Notar- kas eraõiguse või avaliku õiguse esindaja
1990. aastate alguses sai
selgeks, et riik ei suuda kõiki talle uutes turumajanduslikes ja sotsiaalsetes tingimustes
pandud ülesandeid täita. Üles oli vaja ehitada uus ja aja nõudmistele vastav notariaadi
süsteem. Justiitsministeeriumi kaasabil alustasid notarid notariaadiseaduse väljatöötamist
ja tingimuste loomist Eesti üleminekuks ladina notariaadi süsteemile. Ladina notariaadi
printsiipide kohaselt on notari puhul tegemist vabakutselise, sõltumatu ja erapooletu
ametipidajaga, kes nimetatakse ametisse eluaegsena. Oma ametitegevuse eest vastutab
notar isiklikult, kahju tekitamisest tulenevate nõuete tagamiseks on ette nähtud
kohustuslik ametikindlustus. Ladina notariaadis kehtiv printsiip näeb ette kindlaks-
määratud notarite arvu elanikkonna suhtes. Konkreetse arvu määrab õiguskäibe vajadus
ning vastavalt sellele on Eestis taasiseseisvusaastate jooksul notarite arvu justiitsministri
poolt jätkuvalt suurendatud