1. Mida nimetatakse võimude lahuseks ? Võim on mitmesuguste ametikandjate ja asutuste vahel jagatud 2.Nimeta 7 põhiseadusliku institutsiooni. Riigikohus, riigikontroll , Eesti pank, president, parlament , valitsus 3.Kogu võim lahutatakse Parlament, valitsus ,kohtud 4. Parlament seadusandlik võim Valitsus täidesaatev võim Kohtud kohtu võim 5. Mitmes võimuharus võib üks ja sama inimene olla ? Ainult ühes 6.Iseloomusta parlamentaarset valitsemiskorraldust.
Järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuseõigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle teostab õiguskantsler. Praegu on selles ametis Indrek Teder. Õigust mõistab ainult kohus. Kõrgeim kohus Eestis on riigikohus, mis on ühtlasi ka põhiseadusliku järelevalve kohus. Selle esimees on praegu Märt Rask. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte tähendab, et võim on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud ja nad kontrollivad üksteist. Riigivõimu kolmikjaotus tähendab selle jaotamist järgmisteks võimuharudeks: seadusandlik võim, täidesaatev võim, kohtuvõim. Seadusandliku võimu institutsiooniks on parlament, kelle peamiseks ülesandeks on seaduste vastuvõtmine. Täidesaatva võimu institutsiooniks on valitsus, kelle ülesandeks on viia seadused ellu. Kohtuvõimu institutsiooniks on kohtud ja õiguskantsler, kelle ülesandeks on tagada
· Autoritaarses riigis on võim ühe isiku või kildkonna käes. · Totalitaarses riigis on rahvas muudetud võimuloleva rühmiuse tööriistaks. · Riike, mis on lahti öelnud eelnevad mittedemokraatlikust reziimist, ent kus kõik demokraatia komponendid veel ei toimi, on Siirderiik. · Siirdeperiood periood, mil kestab üleminek ühelt valitsemiskorralt teisele. Eesti kui parlamentaarne demokraatia · Võim mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud võimude lahusus ja tasakaalustus. · Demokraatlik valitsmine: Võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte. Võim on avalik ja kontrollitav. Võim seisab rahvale võimalikult lähedal. · Parlamentaalse korralduse puhul valib parlamendisaadikud rahvas, otsestel valimistel. · Presidentaalse korralduse puhul valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. · Föderaalriik riigid, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem
1.Kes kuulusid keskajal vaimuliku seisusesse? 2.Mida tähendab kirikuinstitutsioon? Millised olid vaimulike ametid? Asutuste, organisatsioonide ja ametikandjate süsteem, mis tegeleb ristiusu ja jumalasõna levimatmise ja teenimisega. Piiskop(koguduse ülevaataja), preester(riituste läbiviija), paavst(katoliku kiriku pea) 3.Mida kujutasid endast kloostrid ja millega seal tegeleti? Suletud asutus, kus nunnad ja mungad elasid, palvetasid ja töötasid. 4.Võrdle erinevaid mungaordusid (benediktiinid, tsistertslased, dominikaanid ja frantsiskaanid). *Benediktiinid mustad kuued/rüü, ,,Mustad mungad", Itaalias 6. sajand,
sajandist pärinevad rõngasristid. Rõngasristid võeti sümbolina kasutusele juba ristiusu-eelsest ajast. Vanad eestlased pidasid seda õnnetoovaks päikesesümboliks ning rõngasristi kujutist on laialdaselt kasutatud ka veel eesti käsitöös ja tarbekunstis. Läänemeremaadele omane rõngasrist kannab endas ühtviisi kristlust kui igavikulist maailmakultuuri ja eestlaste rahvuspärandit. Võeti kasutusele ka Lääne- ja Põhja-Eesti jõukamate talumeeste ning mõisate eestlastest ametikandjate haudadel. Neisse ristidesse raiuti tekstid peamiselt suurte ladina tähtedega. Kristlasele annab katkematu ring risti ümber igavese armastuse ja elu ning kirikuse tähenduse. Meremeeste kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud Saha kabel kuulus algul Jüri kihelkonda, XVII sajandist Jõelähtme kiriku juurde. On teada, et kabel oli väga viletsas seisus juba 1725.a. Lagunenud kabel taastati 1968-71. a. restaureerimistööde käigus. Saha kabeli ajaloost on väga vähe
