Eesti ajalugu 1939-1941
Algas tööstuse forsseeritud arendamine teiste majandusharude arvel ning Eesti võimalusi ja
vajadusi eirate. Tootmistegevus laienedes tekkis vajadus tööjõu sissetoomiseks NSV Liidust.
Agraarreformi käigus loodi riiklik maafond, kuhu arvati kirjalikult, kohalikelt omavalitsustelt
ja Eestist lahkunud isikutelt konfiskeeritud valdused, samuti suurtaludest tehtud äralõiked.
Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 hektarit. Uusmaasaajatele (senistele
amatameestele ja kehvikutele) jagatud juurdelõigete tulemusena tekkis hulk ebarentaableid
väikemajandeid ning teravnesid sotsiaalsed vastuolud.
Sotsialistlikest suurmajanditest said eestlastele esimestena tuttavaks sovhoosid, mis
oraniseeriti endise riigimõisate baasil. Alustati ettevalmistusi kolhooside rajamiseks: loodi
masina-taktorijaamu ja hobulaenutuspunkte; esimesed üheksa kolhoosi said ka teoks.
Massiliseks kollektiviseerimiseks ei tundnud nõukogude võim end siiski veel valmis olevat.