Põltsamaa Ühisgümnaasium Eesti taasiseseisvumine Referaat Kristin Lovjägin 5c 2013 Eesti taasiseseisvumine 1980. aastate kekspaigas hakkasid üksikud Nõukogude Liidu tippjuhid mõistma, et riik seisab kokkuvarisemise äärel. Abi püüti leida majanduse põhjalikust ümberkorraldamisest ja Eesti riigi demokraatia suurendamisest. Need ümberkorraldused olid riigile väga vajalikud, kuid kommunistliku partei juhtkond ja kõrgemad ametiisikud olid sellele vastu. Eestis algab muutuste ajastu Kõige rohkem haarati uuendustest kinni just Balti riikides, eriti Eestis. Kõigepealt räägiti suuremast majanduslikust ja kultuurilisest otsustamisõigusest, varsti mõisteti, et ainust päriselt võetav eesmärk saab olla Eesti iseseisvumine. Kõik asjad hakkasid kiiremini areneda, kui arvatagi osati. Pärast seda kui sai teatavaks Nõukogude keskvõimu kavatsus teha Kirde-Eestisse uued kaevandused. See oleks Eestile kaasa toonud suure
võrgustik. allakäik. Kultuuri allakäik. Kõrgeimat 7 kuningat Rahvakoosolekud Pärilik keisrivõim. Keisrivõim. võimu kandvad 100 senaatorit ja Senat, Princeps senatus- ametnikud e senati juht. ametiisikud magistraadid. Nimetas ametisse senaatoreid. Rahvatribuun. Peapreester. Eluaegne konsul- nimetas ametisse
Demokraatia levik 12. klass Demokraatia (demos+kratos) rahvavõim · poliitiline kord, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, · eksisteerivad kodanikuvabadused ja õigused · Demokraatlik riigikord pärit antiik-Kreekast. Alusepanija Kleisthenes (6.-5. s eKr). · Kesksel kohal oli rahvakoosolek, kus langetati tähtsaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemad ametiisikud ja väejuhid. · Osa võisid võtta kõik Ateena vabad täisealised meessoost kodanikud (u 10- 25%). · Rahvakoosolekul osalemise eest maksti päevaraha. · Rooma vabariigis oli rahvakoosoleku tähtsus väiksem, siiski valiti seal enamik kõrgematest ametnikest. Poliitikat suunas vanematekogu Senat. Arutas läbi rahvakoosolekule esitatavad eelnõud, kontrollis ametiisikute tegevust, kehtestas makse, otsustas sõja ja rahu üle. · 2.-1. saj demokraatia kriis
apostlite ehk usukuulutajate aktiivne tegevus. Kuna Rooma kasutas kristlaste suhtes vägivalda ning hukkas kristlike, levis ka märtrite ehk ristiusu nimel hukkunute kultus. Kui aga 313. aastal keiser Constantanius ristiusu legaliseeris, kasvas kristlaste arv tormiliselt ja nende seas oli igast ühiskonna klassist inimesi. Paljud vahetasid usku ka oma kasu silmas pidades).Jõukatelt inimestelt saadud rikkuste valitsemiseks valiti tekkinud kogudustes ametiisikud: piiskopid, toomhärrad jt. Rooma riigi ristiusukogudused ühinesid: hakkas tekkima ühtse ülesehituse ja alluvate ametiastmetega organisatsioon - kristlik kirik. Rooma keisririigi ajal elasid Kesk- ja Ida-Euroopas ka erinevad germaani rahvad. Usutavasti levis ristiusk ka nende seas. Üldiselt vaadates oli Rooma riik vanaaja lõpu ajal väga võimas selle alla kuulusid näiteks tänapäeva Hispaania, Prantsusmaa, Saksamaa jpt. Nende riikide kunagine Rooma riigi alla kuulumine ja
• Kvalifitseeritud seaduse reservatsioon - PS § 26 Põhiõiguse PS-pärase piirangu materiaalsed nõuded: • Määra põhiõiguse piirangu legitiimne eesmärk! KorS ja TS koosmõjus võimaldavad tolliametnikul teostada isiku suhtes turvakontrolli avaliku korra kaitseks – täpsemalt inimeste elu ja tervise kaitseks • Kas Eesmärk on hõlmatud PS §-s 26 ettenähtud piirangu tingimustega - Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks versus inimeste elu ja tervise kaitse? Proportsionaalsus Eesmärk ? - vt eelmine slaid • Kohane ehk sobilik vahend? • Vajalik ehk hädavajalik ehk parim vahend? • Proportsionaalne eesmärgi suhtes ehk
