funkt ehk sisesekretoorne funkt. Seedekulglas on hulgalisel sisesekretoorseid närvirakke. Eriti palju on neid peensoole ja mao limaskestas. Need paiknevad seal hajutatult. On laiali. Erinevaid rakke on u paarkümmend. Paiknevad
Tervislik toitumine eeldab kõikide oluliste toitainetega valkude, lipiidide, süsivesikute, vitamiinide, mineraalainete ja veega tasakaalustatud varustamist ja tarbimist, et tagada optimaalne tervis ja hea enesetunne. Toidu süsivesikud, lipiidid ja valgud seeditakse ensüümide vahendusel ja omastatakse seedekulgla kaudu. Rakkudesse jõuavad need monosahhariidide, rasvhapete, glütserooli monoglütseriidide ja aminohapetena. Soovitav, et päevatoidust 75-85% oleks taimset päritolu toit ja 15-25% loomset päritolu. Metabolism biokeemiliste muutuste võrgustik, mis on organismi elu aluseks. Metabolism on katabolismi (lõhustumisprotsesside kogusus) ja anabolismi (sünteesiprotsesside kogusus) integratsioon. Neid keemilisi reaktsioone, mis kompleksseid orgaanilisi molekule lihtsamateks koostisosadeks lammutavad nimetatakse kataboolseteks. Kataboolsed reaktsioonid toodavad rohkem energiat kui kulutavad.
sarnased) Hüpertoonilised lahused imenduvad kõige aeglasemalt Süsivesikute imendumine Seedetraktis lõhustatakse süsivesikud monosahhariidideks, et nad saaksid imenduda verre, sealt edasi liiguvad maksa. Seal toimub nende edasine töötlemine. Põhiline mass imendub peensoole piires, väike osa võib imenduda ka jämesooles. Valkude imendumine Mõned lahustuvad valgud (kanamuna, seerumivalk) imenduvad muutumatul kujul. Ülejäänud imenduvad verre aminohapetena peensoole ülemistes osades ja liiguvad maksa. Rasvade imendumine Rasvad lõhustatakse rasvhapeteks ja glütserooliks. Glütseriin on vees lahustuv, saab imenduda iseseisvalt. Rasvhapped ühenduvad peensooles sapihapetega ja imenduvad koos läbi sooleseina lümfi. Lümfi kaudu jõuavad nad verre. Rasvad lähevad ainevahetuses ringlema, sapihapped jõuavad maksa, kus osalevad uue sapi tootmises. 7. Ainevahetuse olemus.
valgusest. Fotosünteesi võrrand (võttes abiks lämmastiku ja fosfori): 106 CO 2 + 16 NO3 + HPO4 + 122 H2O + 18 H > C106H263O101N16 P+ 138 O2 Lähtudes võrrandist, järeldame : C:N:P suhe 106:16:1 eksam vb! C:N suhe 6,6:1 CO2/O=1,3 Lämmastik Esineb merevees erineval kujul. Lahustunud molekulaarne N 2, NH4, nitrit ja nitraat NO3, orgaanilise vormina - uurea ehk karbamiid ehk kusihape, aminohapetena ja lämmastikuühenditena. Neid lahustunud orgaanilisi ühendeid tähistatakse DON (dissolved organic nitrogen, eesti keeles LON). Merevees on lämmastik nii NH 3 kui ka ammooniumiooni NH4 kujul ühtse seguna koos. Proportsioonid olenevad vee pH'st. Kui pH on 8 ringis siis esineb üle 95% lämmastikust ammooniumi NH4 kujul. Kui pH tõuseb siis NH3 osakaal suureneb. Lämmastik on vetikate kasvule limiteerivaks teguriks ookeanis. Magevetes limiteerivaks teguriks fosfor.
