kinnitavad, et vaatamata haridustasemele ja ametikohale on siiski meeste palk suurem. Suurim palgavahe on 30-39 aastaste naiste ja meeste vahel. Palgalõhe on oluline seetõttu, et sellest olenevad nii sotsiaaltoetused kui ka tulevikus saadavad pensionid. Eesti perekonnas teenivad leiba nii mees kui naine. Üksikemaga perekonnas ainult ema. Soolise segregatsiooni tõttu koonduvad mehed ja naised eri ametitesse ja majandussektoritesse, töötavad eri kutsealadel ja eri ametipositsioonidel. Uuringute tulemused tööturul näitavad, et avalikus sektoris töötab 16% mehi ja 33% naisi, erasektoris 84% mehi ja 67% naisi ning ettevõtjaid on mehi 12%, naisi vaid 5%. Soolist palgalõhet põhjustavad mitmed tegurid: meeste ja naiste töö erinev väärtustamine ühiskonnas, naistööjõud on ülekaalis, naiste madalam palgaootus, naiste töökatkestused seoses laste sünniga, erinevad oskused, haridus, kogemused. Naiste puhul mängib enam rolli
ametipositsioonid, mis mõjutavad vastavalt ka nende elustiili. Klassisüsteem on pidevas muutumises, ei ole piiartud. Meritokraatia ja selle kriitika o Meritokraatial põhinev sotsiaalse hierarhia taastootmine; sotsiaalsed positsioonid ja hüved jaotuvad vastavalt panusele (võimekus, ettevalmistus) o Kriitika: sotsiaalse päritolu eelised. J. Goldthorp’i klassimudel – ametipositsioonidel põhinev klassifikatsioon o Klassikuuluvuse ja –positsiooni peamised mõjutegurid: Turusituatsioon töösituatsioon Palgatase autoriteet Tööga kindlustatud, lepingud autonoomia Karjäärivõimalused kontroll
valdkonnas. Õppijaid on EHTE-s 350 õppurit päevases-, tsükliõppes ning eksternõppes. EHTE-s on moodustunud üliõpilaskond, õpilaskond, tegutsev üliõpilasesindus ning koolis toimivad traditsioonid. 1988-2007.a. on EHTE lõpetanud 20 lendu, kokku üle 600 oskustöötaja. Rakenduskõrghariduse on omandanud rohkem kui 300 hotellimajanduse, toitlustusvaldkonna ja turismivaldkonna spetsialisti. Ehte vilistlased töötavad erinevatel ametipositsioonidel hotellides, turismifirmades, toitlustusettevõtetes. Mitmed töötavad keskastme juhtidena (turundusjuhid, vastuvõtujuhid, toitlustusjuhid, tegevjuhid jne.) Mitmed on loonud endale töökohad, töötavad valdkonna tööandjate ja ettevõtjatena. Vilistlaste hulgas on ettevõtete omanikke. 5. Kooli eesmärk Eelkõige soovib EHTE teavitada noori oma soodsatest õppevõimalustest ning tehakse seda teleri,raadio ning ka interneti kaudu. EHTE missiooniks on koostöös tööandjatega
majanduslike positsioonide vahel. • Ülenev mobiilsus, alanev mobiilsus = vertikaalne mobiilsus • Horisontaalne mobiilsus - liikumine samal sotsiaalsel tasandil (nt geograafiline mobiilsus) • Põlvkonnasisene mobiilsus, kus vaatluse all on indiviidide endi karjäär – mil määral nad liiguvad üles või alla oma tööelu jooksul. • Põlvkondadevaheline mobiilsus - uuritakse, kas lapsed on sarnastel ametipositsioonidel kui nende vanemad või vanavanemad, st kui oluline on päritolu. • Struktuurne mobiilsus – viitab ühiskonnatasandi faktoritele, mis mõjutavad mobiilsuse taset ühiskonnas tervikuna. Absoluutne vaesus - põhivajadused rahuldamata Suhteline vaesus – ühiskonnas kehtestatud standarditele mittevastav toimetulekutase Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud)
sotsiaalmajanduslike positsioonide vahel. • Ülenev mobiilsus, alanev mobiilsus = vertikaalne mobiilsus • Horisontaalne mobiilsus - liikumine samal sotsiaalsel tasandil (nt geograafiline mobiilsus) • Põlvkonnasisene mobiilsus, kus vaatluse all on indiviidide endi karjäär – mil määral nad liiguvad üles või alla oma tööelu jooksul. • Põlvkondadevaheline mobiilsus - uuritakse, kas lapsed on sarnastel ametipositsioonidel kui nende vanemad või vanavanemad, st kui oluline on päritolu. • Struktuurne mobiilsus – viitab ühiskonnatasandi faktoritele, mis mõjutavad mobiilsuse taset ühiskonnas tervikuna. Absoluutne vaesus - põhivajadused rahuldamata Suhteline vaesus – ühiskonnas kehtestatud standarditele mittevastav toimetulekutase Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud)
identiteet); ei ole alati sõltuvuses majanduslikust kapitalist; staatusmarkerid – riietus, kõnepruuk, eluase jm -> elustiil; Võim – kuuluvus gruppidesse ja ühendustesse, suutlikus mõjutada otsuseid ühiskonnas (mh sotsiaalne mobiliseerumine oma huvide realiseerimiseks, kaitseks; religioosne kuuluvus vm) Majanduslik positsioon, staatus ning võimupositsioonid: nii kattumine kui erinevused -> kombineerumine -> kompleksne ja mitmetahuline sotsiaalne struktuur John Goldthorpe – ametipositsioonidel põhinev klassifikatsioon Klassikuuluvuse ja –positsiooni peamised mõjutegurid: Turusituatsioon (inimesed) o Palgatase, tööga kindlustatus, lepingud karjäärivõimalused -> Materiaalsed hüved, üldised võimalused elus Töösituatsioon/ töösuhted (töökoht) o autoriteet autonoomsus kontroll -> Töö iseloom, autonoomia ja vabaduse määr töökohal
annaabi.ee 