kirik. Liivi sõda tõestas, et tornid ja müürid ei paku piisavat kaitset, hakati rajama uut tüüpi kaitseehitisi - bastione, viisnurksed, mullast kuhjatud astangulised kindlused. Ehitati ka väiksemaid, põhiplaanilt nelinurkseid reduude. Ehitustööd tõid kokkuvõttes endaga kaasa uusi makse ja tööjõu vajadust. Kiviraidurite poolt hakati valmistama rõngasriste, päikesevalguse sümbol, kasutati rikaste eesti talupoegade või eesti soost ametikandjate haudadel. Tehti mahukaid ehitustöid neis linnades, kus sõjaga kaasnesid suured purustused ja tulekahjud - Narva, Pärnu, Tartu. Sõdades vallutamata püsinud Tallinn säilitas oma keskaegset välimust. Linnade ehitust püüti korraldada sihipäraselt, uut ehituspoliitikat teostati jõukas, tõusvas Narvas, ehitati toomkirik, börsihoone, raekoda. Üldiselt mõjutas Rootsi aeg eesti kultuuri positiivses suunas. Sel ajal
Eesti kui parlamentaarne demokraatia Demokraatliku riigi tunneb ära selle järgi, et võim on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Seda nimetatakse võimude lahususeks ja tasakaaluks. Organisatsioonid on eraldi, kuid loomulikult nad ei tegutse erandatult, vaid hoiavad üksteist oma otsustega kursis ja kontrollivad üksteist, nende tegevus on seotud. Demokraatiale iseloomulik võimude lahusus ehk valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus loob vajaliku pidurdusmehhanismi, et inimene(inimesed), kelle käes on võim, ei läheks sellega üle piiri. Poliitilise võimu tasakaalustamiseks jaotatakse
kindlaksmääratud viisil, riik planeerib, kontrollib kõike ühiskonnas toimuvat. Kehtib range tsensuur. Välissuhtlus piiratud/keelatud. Puudub vaja ajakijrandus.Praegu Põhja- Korea, Kuuba. Siirderiigid- loobunud mittedemokraatlikust siirderiigist, kui ei toimu ka kõik dem. komponendid. Siirde periood- Algab esimestest vabadest valimistest 2.2 Demokraatlikus riigis on võim jagatud mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel. Seda nim võimude lahususeks ja tasakaalustatuseks. Tähtsa osa omab kohalik omavalitsus. Demokraatik valitsemine a) võim ei ole koondatud ühe isiku või valitsuse kätte b) võim on avalik ja kontrollitav c) võim seisab rahvale võimalikult lähedal Võimude lahusus- valitsemisasustuste omavaheline tööjaotus on pidurdusmehhanism mis takistab poliitilise võimu konsentratsiooni. Võim on lahutatud a)seadusandlikuks(parlament, volikogud)
vara kasutamist ja säilimist kontrollib : riigikontroll. *Riigikontrolli juht : riigikontrolör Mihkel Oviir. *Järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle teostab : Õiguskantsler *Õiguskantsler : Indrek Teder. *Kõrgeim kohus Eestis on : Riigi kohus. *Riigi kohuse eesotsas on : Märt Rask. VÕIMUDE LAHUSUS. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte : *võim on mitmete asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Riigivõimu kolmikjaotus tähendab selle jaotamist järgmisteks võimuharudeks : *Seadusandlik *Täidesaatev *Kohtuvõim. Seadusandliku kogu peamine ülesanne : *Seaduste vastuvõtmine ja muutmine. Täidesaatva võimu ülesanne : *viia ellu parlamendi otsuseid. Kohtuvõimu institutsiooni ülesanne : *seista selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. SKEEM. Täidesaatev võim. Seadusandlik võim