3. Õigusnormi mõiste ja struktuur.(lk 58) Õigusnormi põhitüübiks on peetud käsku ja keeldu ehk preskriptsiooni. Neid on väljendatud tavaliselt imperatiivivormilise lausega, mis sisaldab normi. Imperatiiv on normi keeleline vorm. Normilause grammatiline sisu ei ole siiski otsustav, üsna tavalised on jutustavad normilaused. Nimelt puudub õigusnormis tegelik käskija. Õigusnormi objektiks võivad olla kodanikud või ametiisikud. Esimesel juhul räägitakse primaarnormidest. Primaarsed normid sätestavad kodanike käitumist. Ametiisikule määratud normid on sekundaar-ehk reaktsiooninormid. Nendega määratakse kuidas ametiisik peab toimima, kui käitumisnorme on rikutud. Primaar-ja sekundaarnormidest on eraldatud ka veel kolmas normirühm ja see on reageerimisviisi normid. Reageerimisnormid väljendavad mängureegleid, millest ametiisikud peavad kinni pidama asja otsustades
Mari-Liis Reidi Õppeaine: Avaliku õiguse magistrikursus Õppejõud: Kalle Liiv Tallinn 2014 Asjassepuutuvad põhiseaduslikud normid Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 26, mille kohaselt igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. PS § 26 esimeses lauses sätestatu ei tähenda, et perekonnaelu ja eraelu riived ei ole üldse võimalikud. Perekonna- ja eraelu võib riivata põhiseadusega kooskõlas ja PS § 26 teises lauses nimetatud põhjustel
Kodaniku põhiõigused: § 43. Igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras. § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. Eesti kodanikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Seaduse alusel võib seda õigust piirata teiste
demokraatlik ja tihedalt seotud meie majanduse, meedia ja meelelahutusega ning omab ka maailma suurimat militaarjõudu, mis Venemaale teatavasti üldse ei sobi. Moskva peamiseks sooviks ongi piirata USA raketitõrjesüsteemi ja küberrelvitust, kuna nende militaarvarustus on kõvasti vähemuses. Venemaa kurdab ka, et NATO valitsev osa Euroopa julgeoleku küsimustes kahjustab nende riiklikku julgeolekut, sest neil ei ole õieti mingit mõju alliansi otsustele. Aga USA ametiisikud on keeldunud võtmast tõsiselt Venemaa ettepanekuid sõlmida uus Euroopa julgeolekuleping. Viimasel ajal räägitakse, et Venemaa on välispoliitika allutanud majandushuvidele, just nagu USA. See peaks kaasa tooma ka konfliktivõimaluste vähenemise ja partnerite ringi kasvu rahvusvahelisel areenil. Teatavasti teenivad Venemaa energeetikakorporatsioonid lõviosa tulust tooraine müügiga läände. Just seepärast on Venemaa suhted Euroopa Liidu ja USAga
Butokukai pidi ehitama Butokudeni (Bud treeninghalli) Heian Jingusse Kytos ja korraldama Budtreeninguid iga aasta. Alguses toimusid treeningud oktoobrikuus. Butokukai oli iseseisev organisatsioon, kuid selle president oli suguluses Jaapani keisriga, esimees oli Kyto lääni maavalitseja ja asepresident oli Heian Jingu ülempreester. Igale maavalitsejale pakuti presidendikohta oma lääni haruorganisatsioonis. See tähendab, et mitmed ametiisikud olid asjaga seotud. 1889 valmis plaanikohaselt Butokuden. Samaaegselt viidi treeningupäevad vana Jaapani traditsiooni kohaselt maikuusse. Treeningud mai alguses jätkuvad ka tänapäeval, kuigi Butokukai ise lakkas olemast 1946.a. Samaaegselt hakkas Butokukai välja jagama Seirensho diplomeid (diplom, et see isik on tublisti treeninud) 515 tublile Budoõpilasele, et innustada nende Budtegevust. 1902.a. hakkas Butokukai kasutama Hanshi ja Kyshi tiitleid
kohtukaebeõigust. Konventsioon sätestab valitsusväliste keskkonnakaitsega tegelevate organisatsioonide õiguse pöörduda keskkonna kaitseks kohtusse. [4] 2. JUURDEPÄÄS KESKKONNATEABELE Keskkonnainfo kättesaadavus tähendab avalikkusele piisavate võimaluste loomist ametnike valduses oleva info otsimiseks ja saamiseks. Avalikkusele peab olema kättesaadav kogu keskkonnainfo, väljaarvatud kui teabele juurdepääsu on seadusega sätestatud korras piiratud. Ametiisikud peavad tagama, et see osa teabest, mis erandite alla ei kuulu, eraldatakse muust teabest ning avalikustatakse. Keskkonnainfo kättesaadavuse printsiipi toetab avaliku teabe seadus, mille kohaselt peab ametiasutuses dokumenteeritud info väljastamine olema korraldatud. [5] Konventsioon tagab keskkonnateabe üldise kättesaadavuse kahel viisil: · avaliku võimu organite kohustuse kaudu vastata keskkonnateabe taotlustele (nn passiivse informeerimise kohustus).
