Ta on koomiline, kuid inimlik. Tservjakov toimib alandlikult igaks juhuks. Ussikest nöökides nõuab kirjanik talt inimeseks saamist. ,,Paks ja peenike"(1883). Tsehhovi novell ,,Paks ja peenike" on ehitatud üles samas laadis nagu ,,Ametniku surm". 19. Sajandi humanistliku kirjanduse tavapärane süzee oleks veennud lugejat peenikese kõrgetes inimomadustes ning paksu mõnes puuduses. Selgub aga, et paks on salanõunik, peenike aga üksnes kolleegiumiassessor. Kui peenike saab teada paksu ametiseisusest, muutub lapsepõlvesõber tema jaoks ,,teie ekstsellentsiks". Tsehhov ei pea ,,paksude" maailma paremaks, vaid tahab näha ka ,,väikest inimest" inimväärsena ning seetõttu naerab välja tema väärituse. ,,Kameeleon"(1884). Politseiniku Otsumelovi hoiak muutub kohe ning sõltuvalt sellest, missuguse sotsiaalse positsiooniga on kulllassepp Hrjukini sõrme hammustanud koera oletatav omanik. Nendes muutustes avaldub tema kameeleonliku olemuse ühtsus. Selles tegelases elavad justkui kaks
29 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus 17. juunil 1997.a. nr. 3-1-1-70-79 M.M. kriminaalasjas KrK § 15 lg 2 - § 165 lg 1 järgi. - RTIII, 01. august 1997, 23, 244 20 saanud. Kusjuures lubadustega on Riigikohus jõudnud seisukohale30, et need ei pruugi ega pea olema reaalselt täidetavad. Seega ametnikule turismireisi Kuule pakkudes ja selle eest tema ametiseisusest tulenevas teo kokkuleppele jõudes on koosseis täidetud sõltumata sellest, et pakkuja reisi finantseerida ei suuda. Kuigi kõikvõimalikul statistikal ja ühiskonnauuringutel on tihtipeale erinevad järeldused, mis ei pruugi reaalsust õigesti kajastada, on autoril hea meel siiski lugeda Jaan Tõnissoni Instituudi uuringutest, kus teostati Saar Polli kaasabil küsitlus korruptsiooni levikust Eestis nelja aastase vahega.
osariigi kodanikud võivad õigust nõuda Kodanike Privileegide ja Vabaduste Ühingult, mis tegutseb paljudes osariikides". Privileegide ja vabaduste klausel hoiab ära ühe osariigi seadusliku võimu kasutamise teiste osariikide elanike diskrimineerimiseks. Teine tähendus sellel on, et USA valitsemissüsteemis on nii valitsejad kui ka valitsetavad seaduse ees vastutavad. Mitte keegi ei seisa väljaspool seadust, olenemata päritolust ja ametiseisusest. 4.2.2. Vabariiklus- Sellele tuginedes loodi valitsus, kus otsuseid tegid valitavad või määratud ametnikud, kes pidid rahva ees täielikult vastutama. Täielikust demokraatiast taanduti, sest ei usaldatud inimeste loomust ning tavakodanike võimet ise enda üle valitseda. 4.2.3. Võimude lahusus- Võim jaotus kolmeks: seadusiloovaks, täidesaatvaks ja nende alusel kohut mõistvaks haruks. USA valitsemissüsteemi harud on Kongress,
annaabi.ee 