Minister valitsuse liige Ministeerium valitsemisasutus teatud valdkonnas Portfellita minister temal pole ministeeriumi, ainult väike büroo Kantsler ministeeriumi tegevust korraldav parteiliselt sõltumatu tippametnik Riigikantseleitäidesaatva võimu asjaajamise korrashoidmiseks tegutsev valitsuse kõrvalosa(?) RiigisekretärRiigikantselei juht Küsimused ja vastused: Lk 45 2) Mida tähendab võimude lahusus? See tähendab seda, et võim on mitmseuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. 3) Selgita, mille poolest erineb parlamentaarne demokraatia presidentaalsest. Miks nimetatakse neid mõlemat demokraatlikuks valitsemisviisiks? Kumb valitsemisviis sulle rohkeb meeldib? Miks? Peamine erinevus oleks see, et parlamentaarse demokraatia puhul on president rohkem rahva ühtsuse sümboliks. Selle poliitika keskmeks jääb parlament koos valitsusega erinevalt presidentaalse korralduse puhul. Need mõlemad on demokraatlikud, kuna rahvas otsustab
Otsene demokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Monarhiad ja vabariigid Monarhia ehk päritava võimuga riik tähendab veresuguluse alusel päritavat ainuisikulist võimu. Vabariik ehk valitava võimuga riik tähendab seda, kus valitakse president tavaliselt 4-5 aastaks. Siirdeperiood Periood, mil kestab üleminek ühelt valitsemiskorralduselt teisele. Demokraatlikud riigid Võim on on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Seda nim. võimude lahususeks. Parlamentaarse demokraatia puhul valib parlamendisaadikud rahvas otsestel valimistel ja parlament valib omakorda presidendi. Presidentaalse demokraatia puhul valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid Autoritaarses riigis pole rahva osaluseks niisuguseid tegusaid võimalusi nagu valimised, erakonnad ja kodanikuorganisatsioonid. Kogu võimutäius on koondunud ühe isiku või ustava kildkonna kätte.
Prokuratuuri põhiseaduslik asend.Funktsionaal-organisatoorne analüüs Norman Aas kas see on kooskõlas ka teatud kohas ja ajal kehtiva põhiseadusega*10, sest kindel organ tohib ainult siis tegutsema asuda, kui tema struktuur vastab põhiseadusele ja temale antud pädevus sellele struktuurivor- mile.*11 Seetõttu peab ka prokuratuur oma sisemise struktuuri, ametikandjate asendi ja menetluse poolest vastama sellisele funktsioonikandja vormile, mille struktuur võimaldab antud pädevust teostada. Prokuratuuri põhiseadusliku asendi määratlemisel tuleb seega kontrollida, millise põhiseaduses ettenähtud struktuuri poolt on üldse võimalik süüdistamisfunktsiooni täita. Eksekutiivvõimu demokraatlik legitimatsioon Eksekutiivvõim jaguneb valitsuseks ja halduseks*12, mille struktuur erineb üksteisest ja mis seetõttu on erinevalt legitimeeritud
Samas puudubharilikultselgepiirilineterviklikideoloogia DEMOKRAATIA MÄÄRATLUS-Demokraatia = rahvavalitsus Demokraatia on valitsemisviis ehk poliitiline režiim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Dahl: polüarhia Polüarhia on arenenud demokraatia vorm tänapäeva Lääne ühiskondades. Polüarhia kaks eritunnust: Kodanikeks on suur osa täiskasvanuist Kodanikuõiguste hulka kuulub opositsioonis olemine Tunnused: Ametikandjate valimine 2.Vabad ja ausad valimised 3.Üldine valimisõigus 4.Õigus kandideerida riigiameteisse 5.Väljendusvabadus 6.Õigus alternatiivsele teabele 7.Ühinemisõigus 8.Õigus jääda opositsiooni Sisuline demokraatia: Kõik eelnevad tunnused; neile lisanduvad Reageerimine kodanikearvamustelejasoovidele Inimestevõimalusjasoovosaledaühiskondlikusjapoliitiliseselus