avalikustatakse toodete või teenuste müügi suurendamise, ürituse või idee edendamise või mõnes muus vallas mõne muu soovitud tagajärje saavutamise eesmärgil. Aga räägime natuke reklaami ajaloost. Ajalugu on näidanud, et reklaam tekkis ja arenes lahutamatus seoses majanduslike suhete, tööstuse, kaubanduse ning tehnika edenemisega. Alguses olid reklaam suuline, randkaupmehed tõmbasid rahva tähelepanu pakutavatele kaupadele hüüete ja lauludega. Roomas olid eri ametiisikud - karjujad ja üleskiitjad - kes teadustasid kaubanduslikke uudiseid ja kutsusid rahvast ostma. 12. sajandi alguses kaubandus elavnes ning turgudele ilmus omaette asjamehi, kes tutvustasid ja kiitsid müüdavaid tooteid. Oluliselt avardas reklaami võimalusi trukikunsti areng. 1593. a ilmus Inglismaal esimene pildiga müürileht. 19. sajandil kaasnes tööstuse kiire arenemisega reklaami enneolematu levik. 1842. aastast peale on Pariisis püstitatud kuulutustulpi. 1846
Versailles`i rahuga, moodustus iseseisev riik, Napoleon ja Sieyes Mississippi jõest kuni Kanadani 1799 põhiseadus säilis vabariik, valimisõigus kõigile 1789 põhiseadus koostas J.Madison meestele, kes on 21.a., täidesaatev võim 3 konsulil USA riigivõimu struktuur (10.a. valitud), I konsul nimetas tähtsamad ametiisikud, Seadusandlik Kongress: Saadikute Koda ja Senat algatas ja kuulutas välja seaduse, oli sõjaväe Täidesaatev president, valiti 4.a. ülemjuhataja, departemangud, eesotsas prefektid, Sõltumatu kohtuvõim kõrgeim organ Ülemkohus maavalduse puutumatus, amnestia emigrantidele 47.Ameerika kodusõda Konkordaat paavstiga 1801 kirikumaid ei Abraham Lincoln 1861-1865 16
Mitte ainult ei rikutud Viktori ja tema pere õigusi ning vabadusi, mõjus see juhtum negatiivselt ka tema ärihuvidele, mille tõttu kannatas tema majanduslik elu. Selle juhtumi tõttu ei saanud ta ka Riigikogu valimistel kandideerida. KOHTUNIK: Nädalalehe tegevus on vastuolus mitme Eesti põhiseadusega, näiteks: § 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. § 17. Kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Rahuldan Viktori kaebuse, kuid mitte täies ulatuses. Nädalaleht saab 100 000 euro suuruse rahatrahvi ja peab avalikult Viktori ja tema pere ees vabandama.
müügi takistamiseks, vajadusel teavitades massiteabevahendeid. (4) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes ning paragrahv 15 punktides 1 ja 2 loetletud õigused laienevad ka teistele käesoleva seaduse või teiste seaduste alusel tarbijakaitse alal riiklikku järelevalvet teostavatele asutustele ja nende ametiisikutele. (RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96 - RT I 1996, 49, 953) Paragrahv 13. Ärisaladuse hoidmine Tarbijakaitse pädevad ametiisikud ning tarbijaühingute ja -liitude esindajad on kohustatud hoidma seoses tarbijakaitsealaste ülesannete täitmisega neile teatavaks saanud ärisaladusi. Paragrahv 14. Tarbija õigus nõuda kaitset (1) Tarbija võib oma õiguste kaitsmise eesmärgil pöörduda linna- või vallavalitsusse, Tarbijakaitseametisse või kohtusse kas otse või tarbijaühingu vahendusel ning osaleda oma avalduse või kaebuse arutamises. (RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96 - RT I 1996, 49, 953)
uut tüüpi isikutunnistuse ja kohustusliku elektroonilise identiteedi, sündis alles projekti lõppfaasis. MIS ON ID-KAART? ID-kaart on Eesti Vabariigis esmane isikuttõendav dokument. Eesti kodaniku ja Eestis püsivalt elava Euroopa Liidu kodaniku jaoks on ID-kaart kohustuslik isikut tõendav dokument. ID-kaardi abil saad tõendada oma isikut kõikjal, kus selleks on tarvidus. Seaduse järgi on kõik ametiisikud kohustatud ID-kaarti aktsepteerima ja selle asemel ei tohi isiku tõendamiseks nõuda ühtegi muud dokumenti. Kaarti võib kasutada piiril isikut tõendava dokumendina, samuti pangakontoris või kaupluses enda isiku tuvastamiseks. Euroopa Liidu piires saavad Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud ID-kaarti kasutada ka reisidokumendina. ID-kaardil on tänu tema standardsele krediitkaardiformaadile passi ees mitmed eelised -
augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSVL koosseisu. 2. Okupatsioonide mõju eluolule Eesti sisepoliitikale ja majandusele. Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti. NL kehtestas uued seadused ja riigiorganid – Eesti NSV Ülemnõukogu ja Rahvakomissaride Nõukogu. Nende ülesanne oli täita Moskva korraldusi. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega. Ainuke lubatud partei oli kommunistlik partei. Endised kõrgemad ametiisikud hukati või vangistati ja tsiviilelanikkonnas viidi läbi massiküüditamine (14. juunil 1941): naised, lapsed ja vanurid saadeti Siberisse, täisealised mehed vangilaagritesse, kus enamik neist suri. Ühiskondlik ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Välissidemed katkestati, eraettevõtted riigistati suleti ajakirjad ja ajalehed. Rahareformi ja järsu hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis tarbekaupade ja toiduainete puudus. 3
