Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ametinimetuseks" - 8 õppematerjali

ametinimetuseks on pearaamatupidaja. 7. Põhilised tööülesanded on raamatupidamise töö organiseerimine, kontserniaruannete, rahavoogude, eelarvete ja nende täitmiste tegemine juhtkonnale.
Keskaja ülikoolid ja teadus
1
rtf

Keskaja ülikoolid ja teadus

Ühe teadusharu kõrgkool ei kuulu ülikooli mõiste alla. Vanim ülikool - Bologna ülikool 1119 (privileegid 1158) - Õpilaste organisatsioon, mis palkas endale ise õpetajaid - doktoreid. juhtis rektor. 12. saj Pariisi ülikool, juhtis kantsler.. Oxford, Cambridge, Salamanca... Eeskujuks sai Pariisi ülikool. Alustati kunstide teaduskonnast, hiljem sai valida ka usu-, arsti- ja õigusteaduskonna vahel. Valiti juht, kes sai ametinimetuseks dekaan. Ülikooli privileegid ja luba saadi paavstilt, hiljem riigivalitsejatelt. Skolastika ülikoolides viljeldud teadusi nimetati skolastikaks. Iseloomulik joon on toetumine autoriteetidele - hüljati kogemus. Põhilise autoriteedina tõusis esile Aristoteles. 1210. tühistatud keeld Aristotelese teostel tühistati 1270. Roger Bacon ja empiirilise teaduse algus Vastandiks skolastikale, kogemusele rajatud teadus. (matemaatika, füüsika ja astronoomia)

Ajalugu → Ajalugu
82 allalaadimist
Kutsevaliku Praktikum raamatupidamisest
1
docx

Kutsevaliku Praktikum raamatupidamisest

Leian, et need on äärmiselt põnevad ametid ning ühtivad täpselt minu tulevikulootusega. 1. Intervjueeritava nimi on Marina Laaneväli. 2. Omandatud eriala on kaubanduslik raamatupidamine. 3. Lõpetas Tartu Ülikooli. 4. Raamatupidajale on vajalikud majandusteadmised. Väga hästi tuleb tunda raamatupidamisega seotud seadusandlust ja raamatupidamise korraldamist vastavalt sellele. 5. Intervjueeritav töötab Krediidipangas. 6. Ametinimetuseks on pearaamatupidaja. 7. Põhilised tööülesanded on raamatupidamise töö organiseerimine, kontserniaruannete, rahavoogude, eelarvete ja nende täitmiste tegemine juhtkonnale. Aruanded riigiasutustele (käibemaksuaruanded, aastaaruanded, statistikaaruanded). 8. Töötasu on priske 1200 eurot neto. 9. Töö kõige meeldivam külg on head töö- ja puhkevõimalused 10. Negatiivne oli see, et tuli tihti ületunde teha ja vajadusel nädalavahetustel tööl käia. 11

Majandus → Raamatupidamine
17 allalaadimist
Kelleks tahan saada
6
doc

Kelleks tahan saada

Põhilisteks võõrkeelteks on vene keel, soome keel ja inglise keel. Eriti palju pean õppima seadusandlust, see tähendab Eestis kehtivaid kõiksugu seadusi alates põhiseadusest. Peale gümnaasiumi lõpetamist pean minema Sisekaitseakadeemia politseikolledzi politseikooli, kus omandan kahe aastaga konstaabli eriala, mis on ühtlasi esimeseks sammuks politseilise rakendusliku kõrghariduse omandamisel. Koolis käimise ajal on minu ametinimetuseks kadett. Politseikolledzi kadetid saavad koolist politseivormi. politseikolledzi kadetid Selle ajaga õpetatakse kehtivaid seadusi. Lisaks sellele õpin tundma ja kasutama erinevaid relvi ja muid tehnilisi vahendeid. Politseis on tulirelvadest teenistusrelvaks püstol Makarov mis on toodetud Venemaal või Austrias toodetud Glock. Makarov Glock 2

Kirjandus → Kirjandus
56 allalaadimist
Sekretär lühikirjeldus
4
doc

Sekretär lühikirjeldus

Sekretärid tegelevad ettevõtte või organisatsiooni dokumendihalduse ning nii asutusesisese kui asutustevaheliste suhete korraldamisega. Nende kohustuseks on juhi/juhtide poolt antud ülesannete täitmine. Sekretärist oleneb juhtide ja teiste töötajate vaheline infoside, ta on esmases kontaktis ettevõtte külaliste ja klientidega. Sekretäri ülesanded võivad olenevalt konkreetsest töökohast olla erinevad. Sõltuvalt konkreetsetest tööülesannetest ja vastutusest võib sekretäri ametinimetuseks olla: · Sekretär- juhiabi · Sekretär-asjaajaja · Sekretär · Sekretär-assistent · Referent · Sekretär-personalitöötaja · Sekretär-raamatupidaja · Reisisekretär Sekretäri põhilised tööülesanded on: telefonile vastamine, vastava info edastamine; kirjavahetuse korraldamine ­ saabunud posti

Infoteadus → Dokumendihaldus
132 allalaadimist
Keskaja linnade teke ja kultuur-linnade majandus-ülikoolid
8
doc

