Badaracco, Jr. Valisin raamatu ,,Määravad hetked" kuna see põhineb nii filosoofial kui ka kirjandusel ning kirjeldab kolme juhtumit, mis loovad kujutluse olukordade keerulisusest, millega juhid karjääri tehes silmitsi seisavad. Raamat pakub elulisi näiteid, rakendatavaid juhiseid ning paindlikku raamistikku, mida saab iseloomu ja karjääri kujundavate otsuste tegemisel kasutada. Läbi filosoofilise vaatenurga seletatakse juhtide käitumist nende ametipositsioonil ning annab erinevaid näpunäiteid karjääriredelil edukamalt ülespoole ronimiseks Joseph L. Badaracco jun on ärieetika professor Harvardi Ülikoolis. Ta on viinud läbi strateegia, üldjuhtimise, äriühingute ja valitsuse suhete ning ärieetika kursusi ärijuhtimise magistriõppe tudengitele. Badaracco on lõpetanud St. Louise'i Ülikooli, Oxfordi Ülikooli ning Harvardi Ülikooli. Badaracco on imetlusväärselt tähelepanelik psühholoog ning ühtlasi laia silmaringiga
Viimase kümne aasta jooksul on kutsehariduse osatähtsus keskhariduse struktuuris Ungaris küll oluliselt vähenenud, kuid sellegipoolest on riigi haridussüsteem pigem lähedane Saksamaa omale. Itaalias erineb töötuse tõenäosus haridustasemeti kõige vähem. See järeldus on kooskõlas varasemate uuringutulemustega, mis noorte puhul on näidanud, et Lõuna-Euroopa riikides on haridustaseme mõju töötusele suhteliselt nõrk. 4. Milline seos on haridustasemel ja ametipositsioonil? Millised on peamised erinevused riikide võrdluses ning kuidas on teksti autorid neid erinevusi selgitanud? Ametipositsioon erineb haridustasemeti kõigis vaadeldavates riikides. Siiski on erinevuste ulatus riigiti küllaltki erinev. Enamikus analüüsitud riikides on ametistruktuur pärast kriisi muutunud, kuna tõenäosus juhi või spetsialisti ametikohale jõuda on pigem vähenenud. Nt. ERLE MAIDO
survet palkade tõstmiseks ning uute töötajate leidmine on muutunud senisest keerulisemaks.Uuringu tulemustest selgus veel, et hõivestaatus mõjutab oluliselt prognoosi palgamuutuste osas. Tabel 3.Allikas(CV Online). Esmalt tuleb välja tuua, et küsisime palgamuutuse prognoosi võrreldes eelmise töökohaga. Seega sellele said vastata ka hetkel mitte-töötavad inimesed, kes vastasid oma viimasest töökohast lähtudes ja prognoosisid, mis võiksid olla muutused ametipositsioonil, kus nad viimati töötasid. 2012. aasta teise poole osas on kõige positiivsemalt on häälestatud hetkel haridust omandavad inimesed, kellel on see tõenäoliselt seotud lähitulevikus erialasele tööle suundumisega ning seega oodatakse ka palganumbri kasvamist. 2013. aasta osas on pilt pisut teine ja ühtlasi on inimeste palgatõusu ootused kõrgemad kui 2012. aasta teises pooles, mis on ühtepidi ka loogiline, sest fookuses on terve aasta.
