Kaasaegse avaliku teenistuse olemus ja arengud
hulka tähelepanu, keskenduti esmastele ning kiiremini tähelepanu vajavatele valdkondadele.
Kõiki neid muudatusi pidid ellu viima ametnikud, avalik teenistus, kes 1991. aastal koosnes
sotsialistliku režiimi ajal ametisse nimetatud isikutest. Ees seisis muu hulgas ka otsus, mida
teha ametnikkonnaga? Võimalusi oli laias laastus kaks, kas jätkata olemasolevate ametnikega
või nimetada ametisse uued isikud. On ilmne, et äsja taasiseseisvunud riigis ei olnud kuskilt
võtta uut valmis ametnikearmeed, kes omaksid asjakohast väljaõpet ning töökogemust.
Olukorrale tuli leida toonastes oludes parim lahendus.
Hilisemal on loomulikult kritiseeritud langetatud otsuste puudusi, kuid meeles tuleb siiski
pidada, et kõike tehti esmakordselt ning välisriikide praktikatega põhjalik tutvumise välistas
ajanappus. Käesolev referaat keskendubki alates taasiseseisvumisest aset leidnud muutustele
ning arengutele Eesti avalikus teenistuses.
2