Vähemusvalitsuse- moodustanud parteil puudub enamus parlamendis. Sellise situatsiooni võib tekitada mõne valitsuserakonna lahkumine võimukoalitsioonist või parlamendivalimised absoluutse enamusega võitnud parttei soovimatus osaleda valitsuse moodustamisel. Vähemusvalitsus võib toimida edukalt, kui opositsiooniparteidel puudub üksmeel. 8. Mis on bürokraatia (kaks tähendust)? - kodanike asjatu jooksmine ja paberiuputus -ametnikkond; ilma ametkondliku asjaajamiseta ei toimu ükski riik 9. Miks on bürokraatiat vaja? -amaetnike asjaajamine on seotud kindlate reeglitega, -valitseb kindel tööjaotus ja ametivõimude piirid on kindlaks määratud -igal ametikohal kehtivad ametinõuded -kogu tegevus dokumenteeritaks 10. Miks on loodud õiguskantsleri institutsioon?- Eestis on riigi- ja kohalike omavalitsusasutsute tegevuse õigupärasuse kindlustamiseks loodud õigusliku vahemehe ehk õiguskantsleri institustioon
oskab korraldada ennetustööd; teab riigi ja ettevõtete suurõnnetusteks valmisoleku planeerimise aluseid; teab päästeala aktuaalseid probleeme ja oskab analüüsida ning hinnata nende lahendusi. Päästeteenistuse eriala lõpetanu teadmised ja oskused tagavad päästeinspektor (tase 5) ja päästejuhi (tase 6) kutsetaseme. Päästemeeskonna juhi eriala: Päästemeeskonna juhi kutseõppe erialale korraldab ametkondliku suunamise Päästeamet koostöös Sisekaitseakadeemia Päästekolledžiga. Päästeamet sõlmib õppuritega koolituslepingu ja maksab õppurile hüvitist. Päästemeeskonna juhi õppekava kestab 40 õppenädalat, millest · õppetöö koolis koos valikainetega on 28 õppenädalat; · päästemeeskonna juhi praktika päästeasutuses on 12 õppenädalat. Päästemeeskonna juhi õppekava lõpetanu:
Koalitsioon – Reformierakond ja SDE Opositsioon – Keskerakond ja IRL Fraktsioon lk 144 Komisjon – iga riigikoguliige kuulub ühte komisjoni, kus on nii opositsiooni kui koalitsiooni erakondade liikmed segamini Bürokraatia, avalik haldus ja KOV Bürokraatia olemus: • Bureau – laud, kontor (pr k) • Kratos – võim, valitsus (kr k) Ametnikkond: • Inimeste asjatu jooksutamine ja paberiuputus • Ametkondliku asjaajamiseta ei toimi ükski riik • Ametnikonnale iseloomulik - Püsivus - Professionaalsus - Arvukus (2011. aastal umbes 5% hõivatutest) Avalik haldus ja avalikud teenused: Avalik haldus Riigivõimu otsuste igapäevane täideviimine Avalikud teenused Avalike teenuste toimetamine kodanikeni Ametnik - Poliitiliselt erapooletu - Kasutab võimu avalikes huvides
3) veendumus oma õigsuses (nt. Andrus Ansip); 4) Oraatorikunst e. kõnekunst (tõeline oraator paneb rahva nutma; mängib inimeste emotsioonide peal nagu pianist klaveri klahvide peal). (2009-04-06 2009-04-20) BÜROKRAATIA TEOORIA 20.sajandi algus autoriks MAX WEBER (sakslane) Bürokraatia on ühiskonna ja riigi juhtimine spetsiaalselt selleks loodud ametnike aparaadi abil. Neid ei valita vaid määratakse ning nad moodustavad ametkondliku hierarhia. Bürokraatia on paratamatus (ükski tänapäeva ühiskond ei saaks ilma bürokraatiata hakkama). Põhjused, miks bürokraatia on paratamatus: 1) moodsa rahamajanduse tekkimine; 2) juhtimisülesanded muutuvad järjest keerulisemaks; 3) tehnilise varustuse muutumine (juhtimisinformatsiooni haldamine); 4) toimub võimu kontsentreerumine; 5) massid on lülitunud poliitikasse (varem otsustas ainult rikkam osa rahvastikust,
järgima seaduses ettenähtud vorminõudeid ja arvestama seaduse üldiseid põhimõtteid, milleks haldusmenetluse puhul on menetluse eesmärgipärasus, tõhusus, lihtsus, kiirus ja säästlikkus ning isikule ülemääraste ebameeldivuste tekitamisest hoidumine. Tänapäeval ei ole korrektne käsitada halduse ja isiku haldusõigussuhet alluvussuhtena. Pigem on tegemist partneritega, kes 10 omavahel suheldes järgivad head ametkondliku suhtlemise stiili. Hea halduse põhimõtet kordab ka HMSi § 5 lg 3, mille järgi tuleb menetlustoimingud teha võimalikult kiiresti. Toimingute tegemise aja ülempiir sätestatakse seaduses või määruses. Haldusmenetluse tõhusus tuleneb menetluse eesmärgipärasusest: haldustegevuses valitav abinõu peab kaasa aitama halduse üldisemate eesmärkide saavutamisele. HMSi § 3 lg-s 2 esitatud mõõdupärasuse põhimõttest on vahetult tuletatud menetluse lihtsuse ja kiiruse printsiip