soolasid, kuid ka mitmeid lämmastiku sisaldavaid orgaanilisi ühendeid, ning nende puudusel omastada ka molekulaarset lämmastikku. Clostridiumi spp liike peetakse siiski vähese aktiivsusega õhu lämmastiku sidujateks. Aktiivsemateks õhu lämmastiku sidujateks on aeroobsed azotebacter´i spp liigid. Seotud lämmastiku ehk NO2, NO3, aminohapete jt puudumisel omastavad nad õhu lämmastiku. Osa seotud lämmastikust eraldatakse eksosmoosil ümbritsevasse keskkonda, kas aminohapetena või ammoniaagina. Energeetilise materjalina võivad nad kasutada nii mono-, di- kui polüsahariide ja mitmeid alkohole, aga ka orgaanilise happeid nt bensoe-hape. Azotobakterite perekonda kuuluvate liikide võime siduda õhu lämmastikku kõigub suurtes piirides, ehk 2-20 mg ühe g energeetilise materjali kohta. 28. Mügarbakterid Kõige tähtsamad õhu lämmastiku sidujad. Mügarbakterid moodustavad mügaraid ainult papilonaceae sugukonna taimede juurde
soolasid, kuid ka mitmeid lämmastiku sisaldavaid orgaanilisi ühendeid, ning nende puudusel omastada ka molekulaarset lämmastikku. Clostridiumi spp liike peetakse siiski vähese aktiivsusega õhu lämmastiku sidujateks. Aktiivsemateks õhu lämmastiku sidujateks on aeroobsed azotebacter´i spp liigid. Seotud lämmastiku ehk NO2, NO3, aminohapete jt puudumisel omastavad nad õhu lämmastiku. Osa seotud lämmastikust eraldatakse eksosmoosil ümbritsevasse keskkonda, kas aminohapetena või ammoniaagina. Energeetilise materjalina võivad nad kasutada nii mono-, di- kui polüsahariide ja mitmeid alkohole, aga ka orgaanilise happeid nt bensoe-hape. Azotobakterite perekonda kuuluvate liikide võime siduda õhu lämmastikku kõigub suurtes piirides, ehk 2-20 mg ühe g energeetilise materjali kohta. 28. Mügarbakterid Kõige tähtsamad õhu lämmastiku sidujad. Mügarbakterid moodustavad mügaraid ainult papilonaceae sugukonna taimede juurde
Monosahhariidide kergendatud difusioonis osalevad kandurid kuuluvad GLUT perekonda. Valkude lõhustamine ja imendumine: valku lõhustavaid ensüüme võib jaotada proteaasideks ja peptidaasideks. Proteaasid lõhustavad valkusid väiksemateks peptiidideks, mida peptidaasid omakorda väiksemateks koostisosadeks lõhustavad. Peptidaase jaotatakse endo- (lõhustavad peptiidsidemeid aminohapete sees) ja eksopeptidaasideks (vabastavad üksikuid aminohappeid). Valgud imenduvad aminohapetena. Lipiidide lõhustamine ja imendumine: lipiidide hulka kuuluvad triglütseriidid, fosfolipiidid, tsüklilised lipiidid ja lipiididesarnased rasvlahustuvad vitamiinid. Lipiide lõhustavad ensüümid on lipaasid. Lipiidide lõhustumisele aitab kaasa ensüüme mittesisaldavad sapp ja kolipaas. Lipiidide imendumine toimub lihtsa difusiooni teel läbi enterotsüüdi apikaalse membraani. Seedimine suus: seedimine algab suus, kus toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks
ja pepsiin pääseb ligi enamatele peptiidsidemetele) ● Peensooles jätkavad valkude seedimist pankreasenõre proteaasid ja enterotsüütide hariäärise proteaasid ja peptidaasid Imendumine: ● Peptiididena ○ Pinotsütoosi teel (suuremad) ○ H + ‐sõltuva sümporteri abil (väiksemad) ○ Osa enterotsüüti jõudnud peptiididest lammutatakse tsütoplasmas aminohapeteks, osa jõuab vereringesse peptiididena ● Aminohapetena ○ Na+ ‐sõltuva sümporteri abil ○ 4 erinevat aminohappe‐transporterit Valkude anabolism: ● Portaalveeni kaudu maksa jõudnud aminohapetest sünteesitakse plasmavalke (transportvalgud, hüübimisfaktorid) ● Ülejäänu läheb vereringega kehasse laiali, kasutatakse strukturaalsete (tsütoskeleti‐) või funktsionaalsete (ensüümid, hormoonid, virgatsained) valkude sünteesiks ● Kui aminohapete omastamine ületab nende vajaduse, salvestatakse ülejääk rasvana
koloniseerijad. Taimed võivad kuni 30% assimileeritud süsinikust eritada juurte kaudu mulda. Juurte eritistel on kaks funktsiooni metallide omastamine mullast 141 ning bakterite meelitamine taimede lähedusse. Juurte tippudest eritab taim kõige rohkem assimileeritud süsinikku ning seda kergesti omastavate ainetena nagu orgaaniliste hapetena, aminohapetena ning sahhariididena. Mercado-Blanco ja Prieto on pakkunud välja hüpoteesi, et juurte endofüüdid sisenevad taimekudedesse juurekarvakeste koloniseerimisega. On leitud, et teatud olukordades võib taim eritada süsinikallikaks kasutatavaid aineid ka varte ja lehtede kaudu, mida kasutavad bakterid vastavate taimekudede koloniseerimiseks. Vaatamata sellele vähendab UV-kiirgus, pindade kuivamine ja toitainete vähesus lehtede ja varte koloniseerimist. Ainult spetsiifilised bakterid
annaabi.ee 
