riietele mõelda. ,,Kinos saab süüa ning juua ning keegi ei pane seda pahaks, teatris oleks see lihtsalt ebaviisakas," lisas poiss lõpetuseks. 17-aastane Mariliis väitis, et tema käib kindlasti rohkem teatris kui kinos, sest filme saab ka internetist vaadata. ,,Minu jaoks on teatrites olevad näidendid palju huvitavamad kui kinodes jooksvad filmid. Tahaksin ise ka näitlejaks saada," vastas tüdruk ambitsioonikalt. Tema arvates on peamiseks põhjuseks see, et kultuur on varasema ajaga niivõrd palju muutnud ning noored ei austa enam teatrit." Mariliisi sõbranna Eva vastab kiirelt: ,,Ajad on muutunud, noortele meeldib mugavus. Kindlasti on lihtsam minna kaubanduskeskuses asuvasse kinno kui vanalinnas paiknevasse teatrisse. Minu jaoks on teater liiga pidulik ning võõras." Karl, 19-aastane tudeng, mainis, et tema pole samuti suur teatrisõber. ,,Kinno lähen eelkõige tuntud näitlejate pärast
Guillaume Apollinaire nimetas Chagall'i pildilisi maailmu ,,surnaturel" (ebalooduslik), hiljem ,,surreal" (ebareaalne). See kontseptsioon, sürrealism, andis nime kunstivoolule. Nime andja Apollinaire ei olnud niiväga mitte Chagall'i sõber kui tema mentor, kes väsimatult talle näitusekohti organiseerida püüdis. Chagall tänas ka teda, maaliga ,,Austusavaldus Apollinaire- le" (,,Homage to Apollinaire"), kuigi sellel maalil mängib kunstniku kuidagi liiga ambitsioonikalt müstilise tundmatu auraga, kellena Apollinaire Chagalli nägi. Kompositsiooni keskel näeme Aadamat ja Evat õunaga, kaks figuuri esindatud ühena. Selle hermafrodiitse müüdi kõrval on pühendus sõprade nimede ja nelja elemendi lingvistiliste sümbolitega. Ka Chagall'i allkiri on krüpteeritud kujul, ilma täishäälikuteta. See pigem müstiline segu erinevatest salajastest doktriinidest rahuldas kahtlemata Chagall'i soovi kunsti järele, mis ühendaks mitmeid kultuure;
Suurbritannia alla ka pöördelisele Piiratud Tuumakatsetuste Lepingule, mis keelustas tuumakatsetused atmosfääris. Sisepoliitika ja majandus. Kennedy presidendiks saamise ajal oli käimas neljas suurem majanduslangus pärast Teist maailmasõda. Firmade pankrotistumine oli väga suur, farmide sissetulekud oli vähenenud 25% võrra alates 1951. aastast ja 5,5 miljonit ameeriklast olid töötud. Kennedy vastuseks nendele probleemidele oli programm New Frontier, mis ambitsioonikalt lubas riiklikku toetust haridusele, meditsiinilist hoolekannet vanuritele, majanduslikku abi maapiirkondadele, miinimumpalga tõstmist ja valitsuse sekkumist majandusse. Kennedy arvas, et need meetmed algatavad majanduskasvu, mis kestab hiliste kuuekümmnendateni. Kennedy nõustajad arvasid, et majandust on võimalik mõjutada seaduste ja abipakettidega. Näiteks alandati makse erasektoris. Need meetmed töötasid ja esimese ametiaasta lõpuks oli majanduslangus hääbumas.