Võimukandjad vastutavad rahva ees Vabad, regulaarsed ja ausad valimised Vaba parteikonkurents ja poliitiline pluralism Kõigile kodanikele on tagatud täielikud poliitilised õigused Kõigile on tagatud täielikud kodanikuõigused Seaduse võim ja võimude lahusus Tomiv tõhus riik ning läbipaistev valitsemine Polüarhia - kodanikeks on suur osa täiskasvanuist ja kodanikuõiguste hulka kuulub opositsioonis olemine. Tunnused: ametikandjate valimine, üldine valmimisõigus, enese väljendusvabadus, vabad ja ausad valimised, õigus alternatiivsele teabele, ühineisõigus, õigus jääda opositsiooni Sisuline demoraatia - reaktsioon kodanike arvamusele ja soovidele, inimesed peavad ise soovima osaleda poliitilises elus, demokraatlik poltiitiline kultuur ehk truudus demoraatlikele väärtustele. Demokraatia liigid: otsene demokraatia (kõik omavad võimalus osaleda)
Enampakkumise akt esitatakse kohtutäiturile, kes saab kinnistult üürnikud/endised omanikud välja tõsta. Ainuke võimalus mille puhul ei ole vaja minna kohtusse, kui soovid välja tõsta 5 notariaalselt tõestatud kokkulepped - siis, kui kokkuleppes on kokkulepitud et kohustuste mitte täitmisel allutakse kohe sundtäitmisele ning kohtusse minek ei ole vajalik 6 maksuotsused 7 täitevvõimu ettekirjutised 8 vabakutseliste ametikandjate kulud - notari tasu arve, täituri tasu ja täitekulu väljamõistmise otsus 4) Menetlusdokumentide kättetoimetamine Menetlusosalistele tuleb kätte toimetada järgmised dokumendid: vara arestimise akt, enampakkumise akt, otsused kaebuste lahendamise kohta ja muud seaduses sätestatud dokumendid. Saajal peab olema võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Menetlusdokumentide kättetoimetamise variandid: 1
2. mitmeparteiline ehk koalitisioonivalitsus (Eesti) EV-s juhib ja esindab valitsust peaminister (Jüri Ratas) 3 Valitsuse liikmeteks on ka ministrid (11 (+3) -> vastavalt ministeeriumite arvudele) 10.Kohtusüsteem Meil on mitmeastmeline kohtusüsteem Ehitus Etapid 11.Võimude lahusus ja tasakaal Demokraatlikus riigis on võim jagatud erinevate riigiasutuste ja ametikandjate vahel Teooria kohaselt on võim jagatud kolmeks: 1. seadusandlik võim- riigikogu, mille ül-deks on seaduste vastuvõtmine ja muutmine 2. täidesaatev võim- vabariigi valitsus(mis koosneb peaministrist ning ministritest), mille ül-deks on ellu viia poliitikat 3. kohtuvõim- esindavad kohtud (I-III kohtuastmed ja õiguskantsler) Õiguskantsler on Eestis Ülle Madise, kes kontrollib, et kõik Eesti õigusaktid oleksid kooskõlas põhiseadusega
48 m merepinnast kõrgemale kerkiv paeküngas. Rahvuskangelase Kalevi hauaküngas. Kui hiiglane Kalev suri, kandis lesk Linda suuri kivirahne hauale. Põll rebenes viimast kivi kandes, linda nuttis palavaid pisaraid. Sinna rajasid eestlased 11. saj keskpaigas seoses sadama kasutuselevõtuga oma puulinnuse 1219-Taani kuningas Waldemar II vallutas linnuse. Sealtpeale jäi Toompea sajanditeks võõrvõimu algul Taani, siis Saksa Ordu, seejärel Rootsi ja lõpuks vene ametikandjate asupaigaks Elanikkond koosnes valdavlt aadlikest, vaimulikest ja väiksearvulisest käsitööliskonnast Toompea ja all-linn olid nii halduslikult kui õiguslikult kuni 1877. aastani autonoomsed Toompea loss ja Pikk Hermann 1227.- 1238.a oli Toompeal võim Mõõgavendade Ordu käes- lasi ehitada kivist linnuse, nn. Castrum Minuse- väikese linnuse Suureks linnuseks- Castrum Maiuseks nimetatakse ülejäänud
