iga kahe aasta tagant peetavatel Rahvusvahelistel Paide Paepäevadel. Iga aasta oktoobris kogunevad jooksusõbrad nii siit- kui sealtpoolt piiri, et võtta mõõtu Paide-Türi rahvajooksul. Paides on ka Järvamaa muuseum, mis on asutatud juba 31.juulil 1905. Aastal Muinsusasjade Alalhoidmise Seltsi poolt. Seal on mitmeid unikaalseid kogusid ja esemeid: nt. 1869. a. asutatud Paide Apteegi sisustus, Filipiinidelt toodud teokarp-ristimisvaagen, linnapea ametirahad, seltsidele kuulunud esemed. Paide vaatamisväärsuseks peetakse ka kohtuhoonet, mis on 18. sajandi lõpu esinduslikum hoone. Seal asusid kreisikohtu saal ja kantselei, linnafoogti istungisaal ja kantselei, kassa, arhiiv, vangla, vahitoad, ooteruum ja kojamehe korter. 1980-ndatel aastatel valmis üks tähtsaimatest ja suursugustest ehitistest, selleks on Paide Kultuurikeskus. Paides saab ka hästi puhata, näiteks jalutades mööda Lembitu parki, mis planeeriti 1936.-37. a.,
valdav osa siiski tagurlikud ja ei arvanud, et peaks midagi muutma 1802 Eestimaa talurahvaregulatiiv "Iggaüks" piiramatu omandiõigus vallasvarale kinnitab koormised talukohta saab pärandada talupoegade müügi piiramine valla- ja kihelkonnakohtud (annab talupoegadele teatud vabadust juurde) talupoegadele töö eest, mis nad kohtus teevad, peab hüvitist maksma (nt aumärgid, ametirahad) vastuteene: keiser kinnitab aadlike krediidikassa keisri silmis head mainet luues andis keiser neile raha krediidikassast said nad võtta laenu mõisad laienevad 18. sajand hoogsalt, aga paljud satuvad majanduslikkesse raskustesse ja lähevad pankrotti ning oli vaja asutust, kust nad saaks raha laenata aadlikud mõtlesid, et väga hea et nende olukorda leevendatakse, teeks siis
nende poolt volitatud esindajad. Vallal ja linnal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. Volikogul, valitsusel ja ametiasutustel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Ametiasutused informeerivad sellisest koostööst volikogu. Omavalitsusüksusel võib olla oma lipp, vapp, aumärgid, ametirahad, aunimetused ja muu sümboolika. 1 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12849896 15 3.2. Valla- ja linnavalitsuse pädevus Valla- või linnavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega
t neil on võime oma tegudega kohtus teostada tsiviilprotsessiõigusi ja täita tsiviilprotsessikohustusi). KOV üksus teostab tsiviilprotsessiõigusi ja täidab tsiviilprotsessikohustusi oma asutuste kaudu. KOV üksustel on ka haldusprotsessiõigusvõime ja haldusprotsessiteovõime. KOV personalivõim omistab KOV üksustele teenistusandmisvõime. See on õigus omada teenistujaid ja luua teenistusõiguslikud suhted. 2. Omavalitsusüksuse lipp, vapp, aumärgid, ametirahad, aunimetused jm sümboolika Omavalitsusüksusel võib olla oma lipp, vapp, aumärgid, ametirahad, aunimetused jm sümboolika. Enne omavalitsusüksuse lipu või vapi kinnitamist esitatakse lipu või vapi kavand arvamuse saamiseks Riigikantseleile. Omavalitsusüksuse lipp või vapp ei või olla äravahetamiseni sarnane mõne teise omavalitsusüksuse lipu või vapi või muu isiku ajaloolise või kasutusel oleva vapi või lipuga. Omavalitsusüksuse lipp või vapp peab vastama heraldikanõuetele
annaabi.ee 
