Bürokraatia funktsioonid: · poliitika elluviimine (suhtlemine kodanikega, seaduste ettevalmistamine, konsultatsioonid, läbirääkimised, poliitiline neutraalsus) · süsteemi stabiliseerija ja vahekohtuniku funktsioon poliitikud sätestavad juriidiliselt, ametnikud viivad ellu. Ametnik ei tohi osaleda poliitikas,jälgib, et ei tehtaks emotsionaalseid ja läbikaalumata otsuseid. · Iseenda taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine ametkondadevaheline suhtlus, ametnike koolitamine. Nõuded ametnikele: · Värvatakse avaliku konkursi korras · kodakondsus · kõrgharidus määratud erialal · ametialane asjatundlikkus · regulaarne enesetäiendus · Demokraatlikes riikides nõue kontrollida ametnike võimu: et teostataks valijate tahet, et valitsemine oleks tõhus, et vältida korruptsiooni Mis on korruptsioon? · Ametiseisundi kuritarvitamine · Ametnike äraostetavus pistis
C?likooli Raamatukogu, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Raamatukogu ja Eesti NSV Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu esindajad. Komisjon pidi valima NSV Liidu Kultuuriministeeriumi ja Glavliti käskkirjade alusel kirjandust põhikokku. 1988. aasta jooksul suunati põhikogusse enamus Eesti Vabariigi ja Saksa okupatsiooni aegsest eesti raamatust ning alustati välis-eesti kirjanduse erihoiult vabastamist. Eesti NSV Kultuuriministeeriumi juurde moodustati ametkondadevaheline komisjon raamatukogudest ja antikvariaatidest kõrvaldamisele kuulunud väljaannete läbivaatamiseks. Nõukogude tsensuuri lõpp. (võib-olla) Andmed Glavliti tegevuse kohta puuduvad alates 1976, need viidi Kurt Ingermani juhitud komisjoni otsusel Moskvasse. Täpsemalt teab ehk selle kohta toonane kultuuriminister Lepo Sumera ja Ingermani komisjoniga paralleelselt (mitte)tegutsenud analoogilise komisjoni juht Andra Veidemann. Kasutatud allikad: 1
E. Savisaarele." Avalikkusele sellest dokumendist ei teavitatud ning hiljem nimetati seda ,,Salaprotokolliks" (Edasi, 13.10.1989). Artiklis märgitakse: ,,...jääb arusaamatuks, miks ei ole seda protokolli saadetud rajoonide ja linnade täitevkomiteedele. Protokolli on keeldutud väljastamast Ministrite Nõukogust." Võeti vastu veel üks otsus, et Eesti ostutähe emissiooni reguleerimiseks ja sellele kaubakatte tagamiseks moodustatakse ametkondadevaheline Eesti Riiklik Turukorralduskomisjon. Salapärase Turukorralduskomisjoni koosseisu avalikkusele teatavaks ei tehtud. Kui kauaks oli 12 kirjeldatud süsteem kavandatud? Vastuse leiame E. Savisaare artiklist ,,IME ettevalmistav etapp (1989. a september-detsember)": ,,Kui rubla kaubakate on 2-3 aasta jooksul suurenenud vajaliku piirini, siis langeb ära
jõustunud ELi õigusaktide rakendamine. Peaminister:Juhib ELi küsimuste siseriikliku koordineerimist. Riigikantselei ELi sekretariaat (ELS): Nõustab valitsust ja peaministrit, teenindab ametkondadevahelist koordinatsioonikogu, korraldab ELi dokumendihaldust, osaleb valitsuse ELi alaste seisukohtade kujundamises ning seirab ELi õigusloome rakendamist. Ametkondadevaheline koordinatsioonikogu (KOK): Ülesandeks on tagada ministeeriumidevaheline kooskõla valitsuse positsioonide osas, vaidlus-küsimuste lahendamine, infovahetus ning kõikvõimalike muude Euroopa Liiduga seotud probleemide kaardistamine ja lahenduste leidmine. KOK sõelub välja algatused, mille osas on vajalik positsiooni kinnitamine valitsuses ning määratleb vastuvõetud ELi õigusaktide siseriikliku rakendamise eest vastutavad ministeeriumid
nii kahepoolselt kui ka regionaalselt; 3. Illegaalse äri tõttu soetatud kinnisavara ning isiklik vara konfiskeeritakse. Üldeesmärk: Narkootiliste ainete pakkumise vastane tegevus on pädevate ametkondade vahel koordineeritud, väljaõpe ja tehnilised vahendid on kaasaegsed ja nõuetele vastavad. Tegevuse tõhusust reguleerib täiendatud seadusandlus. Alaeesmärgid: 1. Toimib narkokuritegude vastu võitlemiseks ametkondadevaheline ühisüksus (Politsei, Toll, Piirivalve); 2. Kõik ametnikud, kes tegelevad narkokuritegevuse vastase võitlusega saavad (täiend-)koolitust ühise väljaõppesüsteemi kaudu; 3. Aktiivselt osaletakse siseriiklikus, rahvusvahelises ja bilateraalses koostöös, mille eesmärgiks on narkootikumide valmistamise, vahendamise, kasutamise ja riikidevahelise salakaubavedude ärahoidmine; 4. Täidetakse kõiki rahvusvaheliste konventsioonidega võetud kohustusi; 5
Hädaolukorra ennetamise korraldus on tõhus vaid siis, kui on selgitatud välja, miks, kus ja millal hädaolukord võib tekkida, põhjendatud hädaolukorra tekkimise tõenäosusele ja tagajärgede ulatusele antud hinnanguid ning maandatud kõik käsitlemist vajavad riskid. Protsessi toimimiseks tuleb tagada pidev seire ja kontroll vähemalt kord aastas, samuti tuleb vastavalt vajadusele korraldada vähemalt kord aastas ametkondadevaheline teavitamine ja konsulteerimine. Hädaolukorra ennetamise korralduse muudavad ebatõhusaks järgmised asjaolud: · hädaolukorra tekkimise tõenäosuse ja tagajärgede ulatuse hindamisel ei ole arvestatud rakendatud riskimaandamise meetmetega; · riskide käsitlemise vajaduse üle ei otsustata süsteemselt. Puudub koondülevaade ühelt poolt kõikidest rakendatud riskimaandamismeetmetest,
annaabi.ee 
