Läti ajalugu
Sisse tooodi metallitooteid, relvi, luksuskaupu ja maitseaineid,
ja toidukaupu nt heeringat. Linnade sotsiaalne struktuur oli sarnane eesti omadele,
omavalitsusüksused , linnade juhtimine oli linnakodanike hulgast valitud rae käes. Linnakodanikud
oli käsitöölised ja kaupmehed., suur gildi ja väike gildi (tsunfidesse). Riia eripära Must peade
vennaskond. Põhiosa linnade kaupmeestest ja käsitöölisest värbati põhja-saksamaalt, ja need
hakkasid suhtuma kohalikesse ametivendadesse tõrjuvalt. Neid ei võetud enam Gildide liikmetesse
vastu. Õige pea hiljemalt 14 saj hakati suhtuma mitte sakslastesse kui alamatesse, kelle hooleks jäid
mustad tööd ja mitte nii tasuvad. Lätlaste enamik asus eelkõige maal, külades ja taludes, maa
rahvastiku puhul oli keskajal oluline muudatus , see sulasid senised hõimud kokku Läti rahvaks.
Hiljemalt 15 saj olid vähemasti latgalid, semgalid ja seelid kokku sulanud, säilisid keeleerinevused
aga need oli tühised