59.Kas juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks? Jah. 60.Millised on väärteo eest kohaldatavad põhikaristused? Rahatrahv või arest. 61.Millised on kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused? Füüsilisele isikule on ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. 63.Kes lahendavad väärteo asju? Karistusi vöörteo toimepanemise eest kohaldavad selleks vastavat pädevust omavad riigiorganid ja ametiisikud(politsei, inspektsioonid, piirivalve, toll). Aresti kohaldab ainult kohus. 64.Mis on haldusõigus? E administratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Haldusõigus reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad)valitsus,valitsuse keskasutused või kohalikud valitsusasutused). See reguleerib ka suhteid riigiorganite vahel, riigi valitsemisorganite ja ühiskondlike organisatsioonide vahel ning
olid ääretult kaitsetud. Ainult vaestel, kes olid maetud ilma hauapanustena kõrbeliiva, võis olla lootus pääseda hauaröövlite tähelepanust. Paljud hauaröövlid sõnaotseses mõttes töötasid matuseäris. Hauakaevajad võisid uut hauda kaevates komistada vanale matmispaigale ja selle rüüstada. Surnumatjad võisid muumiat perekonna hauakambrisse pitseerides üht-teist varem sinna pandud esemetest kaasa võtta. Siseinfole tuginedes said kohalikul kalmistul töötavad ametiisikud sihikule võtta kõige parema saagi ning nad teadsid täpselt, kellele pistist anda, et midagi ilmsiks ei tuleks! Need hauad, mis on säilinud puutumatult meie päevadeni, olid varaste köitmiseks kas liiga vaesed või kõikide poolt unustatud. Vaarao Tutanhamoni matmispaik säilis ainult selle pärast, et 180 aastat pärast tema matuseid (mis toimusid umbes 1325 eKr) jäi tema hauakambri sissekäik juhuslikult tohutu prügihunniku alla
karistus või sundlõpetamine. Ühiskonnale kõige suuremat ohtu kujutavad õigusrikkumised. Karistuse kohaldab ainult kohus. II Väärteod ehk haldusõigusrikkumised Karistusseadustikus või muus seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. On kuriteole lähedane, formaalse tunnuse järgi eristab vaid kergem karistus(rahatrahv või arest kuni 30 päeva). Karistusi kohaldavad selleks vastavat pädevust omavad riigiorganid ja ametiisikud (politsei, inspektsioonid, pirivalve, toll). Aresti kohaldab ainult kohus. III Tsiviilõigurikkumised Lepingulise kohustuse mittetäitmine või kahju tekitamine lepinguvälises suhtes. Õigusrikkumisele järgneb sõltuvalt sellest kas leppingus ettenähtud ehk lepinguline vastutus või kahju tekitamisest tulenev vastutus (kahju hüvitamine). Vastutust tsiviilõigusliku lepingu rikkumise eest kohaldab lepingu teine pool, kahju tekitamise korral aga kannatanu
a mõned erandid) jagunevad maakondadeks. Maakonnad eksisteerivad väljaspool linnaasulaid. Linnad on maakondadest eraldi. Suurlinnade KOV organitel on maakonnaorganite volitused. Maakonnad jagunevad town'ideks ja township'ideks. USA-s eksisteerib suur arv eriringkondi, mille piirid ei lange kokku haldusterri-toriaalsete üksuste piiridega. - Maakondades valib elanikkond volikogud (komiteed), samuti valitsused ja mõned ametiisikud (serif, prokurör, koroner, laekur jt) USA-s on välja kujunenud kolm linnajuhtimissüsteemi: 1) volikogu-mänedzer- elanikkond valib linnavolikogu. Selle istungeid juhatab volikogu poolt valitav linnapea, kuid ta ei ole täidesaatvaks organiks. Volikogu valib teatud tähtajaks ametniku mänedzeri, kellele antakse täidesaatev võim. Faktiliselt määrab tema volikogu tegevuse, koostab linna eelarve, nimetab ametnikke ja juhib nende tööd.
· Naistemood algul konservatiivne, eeskuju antiikajast · Radikaalsed muutused soengutes kadusid parukad, juuksed kammiti lihtsalt siledaks 12.Napoleoni tõus võimule. Tema ümberkorraldused keisrina. 9. nov 1799 viis kindralina läbi sõjalise riigipöörde(pr. Rev. lõpp).Võim pidi üle antama 3le konsulile, kellest esimene pidi olema tema ise. Mõne päeva jooksul dikteeris ta uue konstitutsiooni. Tema kätte koondus tohutu võim : ta nimetas kõik tähtsad ametiisikud, oli sõjaväe ülemjuhataja. Ümberkorraldused: · Konstitutsioon, mille kohaselt võim koondub tema kätte · Kohaliku halduse muutmine parandatakse kohalikul tasandil valitsemine · Kehtestab tsiviilkoodeksi seadused, mis panevad aluse tänapäevastele seadustele · Minnakse üle vabale turumajandusele Pr. Majandus hakkab kiiremini arenema
lubatud käitumisest ning käsk, imperatiiv. Sundi vajatakse siis kui tegemist on nn „haige õigusega“. Õiguslikus mõttes on subjektiivne õigus ilma vastava juriidilise kohustuseta sotsiaalne „null“. Kui T, siis R vastasel juhul S(Riiklik sund, selle liik ja määr). A.Aarnio jaotab normid kaheks: 1. Primaarnormid-käitumisnormid, sätestavad kodanike käitumist. 2. Sekundaarnormid e reaktsiooninormid-Määratud ametiisikute jaoks, kuidas ametiisikud peavad käituma kui käitumisnormi nõudeid on rikutud. Normis on 3 struktuuri osa: Õiguslik fakt-F , sunnielement-S, õiguslik tagajärg-G Koosta kaks õigusnormi: ALTERNATIIVNE Avalikus ruumis pestes autot veekogu ääres või visates maha prügi või põletades prügi või plastikjäätmeid rakendub käesoleva normi alusel füüsilisele isikule rahatrahv vahemikus 50- 1000 eurot sõltuvalt väärteo raskusastmest ning süüdlane on kohustatud teostatud piirkonna viivitamatult puhastama
tasandil. Schengeni ala sisepiiridel kontrolli kaotamise üks tähtsaim asendusmeede on Schengeni infosüsteem (SIS), mis sisaldab kandeid Schengeni alal viibimise keeluga isikute, vahistamiskäskude, kadunud isikute, kohtusse kutsutud isikute, erikontrolli kohaldamise ning kaotatud või varastatud esemete kohta. Infosüsteemile pääsevad ligi piiridel, riikide territooriumil ja välisriikides asuvates konsulaatides tegutsevad ametiisikud ning Eurojust ja Europol (SCHENGEN Vaba liikumise võimalus Euroopas, 2015, lk 6). Beneluxi riigid on sageli olnud Euroopa sidemete tugevdamise mudeliks. Mõned koostöövaldkonnad on tõepoolest olnud nii edukad, et nende rakendamist on laiendatud Euroopa tasandile (Benelux, 2018). 17. juunil 2008. aastal allkirjastasid Beneluxi maad uue lepingu ja nüüd sai ühendus nimeks Beneluxi Liit. Lepingut hakati rakendama 2010. aastal ja see jõustus 2012. aastal
Artikkel 8. Õigus era- ja perekonnaelu austamisele PS § 26 1. Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. ning sõnumite saladust. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende 2. Ametivõimud ei sekku selle õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda seadusega ja kui see on demokraatlikus muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi Artikkel 12 kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja majandusliku heaolu huvides, korratuse Kellegi era- ja perekonnaellu, kodupuutumatusse või kirjavahetusse ei
Määrustel hierarhia puudub. Praeter legem määrus seadusi muutuvad või tühistavad määrused. Otsus on õigusakt, mille abil ühenduse institutsioonid võtavad vastu seisukoha konkreetsete juhtumite puhul. O. on individaalne ja otsuse adressaadid peavad otsuses olema ära näidatud see eristab otsust määrusest. O.võtavad seadustest tulenevalt üksikaktidena vastu oma pädevuse piires nt: Vabariigi President nimetab ametisse kohtunikud ja kõrgemad ametiisikud, kuulutab välja seadused, annab armu jne. Riigikogu, KOV volikogu, Eesti Panga nõukogu ja kohus - kohtuotsus. Käskkiri üksikakt s.t. reguleerib üksikjuhtumeid. Võtavad üksikaktidena oma pädevuse piires vastu nt: minister teenistusalastes vm üksikküsimustes, riigisekretär, ministeeriumi kantsler, ameti ja inspektsiooni peadirektor, vallavanem, linnapea, Eesti Panga President.
Foogtid nõudsid tihti suuremaid makse(maksu koormuse tõus). Karl IX rõhutas talupoegade olukorra parandamise vajadust. Ta nõudis, et ka talupoegadel oleks õigus saata oma poegi loodavaisse koolidesse. Ta tahtis lõpetada ära talupoegade piinamise. 7) Milline roll oli Eesti alade valitsemises aadlikel? Miks mõisnikud olid Karl IX uuenduskatsete vastu? Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, millel olid oma asutused ja ametiisikud. Selline aadliomavalitsus toimis konkureerivana riigivõimu kõrval. Rüütelkonna kõrgemaks asutuseks oli aadli maapäev, millest võtsid osa kõik mõisate valdajad. 8) Iseloomustage Saaremaa valitsemist Taani võimu ajal.(asehaldur, ametkonnad ja vakused, 1563.a. Kuressaarest linn) Taani võimud kinnitasid aadli senised eesõigused. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. See kitsendas tunduvalt riigiasutuste tegevusvabadust, kuid taanlased panid riigivõimu kindlalt maksma.
Riigikogu pädevuses on küsimused, mida teised riigiorganid lahendada ei saa, nt. rahvahääletuse korraldamine, riigi ja ühiskonna jaoks olulised küsimused. Riigikogu valimised on vabad, üldised, ühetaolised, otsesed, salajased ning toimuvad proportsionaalsuse printsiibi alusel. 1) Vabad valimised-osalemine ja valiku tegemine on vabatahtlik. Vabade valimiste põhimõttega on vastuolus valimiskampaaniad, kui riigi ametiisikud mõjutavad rahaliste, pettuste ja muude vahenditega avalikkust otsuste tegemisel. Keelatud on ka valija ähvardamine ja äraostmine. 2) Üldised valimised-rahva kõigi liikmete osalusõigus. Põhiseadus sätestab Riigikogu valimistel kodakondsuspiirangu, KOV valimistel on mittekodanikel teatud tingimustel hääleõigus. Vanuseline piirang: õigus kandideerida igal 21- aastasel kodanikul, õigus valida igal 18- aastasel kodanikul. Põhiseaduse kohaselt
et mingi olukord pole tõsi, ei muutu see veel olematuks. Konstruktsiooni kihid: töömehed. Sotsiaalse konstruktsiooni mõiste pakub meile hea võimaluse uurida, milline vahe on arhitekti poolt loodud plaanil ja tegelikul ehitisel. Weberi moderne organisatsioon: ¤ Modernne bürokraatia teeb vahet ametikoha ja isiku vahel, kes sellel töötab ¤ Bürkoraatiat iseloomustab samasugune tööjaotus nagu tootmiseski ¤ Ametiisikud alluvad reeglitele, mis kehtivad kõigi kohta Dalton näitab, et juhtimine kujutab endast omakasupüüdlikku poliitilist tegevust, mis nõuab läbirääkimiste pidamist, kompromisside tegemist ja leppimist ajaoluga, et ühte parimat lahendust polegi olemas. Konstruktsiooni kihid: reeglite rikkujad. Seadus ja seaduserikkujad on hea näide selle kohta, et reaalsust rekonstrueeritakse pidevalt kiht kihi järel.
