vastu otsuseid · Riigikaitse kõrgeima juhina ja Vabariigi Presidendi Kantselei tegevuse korraldamiseks annab Vabariigi President käskkirju · Vabariigi Presidendi otsused ja käskkirjad jõustuvad nende allakirjutamisega, kui nendes enestes ei sätestata teist tähtaega Vabariigi Presidendi ametihüved (vt Presidendi ametihüve seadus) · Ametipalk · President saab esinduskulude katteks esindustasu, mille suurus on 20% ametipalgast · Ametivolituste ajal on presidendil õigus kasutada riigi kulul too-, elu- ja esindusruume ning ametiautot koos nende korrashoiu ja kasutamisega seotud · Ametivolituste ajal on presidendil õigus saada aastas kuni 35 kalendripäeva puhkust · Ametivolituste lõppemise korral on presidendil õigus saada kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist · Presidendi ametivolituste ajal tekkivad muud ametikulud hüvitab Vabariigi Presidendi Kantselei
materjalidega. Presidendi osa nimetatud menetluses on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikuga. 4. Presidendi ametihüved. Vabariigi Presidendi ametihüve on ametipalk ning muu presidendiks valitud isiku soodustus. Ametihüved on kehtestatud Vabariigi Presidendi ametihüve seadusega. Vabariigi Presidendi ametipalga määraks on Eesti keskmise palga korrutis koefitsendiga 7,0. Peale selle saab Vabariigi President esinduskulude katteks esindustasu, mille suurus on 20% ametipalgast. Ametivolituste ajal on Vabariigi Presidendil õigus kasutada ametikorterit, ametiautot ja autojuhti. Tal on õigus saada aastas puhkust 35 päeva. Puhkuse aja ja kestuse määrab president ise. Puhkuse ajaks säilitatakse talle ametipalk. Riigipead kaitseb ametivolituste ajal politseiasutus (julgestusteenistus). Pärast ametivolituste lõppu makstakse presidendile pensioni, mille suurus on 75% kehtivast presidendi ametipalga määrast. Kui president on oma ametivolituste ajal
üks pension tema valikul. Eelpool mainitud pensioni garanteerimise põhimõtted ei laiene Riigikogu liikmele, kelle volitused lõpetatakse ennetähtaegselt teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel. 11.9.Vabariigi Presidendi ametipension Vabariigi Presidendi ametipension on sätestatud Vabariigi Presidendi ametihüve seadusega (RT I 1996, 51, 966; I 29.12.2012,1). Vabariigi Presidendi ametihüvedeks on ametipalk ja ametipension ning muu presidendiks valitud isiku riiklik soodustus. Pärast ametivolituste lõppemist makstakse presidendile ametipensioni, mille määr on 75% kehtivast presidendi ametipalgamäärast. Presidendi ametivolituste kestmisel vähem kui viis aastat, vähendatakse pensioni määra 2% iga viieaastasest perioodist puudu jääva kuu eest, kuid mitte alla poole eelpool nimetatud ametipensioni määrast. Kui presidendil on ametivolituste ajal tuvastatud osaline või puuduv töövõime, suurendatakse tema ametipensioni 25 protsendi võrra
Riigikontrollile materjalide läbivaatamise tulemustest. Riigikontrolli põhiseadusliku rolli täitmise eelduseks on tema sõltumatus. Sõltumatust võib määratleda isikliku ja tegevuse sõltumatusena. Isikliku sõltumatuse garantiideks on riigikontrolöri ja teiste Riigikontrolli teenistujate ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kord ning ametihüved. Riigikontrolöri nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Riigikontrolöri ametivolituste kestus on PS-s määratletud, tema ennetähtaegne ametist vabastamine on võimalik vaid erandjuhtudel (vt § 134 komm). Riigikontrolli ametnikud nimetab ametisse ja vabastab ametist riigikontrolör seadustes toodud alustel. Riigikontrolörile ja Riigikontrolli ametnikele kehtivad ulatuslikud tegevus- ja töökohapiirangud. Riigikontrolör ega peakontrolörid ei tohi kuuluda erakondadesse, riigikontrolöril on sarnaselt kaitseväelastega (PS § 125) keelatud ka erakonna tegevuses
Riigikontrollile materjalide läbivaatamise tulemustest. Riigikontrolli põhiseadusliku rolli täitmise eelduseks on tema sõltumatus. Sõltumatust võib määratleda isikliku ja tegevuse sõltumatusena. Isikliku sõltumatuse garantiideks on riigikontrolöri ja teiste Riigikontrolli teenistujate ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kord ning ametihüved. Riigikontrolöri nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Riigikontrolöri ametivolituste kestus on PS-s määratletud, tema ennetähtaegne ametist vabastamine on võimalik vaid erandjuhtudel (vt § 134 komm). Riigikontrolli ametnikud nimetab ametisse ja vabastab ametist riigikontrolör seadustes toodud alustel. Riigikontrolörile ja Riigikontrolli ametnikele kehtivad ulatuslikud tegevus- ja töökohapiirangud. Riigikontrolör ega peakontrolörid ei tohi kuuluda erakondadesse, riigikontrolöril on sarnaselt kaitseväelastega (PS § 125) keelatud ka erakonna tegevuses
kasutada ühistransporti või kui ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust; 3) Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide seaduse § 11 alusel Riigikogu liikmele tehtavaid väljamakseid; 4) Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse alusel Vabariigi Presidendile ja tema abikaasale, samuti presidendile pärast ametivolituste lõppemist ja tema abikaasale tehtavad väljamaksed esinduskulude ja muude kulutuste katteks; 41) Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse § 121 alusel peaministrile ja ministrile tehtavaid väljamakseid; 6) laevade ja tsiviillennunduse lennukite meeskondadele, laevapere liikmetele ja tsiviilõhusõiduki
annaabi.ee 