rahvas n Lisaks on riigivõim piiratud ka valdkondliku jaotusega seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtulikuks võimuks, mida nimetatakse võimude lahususeks või tänapäevasemalt võimude tasakaalu ja kontrolli põhimõtteks, samuti õigusriigi põhimõtetega n Keskseid riigielu küsimusi võivad inimesed otsustada ka otse, nt rahvahääletusega. Demokraatlikud institutsioonid n valitud ametikandjate põhiseadusega piiratud valitsemine; n vabad, ausad ja sagedased valimised, millega ametikandjaid vahetatakse ning kus ei esine sundust; n tegelik eneseväljendusvabadus, mis tähendab nii kahjulike tagajärgede puudumist kui arvamuste esitamiseks kanalite olemasolu; n alternatiivse teabe saamise võimalus tänu teabeallikate paljususele; n ühinemisvabadus, mis tähendab kodanike võimalust luua ühendusi seltsingutest erakondadeni;
Põhiseaduse kohaselt on selleks Riigikogu, kelle ülesandeks on legitimeerida kogu riigivõimu teostamine. Riigikogu on peamine koht, kus toimub poliitiline võitlus ning poliitiliste otsuste tegemine. Parlamendi funktsioonid: seadusandlik funktsioon (seaduste vastuvõtmine) kontrollifunktsioon (kontrolli teostamine teiste riigiorganite tegevuse üle) valimisfunktsioon (teiste ametikandjate ametisse määramine) avalikustamisfunktsioon (olulisemate otsuste tegemine avaliku poliitilise diskussiooni järel) Riigikogu pädevuses on küsimused, mida teised riigiorganid lahendada ei saa, nt. rahvahääletuse korraldamine, riigi ja ühiskonna jaoks olulised küsimused. Riigikogu valimised on vabad, üldised, ühetaolised, otsesed, salajased ning toimuvad proportsionaalsuse printsiibi alusel. 1) Vabad valimised-osalemine ja valiku tegemine on vabatahtlik
Vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks Kaitstud inimõigused Arvamusvabadus, vaba ajakirjandus Sõltumatu kohus Seaduslikkuse põhimõtte järgmine Riigivõimu avalikkus ja poliitiline ning õiguslik vastutus Polüarhia arenenud demokraatia vorm tänapäeva Lääne ühiskondades, kodanikeks on suur osa täiskasvanuist, kodanikeõiguste hulka kuulub opositsioonis olemine Polüarhia tunnused: Ametikandjate valimine Vabad ja ausad valimised Üldine valimisõigus Õigus kandideerida riigiametisse Väljendusvabadus Ühenemisõigus Õigus alternatiivsele teabele Miks on demokraatia parem Võimaldab sel määral vabadust, mida ükski alternatiiv ei võimalda Soodustab inimisiksuse arengut On kindel tee, kuidas inimesed saavad kaitsta ja edendada oma huvisid ja hüvesid
sündides mingisuguse kodakondsuse. Naturalisatsiooni korral omandatakse kodakondsus isiku sooviavalduse alusel. Sünnijärgse eelis on see, et ei ole vaja mingit riigi poolset otsust sellega. Naturalisatsiooni korral on vaja eraldi riigi otsust. 8. Kõrgeim riigivõimu teostamise kõik võimalikud vormid, vormid Eestis V: Kõrgeima võimu teostamise kõikvõimalikud vormid on parlamendi valimine, presidendi valimine, kohtunike, peaprokuröri jt ametikandjate valimine, rahvahääletus, rahvaalgatus. Kõrgeima riigivõimu teostamise vormid Eestis on Riigikogu valimine ja rahvahääletus. 9. Rahvahääletus (liigitused, mis küsimusi peab/tohib/ei tohi rahvahääletusele panna Eestis) V: liigitused: seaduseelnõu, muud riigielu küsimused. Põhiseaduse järgi tuleb rahvahääletus korraldada PS I peatüki XV peatüki ja PSTS muutmiseks. Teistes