Constantinuse korraldusel organiseeriti kirikuasjade korraldamiseks mitu piiskoppide kokkutulekut ehk kirikukogu. Keisri lapsed kasvatati üles ristiusu vaimus, Constantinus ise aga lasi end ristida alles surivoodil. 324. a puhkenud võitlus Constantinuse ja Liciniuse vahel lõppes viimase kaotusega. Kuni oma surmani 337. a valitses Constantinus koos oma poegadega. Oma eesmärkide saavutamisel oli Constantinus Diocletianusest hoopis paindlikum, aga samas ka julmem. Constantinus viis lõpule ametkondliku valitsemiskorra loomise. Isevalitsus tugevnes ja ametnike arv suurenes. Nad jaotati liikidesse ja said mitmesugused tiitlid. Koloonid kinnistati maa külge ja pärisorjastamine läks hoogu. Constantinus pidas riigi arengule eluliselt tähtsaks impeeriumi idaosa. Seega ei sobinud Rooma enam pealinnaks. Aastail 324-330 kerkis riigi uus pealinn Bosporuse väina lõunaosas asuva suurepärase loodusliku sadama Kuldsarve lahe kaldale
kodanikesse, igaüks saab selle järgi, mis tal ette nähtud). 4. Era ja avalikõigus, ombudsmani institutsioon: Eraõigus - kõik õigussuhted, mis toimuvad kahe isiku vahel. Riik sekkub ainult siis, kui üks osapooltest seda soovib. Avalik õigus - suhe, kus on riik ja isik. Üks õigustatud pool (riik), teine kohustatud pool (kriminaalõigus). Ombudsmani institutsioon - teostab järelevalvet. Kaitseb üksikkodanikku põhiõiguste rikkumise korral ja üldise ametkondliku omavoli eest. Eestis on õiguskantsler. Teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Valitakse parlamendi poolt. Õigus saada teavet mistahes ametivõimu või ametlike dokumentide kohta, viibida nende istungitel otsuste langetamise juures, esitada ettekanne parlamendile, teha seadust rikkunud subjektile ettekirjutus, mis kuulub kohustuslikule täitmisele. 5
võrdses seisundis (koordinatsioonisuhe). Avaliku õigusesse kuulub probleem juhul, kui õiguse subjektid on õigussuhetes alluvussuhtes (subordinatsioonisuhe). Koordinatsioonisuhete puhul ei saa peale panna üksteisele siduvaid otsuseid. Alluvussuhetes saab. Mandri-euroopalikus õiguskultuuris – era ja avalik õigus. Common Law-s üldine ja õiglane õigus. Ombudsman – konstitutsiooniline organ, kes peab kaitsma üksikkodanikku põhiõiguste rikkumise korral ja üldise ametkondliku omavoli eest. Eestis on selleks õiguskantsler – sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet omavalitsuse õigustloovate aktide PS ja seadustele vastavuse üle. 10. Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus Euroopa Liit moodustub kolmest sambast, millel on ühine katus ja alustala. Ühised katusenormid panevad paika liidu eesmärgid, nimetavad organid ja põhimõtted, nagu vabadus, demokraatia, inimõigused, põhivabaduste ja õigusriigi põhimõtete austamise
1848. a tehti otsus vastava ekspertiisikomisjoni moodustamiseks, kes otsustab, mida võib hävitada. 1860. aastatel delegeeriti ekspertiisiõigus reale ministeeriumitele ja peavalitsustele (nt sõja-, finants, posti, hariduse...) ja kubermangu valitsustele (materjali saadeti hulgaliselt paberivabrikutesse). 1880. aastatel delegeeritakse ekspertiisi teostamine järjest madalale igas riigiasutuses tuli kindlaks määrata ametnik, kes teab, mida vaja hoida, mida mitte. Ekspertiis arvestas vaid ametkondliku huviga, ajalugu oli nende jaoks täiesti ebaoluline. Keskmiselt jäeti kubermangude arhiivides säilitamiseks alles u 4% arhiivimaterjalidest, rohkelt hävitati kohalikke materjale. Oluliseks erandiks olid Balti kubermangud, kus valitses teine (saksa) lähenemine arhivaalidesse, siin oli hävitamine tagasihoidlikum. N Liidu arhiivinduse ümberkorraldused: riiklik arhiivifond ja selle sisemise liigituse alused. 1918. a moodustati arhiivide juhtimise Keskkomitee