VV annab määrusi valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja töö korraldamiseks, samuti teenistusliku järelevalve teostamiseks. VVS määrab valitsusasutuseks, kelle valitsemisalasse kuulub asjaajamise korraldamine riigiasutustes, Riigikantselei. VVS § 77 lg 1 p 6: Riigikantselei korraldab valitsusasutuste ja muude riigiasutuste asjaajamisalaste õigusaktide väljatöötamist. 2.2. Avaldustele vastamise seadus Seadus sätestab, et riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud neile adresseeritud märgukirjad ja avaldused registreerima ja neile kirjalikult vastama hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates selle saabumisest. Täiendava uurimise vajadusel võivad riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud tähtaega pikendada kahe kuuni. Tähtaja pikendamisel on riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud kohustatud sellest märgukirja või avalduse esitajat kirjalikult informeerima.
üldsuunised ning tema tähendus on pigem poliitiline kui õiguslik. Euroopa Komisjon ehk komisjon on ühenduses nõukogu otsuste ettevalmistaja ja täideviija. Komisjon koosneb kahekümnest liikmest, kes valitakse nende üldisest asjatundlikkusest lähtudes, on liikmesriikide kodanikud ja kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust. Komisjoni liikmed on üldiselt olnud endised ministrid või oma kodumaa kõrgemad ametiisikud. Komisjon tuleb kokku kord nädalas, tavaliselt kolmapäeviti Brüsselis. Kui Euroopa Parlamendi täiskogu istung toimub Strasbourgis, toimub ka komisjoni istung tavaliselt sealsamas (Tanning, 2001:203) Komisjoni peamised ülesanded on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve; tegevuseesmärkide ja prioriteetide määramine; õigusaktide ettepanekute esitamine Euroopa Parlamendile ja nõukogule; Eli poliitikavalkondade ja eelarve haldamine, Euroopa õiguse
kurjategijate väljaandmine, kui riikide vahel on vastav leping) · sünnijärgselt Eesti kodanikult ei saa tema kodakondsust ära võtta · kodanikul on õigus kandideerida Riigikokku ja osaleda Riigikogu valimistel ning osaleda rahvahääletusel · õigus riigi ja seaduse kaitsele · kodanikul on välismaal viibides õigus Eesti riigi kaitsele · kodaniku tahte vastaselt ei tohi ametiasutused ja ametiisikud koguda andmeid tema veendumuste kohta 12. Mis juhtudel antakse kodakondsus ja millal on õigus kodakondsus ära võtta? Isik kaotab kodakondsuse: · kodakondsusest vabastamisega · kodakondsuse äravõtmisega · mõne muu riigi kodakondsuse omandamisega Eesti kodakondsust saab taotleda igaüks, kes on selle alaealisena kaotanud. Kodakondsust taastada sooviv isik peab viibima püsivalt Eestis ning olema vabastatud senisest kodakondsusest või
docstxt/.txt
struktuuriga kuritegelikud grupeeringud, kelle eesotsas olid ka väljaspool organisatsiooni autoriteetsed isikud Organiseeritud kuritegevusega seotud isikutüübid (, , 2001, 144): · organiseeritud kuritegelike gruppide ja ühenduste liidrid; · seaduslikud vargad, kuritegelikud autoriteedid; · eriteadmistega spetsialistid; · organiseeritud kuritegelike gruppide ja ühenduste realiikmed; · korrumpeerunud ametiisikud. On kaks kuritegelike struktuuride organiseerituse astet organiseeritud kuritegelik grupp ja organiseeritud kuritegelik ühendus (organisatsioon) (samas, 143). Nimetatakse järgmisi kuritegelike gruppide ja ühenduste liidreid: · majandusvaldkonna organiseeritud kuritegelike gruppide (ühenduste) juhid, kellest 80% on ettevõtete, asutuste, organisatsioonide või eraettevõtete ametiisikud; · seaduslikud vargad ja muud kuritegelikud autoriteedid;
hästi kreeka ja rooma kultuuri. Kuid 2. ja 3. sajandil hakkasid ristiusukogudustesse astuma jõukamad inimesed, eelkõige keskklassid. Selle põhjuseks oli rahutuks ja ohtlikuks muutunud elu Rooma riigis. Segaduste ja barbarite sissetungide ajal võis kaotada nii vara kui ka elu. Kindlustunde puudumine homse päeva ees põhjustas lootust igavesele õndsusele peale surma. Rikaste astumise tõttu ristiusku rikastusid ka kogudused. Rikkuste valitsemiseks valiti kogudustes ametiisikud: piiskopid, diakonid jt. Impeeriumi ristiusukogudused ühinesid: hakkas tekkima ühtne range ülesehituse ja alluvate ametiastmetega organisatsioon - kristlik kirik. Ristiusku astusid rikkad inimesed ja kristlus muutus peaaegu moeasjaks. Kristlane olla sai auasjaks ja võimaldas kiiremini tõusta karjääriredelil. Seega vahetasid paljud usku kasusaamise eesmärgil. Pühakojad ei suutnud enam mahutada kiiresti kasvanud kristlaste hulka. Rikastele oli koguduste
deklaratsioon. Igakord tekib küsimus, mille jaoks on vaja ja kas ikka on vaja ning õigus küsida kõiki neid andmeid? Põhiline huvi on üldjuhul eraelu puutumatusel. Perekonnaelu puutumatus jääb tahaplaanile ja nii pööran oma töös tähelepanu just eralu puudutavale küsimusele kui perekonnaelule. 1. ERAELU PUUTUMATUS Põhiseaduse § 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Antud paragrahv kaitseb eraleu puutumatust, mis konkretiseerib üldist isiksusõigust. Eraelu laias tähenduses hõlmab ka perekonnaelu. Samuti kaitsevad eraelu kodu ning korrespondentsi puutumatuse põhimõtted
üksnes üldkasutatavaid teabe salvestamise vahendeid, teostada jälgimist üldkasutatavas kohas ning isiku samasuse tuvastamist üldkasutatavas kohas. Siinjuures on oluline ära märkida, et eradetektiividele ei anta eriõigusi, näiteks jälitustegevuse teostamise õigust. Jälitustegevuse puhul on tegemist isiku põhiõiguste piiramisega. Vastavalt põhiseaduse §- le 26 on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Eraõiguslike füüsiliste ja juriidiliste isikute sekkumise kohta teiste inimeste eraellu ei ütle põhiseadus midagi, kuid põhiseaduse loogikast lähtudes kehtib keeld rikkuda perekonna-
Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti. Igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. § 25. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. § 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse.
üle PS § 27 kohaselt on perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all. Vanemad on võrdõiguslikud Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab laste ja vanemate kaitse. PS § 26 garanteerib perekonna – ja eraelu puutumatuse Riigiasutused, kohalikud omavalitsuse ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- või eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks KOV ROLL Üldine last toetav keskkond Arengukavade koostamine lapsi ja nende huve arvestades, tuginedes konkreetse piirkonna iseärasustele Juhtumite lahendamine Kohalik omavalitsus vastutab oma territooriumil elavate laste suhtes nende õiguste ja huvide kaitse
Ülejäänud nelja valla nimestiku pole säilinud. (Leesment 1940: 3.) Saaremaa Jaani kihelkonnas oli samuti säilinud vaid ühe valla Jaani kirikuvalla perekonnanimede originaalnimestik (EAA f 1865 n 1 s 68, vt Lisa 5). Kuna originaaldokumente enamasti ei ole, siis jääb ainsaks võimaluseks midagi teada saada 1826. a hingelonditest. Nendes ei ole aga esimest nimedepaneku järku ning hilisemaid järke eristatud. Mitte kõik nimedepanekut kohtadel korraldavad ametiisikud ei olnud nõus sellega, et nimesid tuleb talupoegadele panna järk-järgult. Mõni jõudis ka oma rahulolematusega kohtupinki. 3 Arvatavasti muuhulgas ka ka kohtuprotsess on mõjutanud kubermanguvalitsust nimedepaneku korda pärast nimepaneku esimest järku muutma. 31. augustil 1823. a välja antud ringkirjas öeldakse, et neile talupoegadele, kes veel priiks ei ole saanud,
· ,,Tume ülikond" kusel tähendab seda, et pole sobiv riietuda smokingusse või isegi frakki, samas võib aga tume ülikond teatud olukorras asendada smokingut või frakki. R.S.V.P palun vastata! P.V või V.P vastata palun P.M meeldetuletamiseks Vastuvõtud Kuuluvad eelkõige äri- ja diplomaatilise suhtlemise pidulikumasse ossa. Eeldab hoolikat ettevalmistust. Liigitamine: 1) Ametlikud vastuvõtud: · Võtavad osa ainult ametiisikud, ilma abikaasadeta. On ka erandeid. · Ametlikke pärastlõunaseid vastuvõtte korraldatakse peamiselt riigipühade puhul, kõrgete külaliste auks, kongresside või konverentside lõpetamisel, firmade aastapäevade puhul, lepingute sõlmimise puhul jne. · Pidulikke õhtusööke korraldatakse riigipeade, valitsuse liikmete ja diplomaatilise korpuse liikmete auks, samuti aga külalisdelegatsioonide auks,
Riigikantselei juhendmaterjalidega; Rahvusarhiivi juhistega. Seadused: Arhiiviseadus(1998) loob Eesti arhiivisüsteemi, reglueerib arhivaalide kogumist, hindamist, arhiveerimist, säilitamist ning nendele juurdepääsu korraldamist, märgukirjade ja selgitustaotlusele vastamise seadus(2004) selgitab isiku vastuvõtmise ja vastamisest keeldumise ning loobumise korda, avaliku teabe seadus(2000) riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud anmda kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seaduseg keelatud, digitaalallkirja seadus(2000) eesmärk on tagada digitaalallkirjale omakäelise allkirjaga võrdne õigusjõud. Määrused: Arhiivieeskiri- kinnitatud Vabariigi Valitsuse 29.detsembri 1998. a määrusega nr 308 arhiiviseaduse rakendusakt, mis reguleerib riigi- ja kohaliku omavalistuse asutuste, avalik-õiguslike isikute ja avalikke
pakutakse ja osutatakse ehitise puhastusteenust või ilu ja isikuteenust (edaspidi teenus) ning müüakse sellise teenusega seonduvat kaupa; 5) tänava või turukaubanduse korraldamine või kaubanduse korraldamine avalikul üritusel, mille korral kaubanduse korraldaja korraldab kauba või teenuse müüki või toitlustamist oma valduses oleva tegevuskoha kaudu. Seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete järgimise üle teostavad järelevalvet järgmiste asutuste ametiisikud vastavalt oma pädevusele: 1) Tarbijakaitseamet; 2) Terviseamet; 3) politseiasutus; 4) valla või linnavalitsus. Seadus sätestab: üldised nõuded turismiteenuse pakkumisele ja osutamisele ning turismiinfokeskusele vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ja järelevalve teostamise korra. Turismiteenust võivad pakkuda ja osutada ettevõtja, asutus, sihtasutus ja mittetulundusühing Turismiteenus on: 1) reisiettevõtja poolt reisiteenuse osutamine;
koolituskursuse õppekavad, autojuhi kutseoskusnõuded ja koolitustunnistuse vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. [RT I 2002, 102, 601 jõust. 1. 01. 2003] 7. peatükk JÄRELEVALVE [RT I 2002, 63, 387 - jõust. 1. 09. 2002] §-d 29--30. [Kehtetud - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 1. 09. 2002] §31. Järelevalve (1) Käesolevas seaduses ettenähtud dokumente võivad kontrollida asjaomased ametiisikud järgmiselt: 1) politseiametnik ja abipolitseinik sõidukikaarti, autojuhi ametikoolituse tunnistust, kui see on nõutav, ohtlikke veoseid vedava autojuhi tunnistust ja alarmsõidukijuhi tunnistust ning välisriigi autojuhi veoluba või EMÜ veoloa ärakirja; 2) tolliametnik välisriigi autojuhi veoluba või EMÜ veoloa ärakirja; 3) piirivalveametnik rahvusvahelise autoveo sõidukikaarti ja EMÜ veoloa ärakirja.