Kordamine ühiskonna kontrolltööks. 2.2 Demokraatliku riigi tunneb ära selle järgi, et võim on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Seda nimetatakse võimude lahususeks ja tasakaalustatuseks. Demokraatlik valitsemine: · Võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte. · Võim on avalik ja kontrollitav. · Võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Takistamaks poliitilise võimu kontsentratsiooni, lahutatakse kogu võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Seadusandliku võimu organiks on kõikides riikides parlament, kelle peamine ülesanne on
7)Leppedemokraatia püütakse saavutada võimalikult paljude osapoolte üksmeel küsimuste lahenduse osas 1 Mille poolest erinevad esindusdemokraatia, osalusdemokraatia ja leppedemokraatia lähenemised? 2 Esita polüarhia tunnused (Dahl). Polüarhia tunnused: · kodanikeks on suur osa täiskavanuist · kodanikeõiguste hulka kuulub opositsioonis olemine · ametikandjate valimine · vabad ja ausad valimised · üldine valimisõigus · õigus kandideerida riigiametisse · väljendusvabadus · õigus alternatiivsele teabele · ühinemisõigus 1 Milles seisnevad loengus tutvustatud demokraatia eelised võrreldes teiste reziimitüüpidega? Demokraatia eelised: · võimaldab sel määral vabadust,mida ükski teine reziim ei võimalda · soodustab inimisiksuse arengut
pidades sobib õiguskantsler täitma nn aluspõhimõtete järgimise vahikoera funktsiooni. Selleks on üks võimalus anda talle seadusega õigus pöörduda Riigikohtusse, kontrollimaks EL teisese õiguse kooskõla põhiseaduse aluspõhimõtetega. 110. Õiguskantsleri põhifunktsioonid a. Õigustloovate aktide põhiseaduspärasuse kontroll b. Ombudsman c. Tasakaalustaja roll kõrgete ametikandjate suhtes kriminaalmenetluse algatamisel a. Õigustloovate aktide põhiseaduspärasuse kontroll - saab sekkuda nii enne kui ka pärast seaduse jõustumist; kui Õiguskantsler vaidlustab enne jõustumist (president kuulutab välja, aga pole veel jõustunud) saab ÕK vaidlustada ühe kindla normi b. Ombudsman - vahemees avaliku võimu ja inimese vahel c. Tasakaalustaja roll kõrgete ametikandjate suhtes kriminaalmenetluse algatamisel 111
pidades sobib õiguskantsler täitma nn aluspõhimõtete järgimise vahikoera funktsiooni. Selleks on üks võimalus anda talle seadusega õigus pöörduda Riigikohtusse, kontrollimaks EL teisese õiguse kooskõla põhiseaduse aluspõhimõtetega. 110. Õiguskantsleri põhifunktsioonid a. Õigustloovate aktide põhiseaduspärasuse kontroll b. Ombudsman c. Tasakaalustaja roll kõrgete ametikandjate suhtes kriminaalmenetluse algatamisel a. Õigustloovate aktide põhiseaduspärasuse kontroll - saab sekkuda nii enne kui ka pärast seaduse jõustumist; kui Õiguskantsler vaidlustab enne jõustumist (president kuulutab välja, aga pole veel jõustunud) saab ÕK vaidlustada ühe kindla normi b. Ombudsman - vahemees avaliku võimu ja inimese vahel c. Tasakaalustaja roll kõrgete ametikandjate suhtes kriminaalmenetluse algatamisel
d. rahvas on valitsejatega väga rahul 6. Autoritaarset reziimi iseloomustavad: a. sõjaväe autonoomia, b. sõjaväe allutatus, c. vabad valimised, d. inimeste poliitiline ükskõiksus või osaline mobiliseeritus, e. ideoloogia. 7. Totalitaarset reziimi iseloomustab: a. sõjaväe autonoomia, b. totaalne revolutsioon, c. kodanike väline rahulolu, d. kodanike sisemine rahulolu, e. parlamendi oluline roll 8. Polüarhia tunnuste hulka kuuluvad (Dahl): a. väljendusvabadus, b. ametikandjate valimised, c. rahvahääletused, d. leppedemokraatia, e. õigus alternatiivsele teabele. 9. Poliitilist reziimi, kus toimuvad küll valimised ning demokraatlikud rituaalid, kuid rahval puudub sisuli a. autoritarismiks b. diktatuuriks c. mitteliberaalseks demokraatiaks d. demokraatlikuks autoritarismiks 10. Sultanismiks nimetatakse a. ainult valitsemisviisi, kus valitsejat nimetatakse sultaniks b. Araabia maailma uusi demokraatiaid c