9.2.1. Nimetage relevantsed rahvusvahelised lepingud ja mis on nende põhisisuks. 10. Omavalitsuse mõiste. Omavalitsuse mõistesse kuuluvad olulised tunnused. Omavalitsus on avaliku halduse teatud ülesannete seaduslikkuse raames iseseisvat täitmäst neist eriliselt puudutatud isikute poolt omavalitsusüksustes, mis on vahetu riigihalduse süsteemist institutsionaalselt iseseisvad, kuid riigi koosseisus. Kõrvuti ministeeriumidest lähtuva haru-e ametkondliku haldusega kujutab omavalitsus endast teist olulist haldusorganisatsiooni tüüpi, mis eritunnuste alusel eristub vahetust ja kaudset riigihaldusest. Omavalitsuse mõistesse kuuluvad järgmised tunnused: 1. Avaliku halduse ülesannete täitmine 2. Avalik-õigusliku haldusekandja-avalik-õigusliku juriidilise isiku(omavalitsusüksuse) olemasolu 3. Iseseisvus(ainuvastutus)-kas ja/või kuidas seaduslikkuse raames ülesandeid täita 4
kujundust. 4.Hariduse kättesaadavuse eelduseks on üldhariduskoolide hoonete säilitamine kohaliku omavalitsuse omandina. 5.Kohalikud omavalitsused peavad jätkuvalt toetama korteri- ja elamuühistuid ning osutama korteriomanikele vajadusel abi korteri- ning elamuühistute eesmärgipärase toimimise korraldamiseks. 6.Maakondade tasandil tuleb oluliselt suurendada omavalitsuste liitude rolli ning hoogustada regionaalset koostööd. Tasakaalustamaks ametkondliku juhtimise domineerimist maakondades, tuleb tugevdada territoriaalse juhtimise mõõdet ning muuta vastavalt juhtimiskorraldust. 7.Omavalitsuste ühinemine kiirendab külade eneseteadvuse tugevnemist. Keskerakond taotleb küla ja külavanema rolli selgemat teadvustamist ühiskonnas ning vastava õigusliku regulatsiooni elu vajadustega vastavusse viimist. 8.Valla ja linna juhtimine on järjepidevam ja arenguväljavaated stabiilsemad, kui valimistel
eesmärkideks oli väga piiratud. Ka läänest saadavast majandusabist ja laenudest ei piisanud. Lisaks sellele ei saanud riik nii suure hulga ettevõtete haldamisega lihtsalt hakkama. Nimelt seetõttu otsustatigi valdav osa majandusest võimalikult kiiresti privatiseerida. Asjaolu, et riik ei saanud ettevõtete haldamisega hakkama, vajab vast selgitust. Asi oli selles, et Eestis kujunes välja täiesti spetsiifiline olukord. Harulise (õigemini ametkondliku) juhtimissüsteemiga NSV Liidu ühe liiduvabariigi taasiseseisvumisel lõigati läbi sidemed üleliiduliste ministeeriumidega (st konkreetse majandusharu juhtorganitega). Kommunistlik partei, mis oli kogu aeg võrdlemisi otseselt majandust juhtinud, kaotas oma mõju ja sisuliselt likvideerus hoopis. Tekkis olukord, kus piltlikult öeldes “direktori ja jumala vahel polnud kedagi” (kujutage endale korraks ette olukorda, et praegu
korteriomanikele vajadusel abi korteri- ning elamuühistute eesmärgipärase toimimise korraldamiseks. 10. Keskerakond peab oluliseks kohalikuks arenguks kavandatavate Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite mahu vähemalt kahekordistamist järgmiseks perioodiks (2007 2013) ning intensiivset osalemist ja koostööd Euroopa Liidu institutsioonidega. 11. Maakondade tasandil tuleb oluliselt suurendada omavalitsuste liitude rolli ning hoogustada regionaalset koostööd. Tasakaalustamaks ametkondliku juhtimise domineerimist maakondades, tuleb tugevdada territoriaalse juhtimise mõõdet ning muuta vastavalt juhtimiskorraldust. 12. Peame otstarbekaks väikeste ning rõngasvaldade liitumist. See eeldab kohalike elanike nõusolekut ühinemiseks ning nende aktiivset osalust ühinemise ettevalmistamisel. Ühinemine peab lähtuma elanike teenindamise parandamise vajadusest ega tohi kahjustada nende huve ja piirkonna arenguväljavaateid. 13
Beria eestvedamisel) – II sekretär võis edaspidi olla inimene, kelle on ametisse nimetanud liiduvabariigi juhtkond. Eesti oli viimane, kes vanale süsteemile (1970ndate alguses) tagas läks (Hruštšovi võimu kindlustamisega seoses). Moskva ametkondade volinikud – Saadeti Moskva poolt erinevatesse ametkondadesse. Enamikes ENSV ministeeriumites oli Moskva volinik olemas. Avalikkusele neid samuti ei esitletud, ent nende mõju teatud küsimustes oli märkimisväärne. Ametkondliku voliniku võimukus oli suurem nendes asutustes, mis Moskva jaoks olid olulisemad. Nende roll oli eriti oluline majanduse vallas 1940.-1950. aastatel. Eri otsuste vastuvõtmine – Otsused, mis olid seotud kas ühe liiduvabariigiga või väiksema liiduvabariikide grupiga. Sellised otsused üsnagi harvad, neid võeti vastu erakorraliselt, äärmisel vajadusel. Selle taga Moskva soov kas muuta mingit poliitikat, käivitada ühiskonnas mingit protsessi, läbi viia puhastust jne.
· Igal juhtimishierarhia tasemel eksisteerivad sellele omased eesmärgid ja nende saavutamise vahendid. Metaeesmärgi (läbiva eesmärgi) olemasolu korral tuleb saavutada eri juhtimistasemete eesmärkide kooskõla ja ressursside eesmärkidele vastav jaotus, aga samuti subjektide motivatsioon (huvi) kõigil tasandeil tegutseda parimal viisil metaeesmärgi saavutamiseks. · Suvalise üldise ühiskondliku eesmärgi saavutamiseks tuleb kooskõlastada vertikaalse (ametkondliku) ja horisontaalse regionaalse juhtimise osaeesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud ressursid. 5. Selgitage objektiivse ja subjektiivse kulje kokkupuutepunkte otsuse: a) Infobaasi loomisel - Juht (otsustaja) saab ettekujutuse juhitavast protsessist ja selle protsessi väliskeskkonna tingimustest objektiivsest reaalsusest informatsioonisusteemi vahendusel
Tallinna Linnaarhiiv on ametlikult linnaasutus, ei kuulu Rahvusarhiivi koosseisu. Selle linnaarhiivi juures tasub meeles pidada, et need dokumendid on lülitatud rahvusarhiivi otsingumootorisse. Nende suuremate arhiivide kõrval on olemas ka ametkondlikud arhiivid - enamalt jaolt tegutsevad selleks, et jooksva asjaajamise käigus tekkinud dokumente hoida. Nii on endised siseministeeriumi dokumendid osaliselt ametkondlikus arhiivis, seal palju personalidokumente jne. Ametkondliku arhiivi alla läheb ka Tartu Ülikooli arhiiv - nt sõjaaegse perioodi õppejõudude isikudokumendid jne. Lisaks on väiksemate asutuste arhiivid ja muuseumide arhiivikogud, nt kirjandusmuuseumi arhiivikogu, eriti sõjajärgse perioodi uurimisele pakub lisa. Sinna kirjandusmuuseumi on üsna palju arhiivimaterjale väliseestist üle antud. Lõpetuseks nende Eesti arhiivide puhul võiks viidata ka isiklikele arhiividele, kõige olulisemaks isikuarhiiviks võiks pidada Lennart Meri arhiivi
On kohe küsimus sellest, kuidas nii juhtus- selge, et H ise seda ei lekitanud välismaale, aga on üsna tõenäoline, et välismaale jõudis läbi Poola kommunistide. Läänes tekitas kõne ka väga suurt kõneainet- väga suur uudis NL-st ja sellest kõneldi väga palju. NL-i ennast puudutavalt vaatamata sellele, et kõne peeti kinnisel istungil, võeti vastu otsus, et kõik partei liikmed peaksid saama võimaluse selle kõnega tutvuda, see korraldati ära sel moel, et H kõne trükiti ära ametkondliku trükisena, saadeti laiali kõigisse liiduvabariikidesse, oblastitesse, üle NL parteiorganisatsioonidesse- nõudega, et sellest ei tohi teha mingeid koopiaid, tuli kokku kutsuda parteikoosolekud ja seal ette lugeda kõne. Kui koosolekud olid ära toimunud, tuli kõik nummerdatud eksemplarid Moskvasse tagasi saata, kus vastav KK ametkond hävitas need. Ka parteiliini mööda teave sellest, mida H kõneles, levis ühiskonnas üsna laialdaselt. Parteiliikmetel
annaabi.ee 
