Sellele sünge teemaga teosele annab veidi helgema varjundi autori püüd näidata olukordi, kus leedulaste ja juutide vahel näis olevat ei midagi muud kui inimlik solidaarsus, ehk ka kaastunne. Need on juhtumid, milles juute, kas lapsi või tervet peret püüti varjata, et neid tapaõudustest säästa. Nii varjas üks leedu naine tasu eest juudipoissi, kuni too end ise teiste laste seas jidisi keeles rääkides reetis, ent sai tänu ühele mõistvale politseiametnikule, kes ametikohustustest lähtuvalt oleks pidanud poisi üles andma, hoopis uue varjupaiga, kus ei küsitud isegi raha 6 Ometi oli neidki, kes viivitamatult juudid paljastasid ning nemadki on korduvalt lugeja ette toodud. Otseloomulikult sisaldab raamat ka ülevaateid juutide hävitamiseks mõeldud operatsioonide kavadest, mida teise peatüki algusest leiab. Välja antud raporte ja instruktsioone on haarav lugeda ning selliste vormide puhul teenib alati truult otsekõne kasutamine, mida Eidintaski siinkohal teinud
Ametijuhendid toovad selgelt välja ja kirjeldavad tööga seotud eriomast vastutust. Nad võivad sisaldada endas ka informatsiooni töötingimustest, kasutatavatest töövahenditest, -seadmetest, vajalikest teadmistest ja oskustest ning seostest teiste ametikohtadega. Eestis kehtiv Töölepingu seadus ei kohusta tööandjat ametijuhendit koostama. On nõutav, et põhilised tööülesanded (töö sisu) oleks kirjeldatud. Ametijuhend töölepingu lisana tagab, et töötaja saab aru oma ametikohustustest ja on seda juriidiliselt korrektsel viisil aktsepteerinud. Parimad ametijuhendid ei piira töötajaid, vaid pigem toetavad nende püüdlusi saada kogemusi, suurendada nende oskusi ja arendada nende võimet panustada organisatsioonile. 7. KATSEAEG Katseaja eesmärgiks on anda tööandjale ja töötajale võimalus hinnata töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust tasemele, mis on töö tegemiseks nõutav
märtsil 1934 sõjaväe toetusel võimu oma kätte, kehtestades üleriigilise kaitseseisukorra, millega piirati demokraatlikke vabadusi. Kaitseseisukorra kehtestamise otsusega määrati taas ametisse ülemjuhataja kindralleitnant Johan Laidoner. Ülemjuhataja alluvusse anti lisaks kaitsejõududele raudtee, post, telegraaf ja telefon, ülemjuhatajal olid ühtlasi ka sisekaitseülema volitused. Kaitseminister Paul Lill vabastati kaitsevägede juhataja ametikohustustest. Ülemjuhataja esimeseks korralduseks oli vabadussõjalaste liitude ja nende osakondade, klubide ning ajalehtede sulgemine ning vabadussõjalaste juhtide arreteerimine. Sisekaitseülemana andis Laidoner välja sundmääruse nr. 14 koosolekute ja rongkäikude keelamise kohta. Ülemjuhataja pädevus oli võrreldes kaitsevägede juhataja pädevusega tunduvalt suurem. Kindral Laidoner nimetati ülemjuhatajaks läbi seadusetähe üsna kunstliku tõlgenduse, sest ülemjuhataja
haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Eesmärgipärasus § 5 lg 2 - eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid ja tarbetuid kulutusi isikutele. Kiirus ei tohi olla peamine, tuleb siiski tähtsad asjaolud välja selgitada. Ametlikkus ehk ofitsiaalsus - teatud menetlusi on haldusorgan kohustatud ise algatama, ametikohustustest tulenevalt. Järelevalve menetlus. Samuti määrab haldusorgan ise asja arutamise ulatuse ja arutlusse tulevate küsimuste kogumi, juhtides menetlust ametlikult Oportuniteedi printisiip - teatud menetlusi algatatakse kaalutlusõiguse alusel- järelevalve menetlus on avalikes huvides. Tuleb algatada juhul, kui kaalutlusõigus on redutseerunud nullini või järelevalve on seotud isikute subjektiivsete õiguste kaitsega. Järelevalve menetlust
annaabi.ee 
