· õigustamaks sissetungi, tuli Breznev lagedale nn Breznevi doktriiniga: sotsialistlikel riikidel on õigus sekkuda teise sotsialistliku riigi asjadesse, kui sealne sündmuste käik seab ohtu sotsialistlike riikide ühenduse kui terviku. Afganistani sõda 1979-1989 - külma sõja uus puhang · Nõukogude väed tungisid Afganistani, et sealset uut kommunistlikku reziimi püsti hoida. Nõukogude vägede vastu peeti partisanisõda, mis osutus sama edukaks nagu ameeriklastevastane sõda Vietnamis · Vastuseks kuulutas president Carter jaanuaris 1980 välja nn Carteri doktriini: Pärsia laht on Ameerika huvidest lähtudes elutähtis piirkond ja seal võidakse mis tahes ohule vajadusel ka jõuga vastu astuda · Afganistani sõja tõttu teravnesid NSVL suhted nii Lääne kui ka sotsialismimaailmaga · NSVL sattus rahvusvahelisse isolatsiooni. Paljud riigid näitasid oma suhtumist, boikoteerides 1980. aasta Moskva olümpiamänge
Kõrgeim võimuorgan Põhja-Atlandi nõukogu. Peasekretär kõrgeim ametiisik, valitud liikmesriikide poolt. Üle 2000 Eesti sõjaväelase on osalenud missioonidel. Eesti osalenud 2005. a.-st. 25. Afganistani sõda 1979-1989. (selle mõju riikidevahelistele suhetele) 1979. aastal tungisid Nõukogude väed(50 000 meest) Afganistani, et tagada seal Nõukogude - meelse valitsuse võim. Algas veel üks sõda. Nõukogude vägede vastu peeti partisanivõitlus, mis osutas sama edukaks nagu ameeriklastevastane partisanisõda Vietnamis. Afganistani sõja tõttu tervanesid NSV Liidu suhted Lääne kui ka islamimaailmaga. NSV Liit sattus rahvusvahelisse isolatsiooni. Paljud riigid näitasid oma suhtumist, boikoteerides 1980. aasta Moskva olümpiamänge. Lõplikult viidi Nõukogude väed riigist välja alles 1988. aastal. See sõda käis NSVL üle jõu, mägine piirkond. Siis oli NSV Liidu valitsejaks M. Gorbatšov. Gorbatšov tegi USA-le ettepaneku, et taasalustada relvastuse
annaabi.ee 
