sääreluude alumised otsad haaravad hargina kontsluuploki. Vähene liikumine külgedel. Üheteljeline liikumine. 49. Alumine hüppeliige "-:' Distaalne jalaliiges koosneb kahest liigesest, mille moodustavad konsluu-kandluu, kontsluu-kandluu-lodiluu. 1. On ratasliiges ehk siis kahteljeline ja 2. On keraliiges ehk kolmeteljeline. Moodustavad ühtse kombineeritud liigese 50. Kanna pöialiigesed: Asuvad kanna distaalse rea luude ja pöialuude põimike vahel. Need on amfiartoorsed ja need suurendavad jalvõlvi elastust . 51. Pöia-varbalülide liigesed: Moodustuvad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide vahel. Keraliigesed kuigi käega on erinev see, et liikuvus on piiratud. Liigutused ümber frontaaltelje. 52. Varbalülide vaheliigeste tüüp, liikumine: Plokkliigesed. Üheteljeline liikumine(F) 53. Nimetage jala toetuspunktid: 1. Ja 4-5.pöialuu distaalsed otsad ja kandluuköber 54
kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine) 49.Alumine hüppeliiges Distaalne jalaliiges koosneb 2 liigesest, mille moodustavad kontsluu-kandluu(ratas, 2-teljeline), kontsluu-kandluu- lodiluu(keraliiges, 3-teljeline). Moodustavad ühtse kombineeritud liigese(alumine ja ülemine kokku) 50.Kanna-Pöialiigesed: Asuvad kanna distaalse rea luude ja pöialuude põhimike vahel. Lameliiges-amfiartoorsed ja need suurendavad jalavõlvi elastsust. 51. Pöia-varbalülide liigesed: Moodustuvad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel. Liigesed on keraliigesed ja analoogsed käe vastavate liigestega, kuid nende liikuvus on piiratum. Liigutused ümber frontaaltelje. 52. Varbalülide vaheliigeste tüüp, liikumine: Need on plokkliigesed ja neis toimub liikumine ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus). 53. Nimeta jala toetuspunktid: a) Kandluuköbru -seismisel
annaabi.ee 