Keskaja linnade teke ja kultuur, linnade majandus, ülikoolid

Ülikool jagunes teaduskondadeks pariisi ülikoolis oli neid neli ning seega oli ka mujal maades neid neli Õpinguid tuli alustada kunstide teaduskonnast hiljem nimetatud filosoofiateaduskonnaks seal õpetati seitset ,,vaba kunsti" Peale seda võis omandada usu-, arsti-, õigusteaduskonnas Ülikoolis tohtisid õpetada vaid need, kellel on teaduslik kraad Õppejõud valisid endale juhi, kelle ametinimetuseks on dekaan Keskaja ülikoolis viljeldud teadusi nimetati kokku skolastikaks kõige iseloomulikum joon oli , et toetutakse autoriteetidele õpetlase tarkuse näitajaks sai kõige meisterlikumate argumentide leidmine Põhilise autoriteedina tõusis esile Aristoteles Oxfordi ülikooli prof. R.Bacon oli oma ajast ees lähtus vanaaja, sealhulgas ka araabia käsikirjade uurimisest tegi keemia ja füüsika valdkonda kuuluvaid katseid

Ajalugu → Ajalugu
100 allalaadimist
Leonardo da Vinci
5
doc

Leonardo da Vinci

värvikihte. Leonardo maalis hulga pilte, mis kujutavad Neitsi Maarjat Jeesusega. Leonardo oli just Firenzes maalikunstnikuna kuulsaks saamas, kui ta 1482. aastal otsustas asuda tööle Milanosse. Sinna jäi ta 17 aastaks. Seda suurt linna Põhja-Itaalias valitses uus, noor hertsog Ludovico Sforza, kes pakkus Leonardole võimaluse rakendada rohkem oma erinevaid andeid. Nimelt ei tulnud tal siin töötada mitte ainult maalikunstnikuna, vaid ka arhitekti ja insenerina. Leonardo ametinimetuseks sai ,,hertsogi maalikunstnik ja insener". Tema tööülesannete ring oli lai: portreede maalimine, dekoratsioonide ja kostüümide kavandamine õukonna pidustuste ja etenduste jaoks, linna kaunistamine skulptuuridega, nõuannete jagamine sõjaliste ehitiste ja linna kindlustiste rajamisel ning masinaehituses. Oma eluajal viis ta lõpule kõigest ligikaudu 25 maali ning ainult umbes 10 neist on säilinud. 1483-85. aastal maalis ta Madonna kaljukoopas esimese varjundi.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
7 allalaadimist
Eesti ajalugu 18 saj-20 saj-1943 aasta
20
doc

Eesti ajalugu 18 saj-20 saj. 1943 aasta

19. V 1919 "Seletus Eesti riiklikust rippumatusest" 4. VI 1919 "Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord" 15. VI 1920 Põhiseaduse vastuvõtmine 27.–29. XI 1920 esimese riigikogu valimised 21. XII 1920 Põhiseaduse kehtestumine 4. I 1921 Riigikogu avaistung Riigikogu – ühekojaline, 100 liiget, valitakse 3-aastaks otse rahva poolt. Vabariigi Valitsus – ministrid + riigivanem. Pidi omama parlamendi usaldust. Põhiseaduse kehtestumisel sai valitsusjuhi (peaministri) ametinimetuseks riigivanem, kes täitis riigi esindamisel ka riigipea ülesandeid. Peamine probleem oli valitsemissüsteemist tulenev valitsuste ebastabiilsus. 1919–1934 oli valitsuse keskmine iga 8 kuud ja 20 päeva. 1921–1932 oli 12 valitsust, sh: 2 kolmeparteilist, 5 neljaparteilist, 4 viieparteilist ja 1 kuueparteiline. Parlamendivalimised 1919–1929 (suuremad parteid) 1919 1920 1923 1926 1929 1932 PK 8 21 23 23 24 ARV - - 4 14 14 42 RE 25 10 8 8 9 KRE 5 7 8 5 4 ETE 30 22 12 13 10 23

Informaatika → Infoteadus- ja...
103 allalaadimist
Klienditeenindus
66
doc

Klienditeenindus

(allkiri) (allkiri) Kaarel Tamm Juhatuse esimees Maire Kuusk Pearaamatupidaja 10.6. Kui dokumendi allakirjutaja ei saa dokumendile alla kirjutada ja seda teeb teine selleks volitatud ametiisik, tuleb allkirja rekvisiit ümber vormistada. 10.7. Asendajana allakirjutava isiku ametinimetuseks märgitakse, kelle ülesannetes esinetakse. Näide: 60 Sulev Tuisk Peainsener direktori ülesannetes Dokumentidele ei ole soovitatav alla kirjutada musta värvi tindi või pastapliiatsiga. Sarnaneb koopiale. Kasutama peaks sinist tinti. 11. Pitsat ja tempel 11.1. Pitsat on vahend, millega vormistatakse juriidilise isiku üks rekvisiite ­ pitsati jäljend ehk pitser. 11.2

Informaatika → Kommunikatsioon
555 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun