organisatsiooni ja tema liikmete heaolu. Sellepärast tuleks eristada ametisuhtlemist tavasuhtlemisest. Ametisuhtlemist iseloomustab asjalikkus, mis kajastub eelkõige selles, et püütakse lühemat teed mööda jõuda asja tuumani. Tavasuhtlemises võib inimene keskenduda oma emotsionaalsete või ratsionaalsete vajaduste rahuldamisele, kuid ametisuhtlemises on esmatähtis organisatsiooni huvide arvestamine. Ametisuhtlemise viisid on : ametivestlus, koosolek, ametikirjad, avalikkussuhte korraldamine ja läbirääkimised. 1.2 Ametivestlus Ametivestlus on sihipärane tegevus. Psühholoogiliselt on iseloomulik, et suhtlemine toimub kahe inimese vahel ja grupikäitumise tegurid ei ole selles protsessis esmase tähtsusega. Seesugust vestlust kasutab juht peamiselt probleemide aruteluks, (alluvate) tulemuste hindamisel, personali valikul, nõustamisel ja vallandamisel. Taolise vestluse
nagu nimed, telefoninumbrid ja e-posti aadressid ning olulisemad kuupäevad, kust ja kellelt lisa küsida, kes võib aru pärida, kellele ja millal tuleb töö esitada. Kõige vajaliku kohe ja korralik ülesmärkimine ning kohene ülekontrollimine ja vajadusel mõne küsimuse kohene täpsustamine kinnitab, et töötaja on aktiivselt kuulanud ja kogu töö ulatus on ühekorraga selge. Aktiivset kuulamist saab õppida. Asjalik ametivestlus on konkreetne ja täpne, mis tagabki firmale edu. Pidage meeles, et aktiivne kuulaja on hea vestluspartner. Aktiivne kuulamine tähendab seda, et kuulajal on täita aktiivne roll, peegeldades kuuldut tagasi oma sõnadega, näiteks: "Ma sain aru, et sellega te tahtsite öelda, et...", või esitada küsimusi, näiteks: "Kas sinu seisukoht on..." , "Kas ma sain õigesti aru, et..." Proovige rääkida kordamööda, et mõlemad vestluspartnerid saaksid teemat arutada ja oma mõtteid avaldada
kiirjalt inimeste rahulolu on kõige suurem, kohanemine muutuste olukorras on kiireim. 109. Ametisuhtlemise sisu Ametisuhtlemine on rollipõhine suhtlemine, see on organisatsiooni toimimiseks vajalike rollide realiseerimisviis. Ametisuhtlemine ja seal toimuv teabevahetus, partneritaju ja vastastikune mõjutamine on määratletud organisatsiooni eesmärkide ja nende saavutamise protsessi poolt. 110. Ametisuhtlemise peamised liigid Ametisuhtlemise peamisteks vormideks on: - ametivestlus - koosolek ja nõupidamine - avalikkussuhete kujundamine - läbirääkimised - ametikirjad 111. Eduka suhtlemise eeldused Bolton (1986) väidab, et edukas suhtlus kujuneb järgmiste oskuste või vilumuste koostoimel: · Kuulamine kui tegevus; · Kehtestamine kui oskus väljendada selgelt oma soove ja vajadusi; · Konfliktses olukorras toimetulek, mis tähendab konflikti olemuse mõistmist ja vajadusel oma süü tunnistamist; · Koostöö