isikus. Käskkirja täitmise tähtaeg vormistatakse soovitavalt uuelt realt.Kui korraldavas osas antakse mitu korraldust siis need nummerdatakse. Vaidlustamisviitest 5. Viisa(d) ehk dokumendi organisatsiooni sisene kooskõlastamine- käskkirja kavand kooskõlastatakse enne alllkirjastamist, kui nii on ettenähtud asjaajamiskorras. Kooskõlastavad teksti autor ja teised ametiisikud, kelle tegevusega on doument seotud. Kui asjaajamiskord nõuab, vormistab koostaja omakäelise allkirja ja kuupäeva käskkirja originaalile allkirjast allpool vasakul lehe poolel ja teised ametiisikud, kelle tegevusega on dokument seotud, kirjutavad omakäelise allkirja koos kuupäevaga paremale lehe poolele. Kui kooskõlastajatel tekib eriarvamuskavandi suhtes, lisatakse see käskkirjale eraldi lehel
organid ja nende sisemine tööjaotus korraldatud, kust tulevad ressursid, keda ja kuidas värvatakse ametikohtadele ja muud korralduslikku laadi küsimused. *Isikuid reguleerivad normid *organeid reguleerivad normid *töökorraldust reguleerivad normid *ressursse reguleerivad normid *ametinõudeid reguleerivad normid Pädevusnormid on konstitutiivsed normid, millega määratakse kindlaks, millised isikud, organid ja ametiisikud milliseid riigi ülesandeid täidavad ja riigi nimel avalikku võimu teostavad ehk nende pädevuse. Pädevusnormiga võidakse pädevus kindlaks määrata kolmel viisil: *ülesande sisu alusel *territooriumi alusel *menetluse astme alusel. Ainupädevusega on tegemist siis, kui pädevus on kahe või enama lähedases valdkonnas tegutseva haldusorgani vahel jaotatud selliselt, et nende pädevustel puudub ühine osa, st pädevused ei kattu.
kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Artikkel 11 - § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Artikkel 12 - § 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. § 33. Kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või
omavalitsuste kohustus. § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. § 19. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. § 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. § 28. Igaühel on õigus tervise kaitsele. § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. § 32. Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. § 33. Kodu on puutumatu. § 34
- Varasuhted - Laste hooldusõigused ja ülapidamiskohustused, suhtlusõigused - Eakate, puudega, haigete pereliikmete hoolekanne - Riigi toetused, hüvitised Paarisuhte ja selle seduspärasus - Eesti vabariigi põhisedus - Perekonnasedus - Kosselusedaus Paarisuhe ja selle seaduspärasus- Eesti vabariigi põhiseduses - Igalühel on õigus perekonn- ja eraelu puutumatusele - Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seduses sätestatud juhtudel ja korras - Perekond rahva püsimise ja kasvatamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all - Abikaasad on võrdõiguslikud - Vanematelon õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hooldada nende eest - Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse Paarisuhe ja sedauspärasus-perekonnaseadus - Abielu sõlmimine, seaduslikkus ja kehtetus
- Varasuhted - Laste hooldusõigused ja ülapidamiskohustused, suhtlusõigused - Eakate, puudega, haigete pereliikmete hoolekanne - Riigi toetused, hüvitised Paarisuhte ja selle seduspärasus - Eesti vabariigi põhisedus - Perekonnasedus - Kosselusedaus Paarisuhe ja selle seaduspärasus- Eesti vabariigi põhiseduses - Igalühel on õigus perekonn- ja eraelu puutumatusele - Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seduses sätestatud juhtudel ja korras - Perekond rahva püsimise ja kasvatamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all - Abikaasad on võrdõiguslikud - Vanematelon õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hooldada nende eest - Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse Paarisuhe ja sedauspärasus-perekonnaseadus - Abielu sõlmimine, seaduslikkus ja kehtetus
annaabi.ee 
