Kui tajul puudub mõtestatud, st inimene ei oska paigutada tajutavat talle tuttava kategooria alla ega seda seletada jääb tajutav fooniks ega eraldu objektina. Üldistav taju on tervik, mis saadakse esemete üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel. Lihtsaim aste äratundmine. Üldistav äratundmine: see on tool Eristav See on biidermeieri stiilis tool. Eristav äratundmine on äratundmise kõrgem aste, kus tuleb lähtuda objekti eritunnustest. Taju valivus ambivalentsete kujundite puhul aistingute jaoks muutumatust füüsiliste ärritajate hulgast eraldab taju välja kord ühe kord teise tõlgenduse ja objekti. Teatud esemete ja tajuvariantide eraldumine üheaegselt mõjuvate esemete või tunnuste mitmekesisusest. Valivus on tihedalt seotud tähelepanuga. Objekt ja foon Selgemini eristuv on taju objekt ja tahaplaanile jääv on taju foon.. Valivuse füsioloogiliseks aluseks on ajukoore mingi keskuse erutuse domineerimine,
Kui tajul puudub mõtestatud, st inimene ei oska paigutada tajutavat talle tuttava kategooria alla ega seda seletada jääb tajutav fooniks ega eraldu objektina. Üldistav taju on tervik, mis saadakse esemete üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel. Lihtsaim aste äratundmine. Üldistav äratundmine: see on tool Eristav See on biidermeieri stiilis tool. Eristav äratundmine on äratundmise kõrgem aste, kus tuleb lähtuda objekti eritunnustest. Taju valivus ambivalentsete kujundite puhul aistingute jaoks muutumatust füüsiliste 15 ärritajate hulgast eraldab taju välja kord ühe kord teise tõlgenduse ja objekti. Teatud esemete ja tajuvariantide eraldumine üheaegselt mõjuvate esemete või tunnuste mitmekesisusest. Valivus on tihedalt seotud tähelepanuga. Objekt ja foon Selgemini eristuv on taju objekt ja tahaplaanile jääv on taju foon.. Valivuse
toimuvaid läbielamusi kirjeldada palutakse. Sellises (sugugi mitte igapäevases) uurimuses ilmnevad aju eri osade erinevad funktsioonid. Ajukoore kuklapiirkonna stimulatsioon kutsub esile nägemismuljeid, oimupiirkonna stimulatsioon kuulmismuljeid, kiirupiirkonna mõjutamine liigutusi. Võrreldavad uuringud ajupiirkondade verevarustuse (lokaalse verevoolu kiiruse) kohta kinnitavad teisel viisil, et inimese erinevate tegevuste korral on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Ambivalentsete (mitmetähenduslike) kujundite loomisega on näinud vaeva eelkõige nägemisillusioonide konstrueerijad. Nad on leiutanud palju olukordi, millistes näivus ja tegelikkus halvasti kokku langevad või kus üht ja sama asja on võimalik tunnetada üpriski erinevalt. Võrreldes visuaalsete kujutiste valdkonnaga on kuulmise ja keele vallas ambivalentsust raskem tekitada. Beebide visuaalset maailma on uuritud äsja roomama õppinud imikute asetamisega visuaalsele kaljule
last ka lähemal oma ihule. Vältiva lapse ema ilmutas kõige enam vihatunnet, tal oli raskusi oma tunnete väljendamisega ja ta hoidus lähedasest kehalisest kontaktist lapsega. Niisugune laps hakkas omakorda ilmutama viha. Egeland ja Farber uurisid (1984) madala sissetulekuga vältiva lapse (enamasti üksik) emasid ja leidsid, et nood olid pinges, ärrituvad, eneseusalduseta ega hoolinud eriti lapsest. Ambivalentsete laste emad küll püüdsid lapse eest hoolitseda, kuid nad ei olnud selleks piisavalt võimelised, olles madalama intellektiga ja mitte mõistes lapse vajadusi. Muretult kiindunud lapse ema oli oskuslikum, reageerimisvõimelisem ning lisaks veel arvas ta endast positiivselt, mis "omakorda võimaldas tal lapsele rohkem pakkuda". Ilmselt pole emaarmastus iseeneslik, samuti ei piisa üksnes
annaabi.ee 