536. 537.109. Ametisuhtlemine - rollipõhine suhtlemine, see on organisatsiooni toimimiseks vajalike rollide realiseerimisviis. Ametisuhtlemine ja seal toimuv teabevahetus, partneritaju ja vastastikune mõjutamine on määratletud organisatsiooni eesmärkide ja nende saavutamise protsessi poolt. Ametisuhtlemises on esmatähtis arvestada organisatsiooni huvisid. 538. 110. Ametisuhtlemise peamised liigid 539. - ametivestlus 540. - koosolek ja nõupidamine 541. - avalikkussuhete kujundamine 542. - läbirääkimised 543. - ametikirjad 544. 545. 111. Eduka suhtlemise eeldused 546. Eduka verbaalse suhtlemise saavutamiseks peab olema SÕNUM, mis koosneb 4 komponendist: 547. · SISU tahku väljendatakse tavaliselt verbaalselt, sõnadega; 548. · MINA tahk tähendab teavet sõnumi edastajast
109. Ametisuhtlemise sisu • Ametisuhtlemine on rollipõhine suhtlemine, see on organisatsiooni toimimiseks vajalike rollide realiseerimisviis. Ametisuhtlemine ja seal toimuv teabevahetus, partneritaju ja vastastikune mõjutamine on määratletud organisatsiooni eesmärkide ja nende saavutamise protsessi poolt. • Ametisuhtlemises on esmatähtis arvestada organisatsiooni huvisid. 110. Ametisuhtlemise peamised liigid • Ametisuhtlemise peamisteks vormideks on: - ametivestlus - koosolek ja nõupidamine - avalikkussuhete kujundamine - läbirääkimised - ametikirjad 111. Eduka suhtlemise eeldused Bolton (1986) väidab, et edukas suhtlus kujuneb järgmiste oskuste või vilumuste koostoimel: • Kuulamine kui tegevus; • Kehtestamine kui oskus väljendada selgelt oma soove ja vajadusi; • Konfliktses olukorras toimetulek, mis tähendab konflikti olemuse mõistmist ja vajadusel oma süü tunnistamist;
18 14. Ametisuhtlemise vormid ja rakendamine 1 vormi näitel. Ametisuhtlem. - situats., milles org-i eesm. ja nende saavutam. protsessi kujund. teabe vahetust, partneritaju ja vastastikust mõju. Kasut. kirjal. ja suulist suhtlemiskanalit ning protsess võib olla vahetu, vahendatud, ühe- ja kahepoolne. Esmatähtis arvest. org. huvisid. Peamised vormid: 1. Ametivestlus sihipärane tegev., sarnaneb intervjuumeetodiga. Vahetu suhtlemissituats., kus kasut. suulist kõnet. Suur tähtsus sõnalistel ja mittesõnal. suhtlemisvahenditel ning nende kooskõ- lal. Kasut. probl. aruteluks, soorituse tulem. hindam., pers. valikul, nõustam. ja valland. 2. Kirjal. suhtlem. Eelised suul. suhtlem. ees: edastatavat on võimal. kavand. ja anal. Kirjal. sõnu- mit saab säilit. Maj.tegevuses kasut. 3 kirjal. suhtlem. vormi: · Memo org.sisese kirjal. teabe saatm
võrdselt. Kui võrrelda ametisuhtlemist tavasuhtlemisega, siis viimases võib inimene keskenduda oma emotsionaalsete või ratsionaalsete vajaduste rahuldamisele, kuid ametisuhtlemises on esmatähtis arvestada organisatsiooni huvisid. Organisatsiooni igapäevases tegevuses kombineeritakse ametisuhtlemise võtteid omavahel, mis muudab asjaajamise paindlikumaks ning säästab aega. Ametisuhtlemise peamisteks vormideks on intervjuu (ametivestlus), koosolek ja nõupidamine, avalikkussuhete kujundamine, läbirääkimised ja ametikirjad. Intervjuu on ühe või mitme inimese poolt algatatud vestlus, milles kogutakse ja tõlgendatakse sihipäraselt teavet. Vestlus on vahetu suhtlemissituatsioon, kus kasutatakse suulist kõnet. Seetõttu on suur tähtsus sõnalistel ja mittesõnalistel suhtlemisvahenditel ning nende kooskõlal. Tulem kujuneb sellest, kuidas osalised oskavad
annaabi.ee 
