Klass 2013 SISEPOLIITIKA Riigipea oli president Seadusandlikvõim kuulus Kongressile • Esindajate Koda • Senat Võimuvõitlus oli kriminaalne D E M O K R A AT I A R A S KU S E D J A S A AV U T U S E D Ameeriklaste hirm kommunismi ees Neegrite diskrimineerimine Neegri laste haridus 1960. aastal murrang neegrite olukorras – rassiline võrdsus Martin Luther King MAJANDUS Välditi vigu mis tehti I Maailmasõja järel Majandus tõusis Kaubandus arenes( toiduained, tööstuskaubad) Dollar sai rahvusvaheliseks valuutaks Ameerika tähtsus NSV kosmoseprogramm pani USA pingutama MAJANDUS USA võttis vastu palju seadusi s...
KLASS Riigikord Riigikorraks presidentaalne liitriik Riigi juhiks on President (19.sajamdil Abraham Lincoln) Eraldusid lõuna- ja põhjaosariigid. Sisepoliitika 19.saj keskel sisepoliitiline kriis – orjanduse küsimus Orjapidajate ja abolitsionistide e. orjusevastaste vastasseis 1860.a valiti presidendiks Abraham Lincoln – orjuse kaotamist pooldava Vabariikliku Partei kandidaat Lõunaosariigid eraldusid unioonist ja moodustasid uue riigi Ameerika Osariikide Koföderatsiooni Vastuolud viisid kodusõjani Algul oli edu lõunaosariikide poolel ( sõda käis nende aladel) NEEGERORJAD PUUVILLAISTANDUSES TÖÖTAMAS. Sisepoliitika 1865. a kaotati lõplikult orjus ühendriikides Probleemid: 1) vabad neegerorjad olid kirjaoskamatud, elu- ja töökohata, perekonnanimedeta; 2) hulkumine, vargused rööv...
aastalBerliini mr oli betoonist barjr, mis alates 13. augustist 1961 kuni 9. novembrini 1989 eraldas Lne-Berliini Saksa DV-st. Mr oli ks Klma sja ja Saksamaa eraldamise tuntuimaid smbole. Mr kuulus Lne-Berliini piiravate kaitseehitiste-piirirajatiste vndisse. Sarnase piiritkkega oli kaetud kogu piir Lne-Saksamaaga. Selle tulemusena laius Ida-Saksamaa piirivndi 500 ruutkilomeetril betoonist valli, okastraadi ja isetulistavaid relvi tis surmatoov perimeeter. Mri ajalugu Berliini mri mtte kis vlja Walter Ulbricht ning NSVL-i juht Nikita Hrutov kiitis selle heaks. Esialgse mri ehitasid 1961. aastal Saksa DV Rahvaarmee sdurid, piirivalve ja politseiksused, et takistada massilist idasakslaste pgenemist Lnde, mis thendas ka erialaspetsialistide ja ttajate massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. Mri ehitamine 20. novembril 1961 .Inimeste leminek oli p...
Kuid kas tasuks kki muuta seadust ning muuta kaitseveteenistus vabatahtlikuks ning vtta kasutusele palgaarmee? Eesti Vabariigis kehtiva riigikaitse seaduse alusel on kohustuslik vjaves osalemine kikidele tervetele Eesti Vabariigi meesoost kodanikele vanuses 18-27 eluaastat. Viimasel ajal on aga hakatud arutlema teemal muuta sjavekohustus vabatahtlikuks ning luua Eesti Vabariigis palgaarmee. Leo Kunnas, reservkolonelleitnant, vitis hes htulehe artiklis , et eestlased on ilmselgelt palgaarmee loomise vastu. Ta ti oma artiklis vlja he olulise argumendi: "Seni kuni iga vaimselt ja fsiliselt terve noormees kaitseveteenistust ei lbi, jb meie sjalise riigikaitse raskuskese rahva tahe ja valmisolek riiki kaitsta ohustatuks." Inimesed, kes liituvad armeega on eelkige motiveeritud rahasummast, mitte aga sellest, et nad saaksid oma riiki kaitsta. Minu arvates nendes riikides, kus on palgaarmee ( nt Ameerika hendriigid) on sdurite motivatsioon ning tekspodamised ksimusi tekitavad. Palgaarmee kehtestamisel liituvad sjavega palju inimesi, kes nii-elda naudivad julmust. Usutakse ka, et palgaarmee annaks hea vimaluse patriootidel elatist teenida ning samal ajal teha seda, mida nad armastavad - kaitsta oma kodumaad. Eesti Vabariigi phiseaduses on julgeolekupoliitika paragrafi alla mrgitud selgelt punktis 4.1, et Eesti hiskonna integratsiooni alus on kaks paralleelset protsessi: hiskonna htlustumine eesti keele oskuse ja Eesti kodakondsuse omandamise alusel ning isikute rahvuskultuuriliste eriprade silimise toetamine. Selle testuseks, kehtib eestis ka seadus , mille alusel ei pea ajateenistusse minema inimesed, kelle usk vi tekspidamised ei hti ajateenistuse korraga. Sellistele inimestele kehtib asendusteeninduse kohus. Ajateenistus on kohustuslik kikidele Eesti Vabariigi tervetele meeskodanikele ning ha enam on kodakondsuseta isikud ra...
〔説文〕arvab, et 米 kujutab hirsi 粟 (Setaria italica) terasid. M¨ark esines juba luukirjas, kus see oli poolviltu kriips kolme t¨apiga u¨ lal ja all. M¨ark olemas ka pronkskirjas, alust on arvata, et juba siis tegeldi riisi m¨argviljelusega. 源 ˜ ⇒ 禾 M OLEMAD KUJUTAVAD VILJA - 説文 ⇒粟 PEAD 参考 ⇒闔 1 viljatera (riis, hirss) 4 pikkus¨uhik 1m t¨ahis 2 riis ¨ 5 Ameerika Uhendriigid 3 pisike viljaterataoline asi 薬 ¨ OKE LO ¨ 16 SAGEDUS B . KANJI SHOHO 911 127 174 ✄ しゃく しゃく ✂形声 ✁ びょう H¨aa¨ ldusosutiks on 楽 (樂), millel h¨aa¨ ldused 爍・鑠. 〔説文〕seletab kui hai- もう やくそう りょう gust 病 ravivat rohtu 艸 e. ravimtaime 薬草. Haiguse ravimist m¨argib 療, mille alg- らく kujus n¨aeme 楽 kujutist. Vanasti kasutati haiguste ravil sˇamanistlikke v˜otteid,...
Too viis näidet demokraatia leviku kohta Euroopas I maailmasõja järel. 1. Sõja võitsid demokraatlikud riigid (Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid) 2. Demokraatlike riikide arv suurenes 3. Demokraatlikud vabadused laienesid paljudes riikides 4. Naised said valimisõiguse 5. 1918. aastal võeti Suurbritannias vastu uus valimisseadus, mis suurendas valimisõiguslike kodanike hulka 2. Täida tabel demokraatlike riikide kohta kahe maailmasõja vahelisel perioodil. RIIK SUURBRITANNIA PRANTSUSMAA AMEERIKA ÜHENDRIIGID Riiklik korraldus Parlamentaarne monarhia Presidentaalne vabariik Presidentaalne vabariik Parteisüsteem Kaheparteisüsteem Mitmeparteisüsteem Kaheparteisüsteem (Konservatiivid ja Leiboristid) (vabariiklased ja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