68. Mille poolest erinevad esindusdemokraatia, osalusdemokraatia ja leppedemokraatia lähenemised? Esindusdemokraatias teostatakse võimu valitud esindajate kaudu, osalusdemokraatias, oodatakse kõikide arvamust ja koostööd. Leppedemokraatias püütaksse üksmeelele saada. 69. Esita polüarhia tunnused (Dahl). Polüarhia kaks põhitunnust: Kodanikeks on suur osa täiskasvanuist Kodanikuõiguste hulka kuulub opositsioonis olemine Veel tunnuseid: Ametikandjate valimine Vabad ja ausad valimised Üldine valimisõigus Õigus kandideerida riigiameteisse Väljendusvabadus Õigus alternatiivsele teabele Ühinemisõigus 70. Milles seisnevad loengus tutvustatud demokraatia eelised võrreldes teiste reziimitüüpidega? võimaldab sel määral vabadust, mida ükski alternatiiv ei võimalda soodustab inimisiksuse arengut
kohaldata Teema XII - ÕIGUSKANTSLER ja RIIGIKONTROLL 158. Õiguskantsleri põhifunktsioonid 27 a. Õigustloovate aktide põhiseaduspärasuse kontroll - saab sekkuda nii enne kui ka pärast seaduse jõustumist; kui Õiguskantsler vaidlustab enne jõustumist (president kuulutab välja, aga pole veel jõustunud) saab ÕK vaidlustada ühe kindla normi b. Ombudsman - vahemees avaliku võimu ja inimese vahel c. Tasakaalustaja roll kõrgete ametikandjate suhtes kriminaalmenetluse algatamisel 159. Riigikontrolli põhifunktsioonid Finantsaudit Kas ressursse kasutatakse efektiivselt? Võrreldakse, kas saadu ja kulutatu klapib - vanasti tehti trahve ja ettekirjutusi, tänapäeval mitte eriti. Tehakse pigem soovitusi, mida enamasti järgitakse, sest ametnikud tahavad teha oma tööd hästi. Kui riigikontroll satub peale (maksu)kuriteole, on võimalik algatada ka kriminaalasju. Tulemusaudit
rikutaks demokraatia printsiipi. Riigikogu on eelkõige see, kes otsustab avaliku huvi olemasolu või selle puudumise üle. 2.2.1 Riigikogu põhifunktsioonid Peamised parlamendi funktsioonid esindusdemokraatias on: 1. Seadusandlik funktsioon(seaduste vastuvõtmisega tähtsate otsuste langetamine) 2. Kontrollifunktsioon( kontrolli teostamine teiste riigiorganite tegevuse üle) 3. Valimisfunktsioon( teiste ametikandjate ametisse määraminepersonaalse legitimatsiooni tagamiseks) 4. Avalikustamisfunktsioon ( olulisemate otsuste tegemine avaliku poliitilise diskussiooni järel) Riigikogu ei pea kõiki riiklikke küsimusi otsustama. Riigikogul on teatud ainupädevus:eksisteerivad küsimused, mida teised riigiorganid lahendada ei saa (parlamendidireservatsioon). 1. On olemas küsimused, mis on PS antud riigikogu pädevusse (riigikogu saab otsustada rahvahääletuse otsustamise).
ehk normikontrolli funktsioon). b. Ombudsman - 1. juunil 1999. a jõustunud õiguskantsleri seaduse (RT I 1999, 29, 406) alusel teostab õiguskantsler aga ka kontrolli riigi- ja teiste avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja isikute kontrolli isikute põhiõiguste ja -vabaduste tagamise ning hea haldustava järgimise üle (rahvusvaheliselt tuntud ombudsmani ehk õigusvahemehe funktsioon). c. Tasakaalustaja roll kõrgete ametikandjate suhtes kriminaalmenetluse algatamisel - Lisaks neile kahele põhifunktsioonile täidab õiguskantsler põhiseadusest ning seadustest tulenevalt järgmisi ülesandeid: Riigikogule ettepaneku tegemine Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks 111. Riigikontrolli asend riigiorganite süsteemis
annaabi.ee 