säilinud o P:bourdieu praktika!!!! Vaata üle Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene, põlvkondadevaheline, struktuurne mobiilsus – indiviidide ja gruppide liikumine erinevate sotsiaal-majanduslike positsioonide vahel. o Vertikaalne – liikumine sotsiaalseshierarhias, ülenev/alanev o Horisontaalne – liikumine samal sotsiaalsel tasandil nt samal ametipositsioonil o Põlvkonnasisene – individuaalne karjäär tööelu jooksul o Põlvkondadevaheline mobiilsus – põlvkondade-vahelised erinevused o Struktuurne mobiilsus – majanduslikud või sotsiaalsed muutused,mis mõjutavad mobiilsuse määra ühiskonnas tervikuna. o Sotsiaalse mobiilsuse ulatus – ühiskonna avatuse näitaja. Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid
• Sooline tõrjutus – traditsioonilised rollijaotused kodus/koduste tööde mitteväärtustamine; spetsiifilised meeste-naiste hõivevaldkonnad - töö tasustamine Sotsiaalne mobiilsus: erinevad ligiid - SOTSIAALNE MOBIILSUS - indiviidide ja gruppide liikumine erinevate sotsiaal-majanduslike positsioonide vahel - Vertikaalne mobiilsus: liikumine sotsiaalses hierarhias, ülenev/alanev - Horisontaalne mobiilsus: liikumine samal sotsiaalsel tasandil (nt samal ametipositsioonil, ka geograafiline mobiilsus) - Põlvkonnasisene mobiilsus: individuaalne karjäär tööelu jooksul - Põlvkondadevaheline mobiilsus: põlvkondade-vahelised erinevused - Struktuurne mobiilsus: majanduslikud või sotsiaalsed muutused, mis mõjutavad mobiilsuse määra ühiskonnas tervikuna - ühiskonna avatuse näitaja sotsiaalne mobiilsus kaasajal - SOTSIAALSEST MOBIILSUSEST KAASAJAL Kombinatsioon: perekondlik taust + ühiskondlik kontekst
vastavate gruppide piiratud sotsiaalne, poliitiline ja majanduslik integreeritus ühiskonda 8) Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?) 9) Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene, põlvkondadevaheline, struktuurne mobiilsus o Vertikaalne mobiilsus – liikumine sotsiaalses hierarhias, ülenev/alanev o Horisontaalne mobiilsus – liikumine samal sotsiaalsel tasandil (nt samal ametipositsioonil, ka geograafiline mobiilsus) o Põlvkondadesisene mobiilsus – individuaalne karjäär tööelu jooksul o Põlvkondadevaheline mobiilsus – põlvkondade-vahelised erinevused o Struktuurne mobiilsus – majanduslikud või sotsiaalsed muutused, mis mõjutavad mobiilsuse määra ühiskonnas tervikuna 10) Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid
hierarhias Omistatud staatus - omandatud sünnijärgselt bioloogilise tunnuse (rass) või sots. positsiooni alusel. Omane suletud ühiskondadele, kastiühiskond, orjanduslik ühiskond Omandatud – tugineb individuaalsel panusel, omane avatud ühiskonnale Meritokraatial põhinev sotsiaalse hierarhia taastootmine: sotsiaalsed positsioonid ja hüved jaotuvad vastavalt panusele (võimekus, ettevalmistus) Kriitika: sotsiaalse päritolu eelised John Goldthrope’i ametipositsioonil põhinev klassifikatsioon Turusituatsioon – Töösituatsioon; Inimesed – töökoht; Palgatase – autoriteet; tööga kindlustatus – autonoomsus; karjäärivõimalused – kontroll; Materiaalsed hüved, üldised võimalused elus – töö iseloom, autonoomia ja vabaduse määr töökohal John Goldthrope’i klassimudel Teenistusklass: (I) Tipp-professionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud; (II) Professionaalid, keskastmejuhid
Alamklass marginaalsed ja tõrjutud, pikaajalised töötud, kodutud, elavad sotsiaalsüsteemi kulul; etnilised vähemused, immigrandid *Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene, põlvkondadevaheline, struktuurne mobiilsus Vertikaalne mobiilsus: liikumine sotsiaalses hierarhias, ülenev/alanev Horisontaalne mobiilsus: liikumine samal sotsiaalsel tasandil (nt samal ametipositsioonil, ka geograafiline mobiilsus) Põlvkondadesisene liikumine sotsiaalsete positsioonide vahel elu jooksul Põlvkondadevaheline mobiilsus vanemate ja laste põlvkonna võrdlusel põhinev sotsiaalse mobiilsuse määratlemine Struktuurne mobiilsus: majanduslikud või sotsiaalsed muutused, mis mõjutavad mobiilsuse määra ühiskonnas tervikuna (-ühiskonna avatuse näitaja) *Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid
piiratud, euroopas sellest moistest hoidutakse, väga tugev negatiivne mõiste arvatakse, et inimene ise vaesuses süüdi Sotsiaal-ruumiline segreeritus Sotsiaalne mobiilsus indiviidide ja gruppide liikumine erinevate sotsiaal- majanduslike positsioonide vahel (enamasti tõusmine kõrgemale) Vertikaalne mobiilsus liikumine sotsiaalses hierarhias (üles/alla) Horisontaalne mobiilsus liikumine samal sotsiaalsel tasandil (nt samal ametipositsioonil, geograafiline mobiilsus elukoha vahetus jne) Põlvkonnasisene mobiilsus indiviidi karjäär tööelu jooksul (nooremad tavaliselt alguses madalamatel töökohtadel, sest alles sisenevad tööturule) Põlvkondadevaheline mobiilsus põlvkondade-vahelised erinevused (kas ma saavutan sama positsiooni nagu isa või madalama või kõrgema) Struktuurne mobiilsus majanduslikud või sotsiaalsed muutused,
Erinevad seletusvõimalused: Individuaalne vastutus, ‘õpitud abitus’ Vaesus kui struktuurselt (taas)toodetud nähtus Individuaalsete ja süsteemsete tegurite vastasmõju SOTSIAALNE MOBIILSUS - indiviidide ja gruppide liikumine erinevate sotsiaal- majanduslike positsioonide vahel Vertikaalne mobiilsus: liikumine sotsiaalses hierarhias, ülenev/alanev Horisontaalne mobiilsus: liikumine samal sotsiaalsel tasandil (nt samal ametipositsioonil, ka geograafiline mobiilsus) Põlvkonnasisene mobiilsus: individuaalne karjäär tööelu jooksul Põlvkondadevaheline mobiilsus: põlvkondade-vahelised erinevused Struktuurne mobiilsus: majanduslikud või sotsiaalsed muutused, mis mõjutavad mobiilsuse määra ühiskonnas tervikuna ühiskonna avatuse näitaja Mobiilsusuuringute järeldusi: Arenenud ühiskondi on iseloomustanud peamiselt struktuurne mobiilsus;
ametikohale ehk missuguseid inimesi otsitakse ametikohale. Esiteks küsitakse, milline haridus on vajalik vastaval ametikohal töötamiseks ja kus kohast see võiks olla saadud. Selle küsimuse eesmärgiks on teada saada, kas intervjueeritav hindab mingeid ülikoole kõrgemalt kui teisi ja missugust haridust üldsegi on vaja vastaval ametikohal töötamiseks. Seejärel küsiti intervjueeritavalt, missuguseid isikuomadusi hinnatakse vastaval ametipositsioonil oleva inimese juures. Haridus ja isikuomadused ei pruugi olla ainukesed faktorid, mis mõjutavad inimese sobilikust ametikohale. Seepärast küsitigi, missuguseid muid faktoreid hinnatakse vastavale ametipositsioonile kandideeriva inimese juures. Viimaks uuritakse intervjueeritavalt sooliste ja vanuseliste eelistuste kohta ametikohale valimisel. Selle küsimuse eesmärgiks on välja selgitada, kas ametikohale valitakse pigem mehi või naisi ja noori või vanu. 3. UURIMUSTE TULEMUSED
võõrkeeles. Visiitkaardi kasutamine tutvumisel Visiitkaarte vahetatakse pärast vestlust või selle käigus. Ärikohtumistel vahetatakse visiitkaarte kohtumise alguses, sest siis on vestluskaaslastel lihtsam teineteise poole pöörduda. Juhuslikel kohtumistel vahetatakse visiitkaarte siis, kui soovitakse tulevikus edasi suhelda. Tutvumisel vis-à-vis (vastamisi) ulatab esimesena oma visiitkaardi madalamal positsioonil olev isik kõrgemal ametipositsioonil olevale isikule. Ei maksa solvuda, kui mõni teist kõrgem isik ei ulata vastuseks oma kaarti. Ametialasel suhtlemisel ei ole tähtsad inimese sugu ega vanus. Kui soovitakse järgida vana tava, siis võrdsete ametiastmete korral ulatab visiitkaardi noorem endast vanemale. Sekretär ega juhiabi ei küsi kunagi kõigepealt visiitkaarti vaid palub kontaktandmeid. Seltskonnas ei anna daamid vallalistele meestele oma lihtkaarti, millele on trükitud kodune aadress ja telefoninumber
üles ehitatud suhete kontekstis. Selliste suhete põhiolemus sõltub lugupidamise, teadmiste ja entusiasmi edasi andmisest õpetamisel. Autoriteeti edastatakse ka läbi pingevaba enesekind- Põhimõtteliselt peab õpetaja autoriteet tuginema pigem tõhusal õpetamisel kui sunnile ja luse juhtimises ja õpetamises ning läbi igati eluterve enda (ja teiste) ekslikkuse tunnistamise. autoritaarsele juhtimisele tugineval ametipositsioonil (mis pikemas perspektiivis on nagunii Robertson on täheldanud: läbikukkumisele määratud). 94 95
annaabi.ee 
